Rahvapärased taimenimetused
Kirburohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- mädanev haav
- haigus määratlemata
- haudumine
- jooksva
- kirbud
- koduparasiidid
- kõhukinnisus
- menstruatsioonihäired
- seest haigus
- uriinipeetus
- vähk
- paistetus
- veresoonte lupjumine
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik kirburohi Polygonum persicaria
- harilik linnurohi Polygonum arenastrum
- harilik punand Fumaria officinalis
- harilik sininukk Jasione montana
- kahar kirburohi Polygonum lapathifolium
- karvane piiphein Luzula pilosa
- kassiristik Trifolium arvense
- keskmine värihein Briza media
- kibe tulikas Ranunculus acris
- kärnoblikas Rumex crispus
- mõru kirburohi Polygonum hydropiper
- pung-kirburohi Polygonum viviparum
- sõnajalg Dryopteris
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 141, 105 (66) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Kui inimesel või loomal on kusi kinni, siis keedetasse päeva- või kirburohtu ja juuasse seda vett.
ERA II 193, 571 (49.17c) < Põltsamaa khk., Kurista v., Kose k. (1938)
Rohke kuupuhastuse korral kõrvenõgese (Urtica dioica) lehtede keedis ja kirburohu (Polygonum persicaria L.) õite tee.
RKM II 49, 329 (11) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Lömakslitsutud kirburohutaim parandab haudunud jalgu.
RKM II 254, 442/3 (15) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Kirburohi oli jooksvale, sellega tehti vannisi jalgadele ja kätele.
RKM II 394, 363 < Räpina khk., Naha k. (1985)
Vähjatõve rohi.
Kalmusejuured, koirohi, heinaputke juured, teelehed, tammekoor, kirburohi ja kasekõbjas - kõik segamini ja teeks keeta. Seda teed siis juua.
Rohu käsitsi kirjutatud retsept leitud 24.11.84. 92-aastasena surnud Elise Ameri asjade hulgast.
RKM II 395, 232 (95) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Siis kasvab üks värisejahein, setud ütlevad kirburohi. Seemnest teed teha. Sihemiste valudele.
RKM II 395, 232 (96) < Võnnu khk., Vana-Kastre k. < Haljala khk. (1986)
Meil oli kirburohi - kaunis kõrge, pikad kitsad lehed, tumedad laigud sehen, toda joodi, kui mens oli valudega.
Vilbaste, TN 3, 144 < Palamuse khk., Kaarepere v., Vrousti ? (1932)
Nõidumiseks:
Kirburohi mässitakse paistetuse kinnipanemiseks paistetusele ette, et sellega paistetuse laienemine takistatud saada.
Vilbaste, TN 3, 544 (7) < Tartu l. (1932)
Kirburohi lõigatakse osadeks ja pannakse põrandale ja magamiskottide alla - aitab kirpude vastu.
Vilbaste, TN 3, 711/2 (12 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kirburohi (Polygonum Persicaria L). Keedis on kõhu kinnioleku vastu hää abinõu.
Vilbaste, TN 3, 711/2 (12 b) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
[Kirburohi (Polygonum Persicaria L).] Kirburohu mahl on mädanevate haavade parandaja.
Vilbaste, TN 11, 4e < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Trifolium arvense - kirburohi (raputatakse põrandale, siis kirbud poevad sisse ja pühitakse välja).
Vilbaste, TN 11, 378 (31) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
a) kirburohi, b) koirohi [kirjakeelset nime pole märgitud] [? Artemisia absinthium L koirohi].
„Minu paaba [vanaema] ikke korjas kirpu- vai koirohtu kirpude ja koide vasta.“
Vilbaste, TN 1, 311 (35) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Viharohi, k(r)ipirohi, kirburohi [Polygonum hydropiper].
Tuntud kui kirpude hävitamise rohi. Kus kirpa palju, nagu voodis, sinna pandakse voodilinade või tekkide vahele neid taimi, siis kaduva kirbud ära. Sellest saanu ka vististi see nimi. - Taimede tarvitus kirpude vastu on kohe korjates - toorelt.
Vilbaste, TN 1, 570 (10) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kirburohi. Kerburohud. Nendega pidada kerpa kautatama. Ka teadmata, kuidas.
Vilbaste, TN 2, 474 (3) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Koirohtu tarvitati koide hävitamiseks ja kirburohtu kirpude hävitamiseks. /---/
H II 43, 357 (6) < Suure-Jaani khk. (1892)
Kirburohi /---/ Poligonum (Familie Polyconca). Pandakse sängidesse, et kirbud ära kaovad (rohelised).
Vilbaste, TN 7, 265 (32) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kirburohed on soonte lupjastuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 396 (39) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Kirburohi - tuuakse riiete sisse kirpude hävitamiseks.
RKM II 368, 135 (65) < Äksi khk., Raigastvere k. (1978)
Kirpudele pandi kirburohtu. Laualõhede vahele pandi, et ei tuleks. Toorest peast tõime seda kirburohtu.
E 8°3, 4 (26) < Rõngu khk., Elva l. (1925/6)
Põrmandud vaja pühkida kirburohtudega, siis kaovad kirbud.
E XI 57 (155) < Tartu-Maarja khk. < Tartu l. (1928)
Kirpude vastu.
Kui majas palju kirpa, tuuakse kirburohtu ehk kirbuheina majasse ja laotatakse põrandule. Kirburohi kaotab kirpa. Kirpude käes kannataja toob õlgi, paneb need majja, sütitab natuke põlema ja laseb enese peale õlesuitsu. Õlesuits peletada kirbud ära.
ERA II 141, 105 (65) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Kirpude vasta on kirbu- ehk päevarohi. Sii rohi tambi katki ja riputa asemete (voodite) alla maha.
Vilbaste, TN 7, 458 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Kirburohi kirpude hävitamiseks.
Vilbaste, TN 7, 578e < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Haudunud jalgade vastu tammelehti, paisulehti, lambanisa, kirburohtu. Kuuma vee sees.
Vilbaste, TN 7, 849 (39) < Tartu-Maarja khk., Tartu l. (1932)
Kirburohi [rahvapärast nimetust pole kirjas] - kirpude peletamiseks.
Vilbaste, TN 7, 997 (1) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Vähihaiguse arstimiseks: kalmusejuured, koirohi, heinputke juured, teelehed, tammekoored, kirburohi ja kasekõbjas, kõik segamini ja teeks keeta ja seda teed siis juua.
Vilbaste, TN 10, 369 (50) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kirburohi - parandab haudunud kohte, tee ajab kusele.
RKM I 9, 373 (2) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Haudunud kehaosadele: kirburohi, paiseleht, tamm, vägihein.
Vilbaste, TN 7, 1025 (11) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Kirbuhein (kirburohi).
Vilbaste, TN 7, 1089 (16) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Kirburohi - kuupuhastuse ravimiseks.
RKM II 375, 223/4 (23) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Kirpude vastu olid sõnajalad. Neid tuli tuua voodisse linade vahele ja voodikoti alla. Samuti põrandale. Veel oli üks taim - kirburohi, väga hea. Sai tuppa tuua ja kirbud kadusid. Kas olid need taimed mürgised või ei tahtnud kirbud nende taimede lõhna, kes seda teab, aga need taimed aitasid kirpe kaotada küll. Kirpude puhul sai seebikivi pära veega toa põrandaavad pesta. Kirbud kadusid ja põrandad said puhtaks ja valgeks. Ka pesu pesti seebipäraveega ja lehelise veega, mis hävitas kirpe ja nende mune. Valget pesu sai keeta igal pesupäeval.
RKM II 257, 428 (10) < Rakvere khk., Rakvere l. (s. Prillup), s. 1887 (1968)
Kirbud. Kirburohtu kasvab peenardes. Seda koti sisse panna ja põrandale. Ise olen teinud. Kirbud kadusid ära.