Rahvapärased taimenimetused

Kuisavits

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kuesevitsad, maavitsad - sööja vastu. Tehakse puruks ja pandakse keema, on magus just kui lakritsa; neid marju ei pia tohtima süia, ei tea, mis neil sies on. (Nigulas)

Kuisavits.
Hüüetakse üks kollane rohi, mis metsas ojade äärede peal kasvab, saab 4 ehk 5 jalga pitkaks, marjad on nagu pihlakamarjad, need vitsad võeta ühes marjatega, siis kuivatada, keedeta vees, seda rohtu anta loomadelle punase haiguse vastu sisse ja ka teiste haiguste vastu.

Kel on kuisa paised, sellele tehakse kuisavitsa vett.

Kui krambid on:
1/4 toopi puupiiritust + peo täis soola + 1/3 osa sibulaid + 20 kop. kampari + 20 Mendoli pulbrit + kuisavitsad.
Soojas vees jalad ära soojendada ning siis määrida.

Kuisapaise kasvab ja kahaneb, jookseb vahel tühjaks. Kuisavitstega aavitati, paja sees ummukses keeta ja seda vedelikku sisse anda ja varred peale keeta.

Jooksva. Keedeti kuivavitsa teed. Kasvavad metsades, jõe ääres, põõsana. Teed joodi ½ liitrit päeva jooksul.

Umbeskasvaja. Kuisavitsa oks marjadega või õitega või ilma keeta haueks ja sellest kompressid peal hoida. Väga kihvtine, sisse ei tohi võtta. Rakveres oja ääres Kreutzwaldi tänava lähedal kasvab kuisavitsu.

Kärnad. Kuisavitsa veega pesti pead, kui pea läks kärna.

Jooksva. Tehti kuisavitsa vanni ja joodi sassaparilla teed.

Kuisavitsa teed juua tiisikuse vastu. On mürgine, vähe võtta.

Kraavivitsad, kuisavitsad, maavitsad - kolm nime ühe taime kohta. See on puine taim, peened marjad küljes. [Kuisavitste] marju ei sööda. Kuisavitstedega arstiti igasuguseid paiseid, jooksvat.

Kuisavits - valged õied. Kui on mingit haigust, kärna või nii, siis selle veega ennemalt pesti. Kuisavits on mürgine.

Kuisavitsad - maad müöda looklevad. Mu õel oli üle keha ohatis. Tehti kuisavitsa leotisega vanni. Laps sai terveks.

Kuisavitsad [Solanum dulcamara]. Taim keeta ja siis selles vees olla - jooksvale.

Kuisavitsad - Solanum dulcamara. Arstimiks jooksva vastu.

Pärismaavitsa - kuisavitsa - vett on tarvitatud sügelishaiguse vastu.

Kuisavitsad [Gustav Vilbaste märkus Solanum dulcamara] [teaduslikku nime ei tea]. Jõekallastel (madalatel kohtadel), lehed sirelilehtede sarnased, õied kartuliõite moodi, punased marjad (vili). Varred vees pehmeks keedetult soojalt paisele, päält rätikuga kinni (haudumiseks).

Kuisavitsad [teaduslikku nime ei tea]. Jõe kallastes (madalates kohtades), lehed sirelilehtede taolised, õied nagu kartulil, punased marjad (vili).
Varred tehti tulises vees pehmeks ja pandi paise, muhkude pääle.

Kuisavitsad pandi viina sisse ja see parandas jooksvahaigust.

Kuisavitsad haiguse vastu.

Kuisavits. Vesises maas kasvab. Sinised õied ja kui marjad küpseks saavad, siis on punased. Selle taime haudeveega pesti paiseid.

Kuisavits. Jooksva vastu joodi kuisavitsa teed. Vähe juua, on mürgised.

Kuisavits. Kuisavitsa marja mahlaga pesti kuisapaiseid ja marjakompress pandi peale. Kuisapaised - kui üks kaob ära ja teine tuleb asemele.

Kui tee peal kuisavitsa leiad, siis lahuta neid kolme kanti laiali, siis on nende kätega hea koeranaelu vajutada.

Jooksva vastu juua kuisavitsateed. Vähe panna tee sisse, on mürgised vähe. Ülased viina sisse panna, 1 nädal leotada ja spl. 3x päevas sisse võtta. Vähe panna viina sisse, on mürgised vähe. Pudel pimedas hoida. Teelehevarred kõige peaga keeta ära ja juua seda teed jooksva vastu.