Rahvapärased taimenimetused

Saaretõrv

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 203, 390/1 (24) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Saarepuust aetud tökatit pidavat sisse võtma tiisikushaiged. Pidavat olema hea rohi selle haiguse vastu.

ERA II 203, 399 (56d) ja 390/1 (24) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Tiisikusevastane toime arvatakse olevat ka saarepuust (koortest) aetud tökatil.
Tökatit aetavat ise nii, olgu majanduslikuks või arstlikuks otstarbeks, et pannakse pada kummuli, selle alla tohtu (või koort) tehakse tuli peale ja aetakse tökatit [selgitav joonis].

ERM 6a, 12 < Kursi khk., Puurmanni v., Pikknurme k., Kingu t. (1921)
Saarepuu tõrvaga määrida kärnasi, kui nad kusagile ihu pääle ilmuvad. Paakspuukaabe, hapukoor ühte segades - nendega päält ihu määrida.

ERA II 141, 383 (83) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Saarepuutõrva võeti tiisikuse vasta sisse.

ERM 6, 18 a < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Kärnad.
Kui saarepuu tõrvaga kärne määritud, siis kadunuvad.

ERA II 193, 550 (42.18) < Põltsamaa khk., Kurista v., Sulustvere k. (1938)
Kuiva sammaspooliku (kuni 5e kopikalise vaskraha suurused valged laigud kätel) ravi: joodi saaretõrva või kadakaõli.

RKM II 160, 183 (46) < Viru-Nigula khk. (1961)
Tiisikus. Võeti sisse saarepuu tõrva ja mett. Joodi kust. Esimene rohi oli soe piim lehmatissist. Ei tea, kas keegi terveks sai.

RKM II 186, 26 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Saunas raviti jooksvahaigust. Haige oli saunalaval, võeti üks väike rümkatäis (klaasitäis) saarepuu tõrva sisse, viheldi hästi kuumas leilis.
Tõrva kuumutati saarepuust kodusel teel.

H I 10, 196 (6) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Hambavalu vasta um hää saarõpuu töüdäs (tökat), puumvilluga hamba pääle panda, sõs jääs valu vähämbälle.

Vilbaste, TN 1, 497a < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Saarelehed [Fraxinus excelsior]. Lehtedest ja kasvudest tehakse tõrva - seestvalule, jooksvale.

H II 43, 363 (54) < Suure-Jaani khk. (1892)
Saar /---/ Fraxinus excelsior (Familie Oliceä). Saaretõrv olevat haige rindadelle hea.

Vilbaste, TN 7, 451 (34) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Saarepuu tõrv - jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (57) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Saarepuu tõrv - jooksva vastu.

RKM II 275, 40/1 (10a) < Torma khk., Avinurme al. (1970)
Minu vanaisa Jüri Kallas põletas saareõli ja viis apteekidesse. Saareõli ankru võttis selga ja müüs ära. Saareõli oli must vedelik. Rahvasuus oli saaretõrv. Apteegis öeldi saareõli. Metsas oli auk, kus põletas. Toorest saarepuust põletas. Vanaisa oli olnud Iisaku mõisas viinameistriks. Kohapeal nimetati vanaisa Tõrva Jüriks. Kohalikud inimesed võtsid seda õli kõhuvalu vastu sisse.

Vilbaste, TN 7, 1176 (45) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Saaretõrv sammaspoole vastu.

Vilbaste, TN 7, 1222 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kui saar läheb lehte, ei tule enam öökülma. Saaretõrva võetakse sisse veresülgamise korral (kopsuhaiguse tagajärjel). Tilgutatakse üks-kaks tilka munavalgele ja võetakse sisse kolm korda päevas. Munavalgega sellepärast, et ei jääks halb maik ja lõhn suhu.

ERA II 193, 549 (42.14) < Põltsamaa khk., Lustivere v., Lustivere as. (1938)
[sammaspoolik] Raviti saaretõrvaga.

RKM II 231, 475 (5b) < Torma khk., Lohusuu al. (1967)
[Reuma vastu] võeti sisse 1 supilusikatäis kodus aetud saarepuu tõrva segatud veega ehk musta kohviga.

RKM II 391, 185/6 (2a) < Tartu < Võnnu khk., Peravald (1983/5)
Saaretõrv. Arvatavasti saadi seda saarepuudest tõrvaajamise tulemusena. Sellenimelist tõrva kasutati maal peamiselt kärbeste ja parmude tõrjumiseks. Kui suvel parmud rakkes olevaid hobuseid ründasid, siis tilgutati või määriti saaretõrva hobuse rangidele ja hobuse nahale ning parmud ei tulnud enam hobusele kallale.
Raviks kasutati saaretõrva kõhuvalude ja kõhu venituste vastu. See pidi aitama, kuigi selle lusikatäie sissevõtmine oli halva haisu ja maitse pärast väga vastumeelne. Saaretõrva ostis isa apteegist või rohukauplusest.

RKM II 166, 198/9 (111) < Häädemeeste khk., Viira k. (1963)
Kuulmist tagasi saada. Võta saarepuu mahl, pane kuuma pliidi raua peale, et soe on. Lase seda kõrvaauku, pese siis kõrv puhtaks, kasta vatitükk saarepuu mahla sisse ja hõeru kõrva äärt sellega.

Vilbaste, TN 9, 467 < Jõhvi khk., Kohtla-Nõmme al. < Lüganuse khk., Varessaare. (1965)
Minu naabrid on pärit Viru-Maidla ja Mäetaguse vahelisest metsatalust (Varessaarest). Nende perenaine põeb vähki. Lasti mind metsast tuua musta pässikut. Seda seent ei tohtivat kase küljest eraldada tera -(metall)riistaga. Joodi tõve vastu musta pässiku teed.
Enne lume tulekut ajas nende peremees saare puutõrva. Kuuldavasti kasutati tõrvavett sissevõtmiseks. Pidada aitama ainult siis, kui utmiseks kasutada saare puitu.

Vilbaste, TN 11, 209 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Saarest aeti saaretõrva. Vankrirattakodarad, rehapulki, aga ka toole valmistati kodusel teel saarepuust. Istutati maja lähedusse teiste hulka ilupuuks.

ERA II 299, 288/9 (26) < Häädemeeste khk. (1941)
Rottide hävitamisest, mis päris need suured rotid on, mina olen kuulnu nõnda. Pidava ühe roti elusalt kinni püidma, saaretõrvaga kokku määrima ja siis lahti lasema. Saaretõru haiseb kangesti ja tema kipitab ka naha pääl. Siis ku see üks on lahti lastu, tema läheb teiste juure minema, need kardavad ja joosevad eest ära, siis ta jooseb kõik augud läbi ja tõru hakkab senna auguäärede külgi. Nõnda see elukoht läheb neil kõik vastameelt ja nad lähevad sellest hoonest ära.

RKM II 101, 454 (130) ja 402 < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s. 1873 (1960)
Nahakoi, salakoi. Emane sammaspoolik olli ta nime, läks nahaalust kauda edasi. Soolaga õeruti ja saaretõru (=tõrv) on nahaaiguse vasta, salakoi on või loomadel karu lahti, sinna aitab saaretõrv. [Kas kasutate veel praegugi rahvaravimeid? - Jah, tarvitadakse küllalt veel maajuuri ja -rohtusi, kellest need aptiikre rohud tehtakse. Saaretõru (=tõrv) saarelehtedest, mis pisiksed noored vaigused on.]

H II 20, 538/9 (4b) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Sügelesed. b) Anti keedetud kadakavett juua, peale määriti vene tökatid, d) määriti verise liha soolveega, e) vaegu seebi-soobaga, g) saare-eliga.