Rahvapärased taimenimetused

Jooksvarohud

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Jooksvarohud ehk sassaparillad. Need kasvavad ravas, valged õied ja peenikesed lehed. Keedetakse kõige täiega (juured, lehed ja vars) ja juuakse seda vedelikku. Kui palju võtta, teeb joobnuks ja võib isegi tappa.

Jooksjat arstita: hallid veiked rohud, oiled peal, jooksvarohud.

Jooksva vasta on jooksvarohud, need kasvavad siin kalda pääl. Neid keitada ja juua seda teed, ehk panna piirituse sisse ligunema.

Juusja (jooksva) vasta on juusjarohud, neid kiita ja nendega määrida.

Jooksva vastu. Jooksvarohud (kasvavad metsa all), neist tehti vanni ja anti sisse ka.

Ema korjas jooksvarohtusid.

Jooksvarohud [? Veronica officinalis]. Teena - jooksvale.

Nõmmkülast Tammsalu raudtee ääres ühelt rahvaarstilt märkisin järgmist (härra Brokman, 72 aastat vana, ja abikaasalt): jooksvarohud (kirjelduse järgi tundus V. officinalis, seal on kuusikud, vaevalt sääl Linuas), kõrjata rohte, kuivatada ja keeta mitu korda paksemaks vedelikuks kui tee, pruun, kohvitaoline. On ühe puusadest haige vanamehe terveks teinud siin; ka lahtise kõhu teinud terveks kolme päevaga.

Jooksvarohtude teed juuakse jooksvahaiguse puhul.

Taimede tarvitamine endisel ajal (praegu).
Meie looduses leidub väga mitmesuguseid taimi, mis võiksid meile palju tulu tuua, kui mõistaksime neid õieti kasutada. Sellest taimede kasutamisest järeldame, et vanad looduserahvad olid meist palju targemad, sest nemad tundsid põhjalikult peaaegu igasuguseid taimi. Ka praeguse aja vanemad inimesed tunnevad veel natuke seda tarkust. Väga palju taimi tarvitati haiguste kõrvaldamiseks. Arstiteaduses valmistatakse ka nüüdki taimedest rohte, kuid teisiti.
Nagu kuulnud olen, ei teadnud vanemad inimesed mitte kõigi haiguste nimesid, vaid nimetasid neid nii, kus tundsid valu olema. Väga kuulsat “jooksva” haigust, mida peaaegu kõik tundsid, arstiti jooksva- ja raudrohtudega. Selleks keedeti neist teed. Tee joodi vihalt ja mitte külmalt. Pärast tee joomist heideti voodi soojade riiete alla ja juba teisel päeval olnud siis paranemist loota.

Jooksevarohed on jooksva vastu. Neid on kahte liiki. Kasvavad kuusemetsa all. Ühed laiad luha moodi lehtedega, teistel väikesed ümmargused lehed, teine külg roheline, teine hall.

Jooksvarohed on jooksva vastu.

Jooksvarohud - jooksvahaiguse vastu.

Ka jooksva vastu katsuti taimede kaasabil võidelda. Jooksva vastu tarvitati kahesuguseid taimi: ühed neist olid jooksvarohud ja teised nõgesed. Jooksvarohtusid keedetakse ja pannakse siis haigele kohale, nõgestega aga viheldakse.

Kartulivagudes kasvavad jooksvarohud on kassitapu moodi taim. Neid korjati ja tehti kompresse.

Kui loomadel täid peas olid, siis keedeti nõiaoksa vett, pesti sellega loom üle ja täid kohe kadunud nagu väädiga. Samuti keedeti jooksvarohtusi ja seda vett anti sisse ja määriti.