Rahvapärased taimenimetused

Pärm

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Harjaseid võeti väikelapsel, siis ei pidanud vinnisid tulema näo peale. Mul ka võeti. Kas nädalane või kui vana see pidi olema. Pärmiga tehti taignasodi ja siis määriti kokku, pärast viheldi.

Harjaste võtmine. Lapsele pandi pärmised riided selga ja viidi sauna vihtlema. Nüüd pidi nahk sile tulema.

Õlleviha sisse läinud - pärmi peale.

Kasulik on ka ka pärmi juua suhkru ja sooja veega [? kõrge vererõhk, veresoonte lupjumine].

Enne aastavanuseks saamist "vihutakse harjaseid" lapse seest välja. Võetakse rüa ehk nisu püülijahu, tehakse sellest taegnas, pannakse seppa (pärmi) ja maarjajääd juure. Selle seguga määritakse laps üleni kokku, kaetakse riidega kinni ja vihutakse saunaleilis. Sellepääle pidavat harjased välja tulema.
Mõni toimetab seda lihtsamalt: ta tõmbab lapi pääle hästi seepi, paneb ka siia maarjajääd juure ja hõerub sellega last. Ka sellepääle tulevat harjased välja.
Laps saavat harjased, kui raskejalgne naene siga jalaga lööb.

Harjaseid, õigem arjaseid, võeti nii: laps määriti pärmist ja rugijahust tehtud rokaga ja viheldi siis saunas.

Jälle reumarohi vana aja.
Pesemata kartul ära keeta, rukijahust leivataina juuretus panna, kui hapuks läheb, siis juurde segada kardulapuder, pärm, lass, siis käima minna, seal sees siis käsi ja jalgu hoida, mis haige on, ja võivad ka kogu keha vanni teha.

Männiokkad olen iga kevade klaaspurki pannud, vee peale lasnud, vesi ja pärm ja suhkur, nagu õllevirre. See on astma vastu hea.

Kadakamarjad [Juniperus communis]. Teena - jooksvale, tiiskusele, põiepõletikule, neeruhaigusele, kõhuhaigusele, suhkruhaigusele, kuse kinnioleku vastu, rinnahaigusele; /---/ Keeta ummuksis, kurnata, pärm ja suhkur sisse ja siis juua.

Õlleviga läks katkise koha sisse ja pani selle punetama. Siis pandi õllevahtu või pärmi peale, see tegi terveks.

Kui juhtus külas veikene laps olema, kellel veel harjaksed võtmata, siis toodi laps senna vihtlema, et harjaksid ära võtta. Mina küsisin, kust need harjaksed siis tulevad. Naidake mulle, missugused need harjaksed siis on? Siis näidati mulle. Lapse ihu sees olid peenikesed teravad okkad. Niisugune käima peal naine, kes alati sigade hulgas käib ja neid iga pääv nääb, siis hakkab see lapsele. Siis tehti rukkijahutainast pärmiga käima ja määriti laps üleni tainaga ära, sest tainas kiskus harjaksed välja. Siis pandi laps kõhuli põlvede peale ja võeti parem käsi ja pahem jalg - siis mõedeti, kas ulatavad üle selja kokku. Siis pandi sõrm lapse suhu ja räägiti veel. Siin ta, rammutu, võib elada, näe, kui kurgulagi on alla vajund. Sedaviisi arstiti veikesid lapsi.

Jutustaja vedas kord metsas puid ja rüüstis sääretera ära. Jalas olid tal villased sukad ja ärahõõrutud kohale läks villase viha sisse. Hõõrutud koht läks punaseks, hakkas mädanema. Kohalik arst kirjutas välja mingit musta salvi, see aga tegi veel hullemaks. Peale tekkis kärn, ääred olid kuivad, üks kest kukkus maha, teine tuli peale. Sellised kärnad ja kestendus levisid igale poole. Süstiti - ei tea, mida - see ei aidanud. Keegi soovitas pärmi süüa. See aitas, ajutiselt peaaegu kadus, aga ärrituste, närvilise olekuga tekkisid uuesti, just küünarnukkidele ja põlvedele. Keegi tuttav saatis Võrust retsepti (pole teada, kust see täpselt pärit on): mage või - 100 g, mesi - 100 g, kakao - 100 g, aaloe mahl - 15 g (1 spl). Sisse võtta 1 spl 2 korda päevas. Kas tagajärgi on, ei ole veel proovinud.

Lastel “võeti harjaseid”. Kui lapsed olid kuised, määriti nad õllepärmiga kokku, keerati lina sisse ja nuheldi siis kasevihaga. Vahest võeti lina ära ja silitati lapse selga, siis pidi kohe tunda olema, kuidas kõik harjased välja olid tulnud. Kui aga harjased viletsalt võeti, siis puberteediajal (16-17 aastaselt) lapsele tekkisid vinnid näkku.

Põletusele pandi peale munavalget ehk pärmi ehk värnitst.

Saunas on lastel “võetud arjaseid.” See toimunud nii, et ravitavat on viheldud ja pehme sooja kaselehtse vihaga hautatud läbi õhukese värske õllepärmiga niisutatud riide. Selle tagajärjel on väikesed nööpnõelapea suurused terava otsalised kõvad kuplad nahast vallandunud ja kergesti kõrvaldatavaks muutunud.

Üldse on õllepärmiga vihtlemist kasutatud naha, eriti näonaha õrnaks, elastseks ja sametpehmeks muutmiseks (“et tüdruklaps ilusamaks muuta”)

Ka siis, kui lapsel ei esinenudki “harjasviskeid”, olla hoolikad emad oma lapsi imikupõlves nende naha tervise huvides ikkagi õllepärmiga kerkima pannud, (käärima aetud) rukkijahu kördiga soojas saunas võidnud. Võitud koha olid nad õhukese riidega katnud ja siis pehmeks aurustatud kasevihaga vihelnud ja masseerinud.

Paised. Mäda, mis paisest välja tuleb, pane paberi sisse ja saada vett mööda põhja poole. Võib ka tublisti pärmi juua, siis kaduvat ka ära.

Harjased. Löödi pärm ja jahu segi ja määriti lapsed üle, siis viheldi puhtaks.

Vistriku ehk mädakärna näo peal. Tehakse pärmist ja jahust taigen, määritakse vistrikud kokku, köidetas ja mähitas nägu hästi kõvasti rätikuga kinni ja siis köetakse neljapäev õhtal saun ja viheldas hästi kõvas leilis.

Haavaga on nisuke hull asi, et kui sa õlut jood või viina võtad, siis läheb hukka. Aga kui enni joomist haavale õlut või pärmi peale, ei siis lähä hukka ühti, võid juua küll.

Enni võeti ikka lastel harjaseid pärmiga. Nii mustad harjad jäid nartsu peale.

Õlleviha sisse läinud - pärmi peale.

Vistrike puhul, kui neid on näol liiga palju, tehakse taigen saiapärmist ja nisupüülist ning määritakse nahale. Pärast seda minnakse lavale ja viheldakse tublisti.

Pärmilapid, piirituselapid peale, kui õlleviha oli sisse läinud või viinaviha ja haava ääred olid punaseks läinud. Kui viltseviha oli sisse läinud -villasest kindast või, siis põletati villast riiet ja riputati tuhka peal.

Kui õlleviha oli haava sisse läind, pandi õllesalvi pääle. Õlut pandi katlaga tulele ja keedeti niikaua, kuni paksuks salviks läks. Ka pärmi pandi haavale pääle.

Õllevihale pannakse pärmi peale. Kodust pärmi.

Õlleviha. Kui on värske haav ja jood õlut, siis läheb haav hukka. Pärmi enni haava peale panna, kui jood, siis põle midagi.

Õllevihale pandi pärmi ehk õlut peale, õlut puristati suust haava peale, see parandas kohe.

Kõht kinni, pärmi võtta, pura olla ka hea kõhukinnisuse vastu.

Kui kõrvad mäda jooksevad, kallatakse Provenceri õli senna sisse, ka topitakse kampvert sisse.
Pea kõõma vastu pruugitakse haput kalja; kui laste pea kärnas on, siis määritakse teda soolamata võiga kokku.
Ämbliku võrk on jala varbade vahe ära haudumise vastu.
Punase roosi vastu saab sinist suhkru paberit võetud ja selle pääle punase kriidiga kirjutatud; ka pruugitakse sellesama haiguse vastu kampvert punase kalevi pääl.
Kõrva valu vastu tuleb suhkru paberi suitsu kõrva lasta.

Vana rahva usk ja kuntstid; - ja arstimised.
Kui pisike laps kahe ku vanaks sai; siis segatud püüdli jahu ja pärmet vee ulka, se sodi märitud ühe suure lina pääle, visetud se riide lapse ümber ja üle täma pä aga ninda et laps mitte umusse ei jäänd; nüüd viheldi ägedas leilis seda last hästi heaste, kui riide välla võetud, siis õld veiked mustad tüngad selle riide külles nähä. - Seda ööldi arjakse võtmine, seda arstimist prugiti se pärast, et siis pidid sel lapsel hästi terved rinnad õlema.

Harjuse võtmine. Seletaja Liisa Kangro-Pooli kasupaigas Puurmanni vallas oli umbes 40 aasta eest järgmine “harjuse võtmise” pruuk tarvitusel olnud (harjuseks nimetatud vistrikkusid, mis ihu peale üks või teine kord tulevad.) Et inimest harjuste eest hoida, võetud juba lapse esimesel eluaastal, kui laps alles mõni kuu vana olnud, pärmiga tehtud nisujahu tainast, määritud sellega laps üle ihu, ka pää, kokku, mähitud laps siis riide sisse ja viidud sauna. Kui laval laps hoolega läbi olnud vihutud, pestud taigen maha ja määritud lapsel uus kord puhast taignat pääle ja vihtumine läbi riide läks jälle endist viisi edasi. Siis pesti laps puhtaks ja - harjus oli võetud. Kui taigen pesemise aeg hästi must olnud, siis rõõmustatud, et tuleb harjused maha kui pori.

Mu tütrel olid küll paised, siis võtsime pärmi sisse. Ja siis küpsetatud sibulad pandi peale.

Vanad inimesed ütlesid mõnikord: laps ei maga, peab võtma arjaseid. Pärm löödi ülesse, määridi ühe linase lapi peale ja pandi lapsele selga, siis viheldi. Mustad tüid tulid lapse seljast välja. Kui neid ei võta, siis inimese selg jääb kihlama.

Paisete peale panti sibulas, küpsetati ära. Mõni ütleb, et pärmi vaja süüa, see aitab.

Arjased on visked, ajasid silme peale lastele, kollased piad otsas. Siis viheldi pärmiga.

Kui kõht on kinni, siis tuleb pärmi sisse võtta.

Arjaseid võeti lastel. Pärm löödi ülesse ja määriti selga ja siis viheldi. Ihu seest aeas mustad teravad asjad välja.

Harjasid kaotakse pärmiga. Pärm pannakse linase riide pääle ja see ihu pääle. Nüid viheldakse nii palavas leilis, kui iganes võimalik.

Saanas võeti kah harjussid (vinnid, vistrikud). Lapse mähe määriti pärmiga ja panti siis lapsele ümmer ja siis visati leili ja viheldi last riide pialt. Ka maarjaga on saand hõeruda.
Kel paised on, see ei või sauna minna, siis lähvad nad viil suuremas ja tuleb uusi juurde.
Kus saun omal olli, sial viidi laps juba kolme nädala vanuselt sauna. Ku ta ristitud olli, ristimata last ei viidud, ei viidud õuegi. Kus aga omal sauna põlnd, ega sial nii ruttu ei viidud sauna, pesti kodus vannis.

Üks naine õppetas: pane vierand pulka pärmät klaasi piima sisse ja liiguta segamine ja jua sie õtsa. Tämäl õli alati kõht kinni aga sedasi paar kõrda tegi nüüd on pali paremb. Sie on uuemb, ennevanast ei tiatud.

Lastel har´aste vihtminõ. Imä pan´d maarjaiäd ja rüajahu kokku, sis nakas tuu kohisemä. Sis määriti tuu pudruga sannan latsi ja vihuti. Tuu võtt har´asõ vällä.
"Häraste vihtmist" on kohapeal tuntud veel järgmiselt: Panti pärmi ja püülijahu, tuu hapatedi ja määriti tuuga sannan latsi. Lastele laotedi rõivas pääle ja vihuti har´assid läbi rõiva.

[Kombe vastu eksimisest tulnud haigused].
Süütis raskejalgne naene sigu, sai tema laps arjased, mida pärast apendud jahuroka ja pärmiga väilla viheldi.

Tänapäeval kuulsin, et silmadele pidi hästi mõjuma, kui pärmi süüa. Pärmipulk peenestada ja kuivatada, hoida pimedas - taldrikul paberi all. Igal hommikul enne sööki võtta kuivatatud pärmipuru nii palju, kui kolme sõrme vahele mahub, ja see suus „ära lömida“ - s.o. hoida suus kuni imendumiseni.

Lapselt harjaste võtmine. Laps määriti seguga, mis oli tehtud pärmist, nisujahust ja sukrust, kaeti riide või linaga üle ja viheldi siis sauna laudul.

Arjussed aava ihu pääle, sis laps viiasse sauna, tehasse nisujahu-puder, pärmi pannasse sekka, seda putru pannasse ihu piäle, sis rõõvas piäle ja piäle rõõva vihutasse. Seda tehasse lapsele sis, ku ta alles tillike on, edimatse aasta siis.

Humalad, humaltapud. V. K. Хмель. L. K. Humulus lupulus.
Neid kasvab vististi ka külmal maal, mul on meeles isa rääkis, et Eestimaal kasvatatud humalaid aedviljaaia peal. Kuid siin soojas maas on humalaid kõik metsad täis, ole mees ja korja. Neid korjatakse peaasjalikult pärmi tegemiseks, pärmiga tehakse taignad, õlut ja kääritatakse praaka viina keetmiseks. Ka tarvitatakse humalad vannide korral.

Arjasse-võtmine lastel, et aigussi ei akkaks. Pienijahu taigna teha õllepärme sisse ja senega laps kokko määrida, siis sauna viia ja sääl ära pessa. Arjasseid võetasse alunaga ka.

Veikel lapsel võeti arjasseid. Tehti pärmega pünijahu segavus, viedi laps suaja sauna määriti taignaga ja tõmmeti arv riie üle, sinne pääle viheldi. Riide pääle jäid pärast mustad täppid, arjassed. Lapses tulid rasked rinnad kui arjassed võttamata.

Kui mina olin väike, siis harjaseid enam ei võetud. Vanaema rääkis, et õllepärmiga määriti selg kokku lapsel, ja siis saunas viheldud ja see oli siis harjaste võtmine. See oli siis kogu naha puhastamine, et vistrikuid ei tule.

Harjaseid võeti umbes 3-4 kuu vanusel lapsel. Selleks määriti laps saunas pärmiga kergitatud rukkipüüli taignaga, kaeti riidega ja vihuti laval.

Pärmist ja peenest jahust tehakse taigen (pehme) ning laps võitakse sellega üleni. Seejärel ta mähitakse üleni niiskeisse nartsudesse ja viiakse sooja sauna. Saunalaval lastakse laps tükk tükk aega nartsudes higitseda, kuni arvatakse, et juba piisab, siis võetakse nartsud ümbert ära. Mõnelpool ka viheldi. Kui pärast vihtlemist taigen oli täis musti tükikesi ja rullikesi, siis öeldi: „Sel lapsel oli palju harjaseid.“.

Väike laps (alla aasta) tehti püüli- ja pärmitaignaga kokku, taigen tõmbas kupladesse; siis laps viidi sauna ja viheldi. See pidi aitama igasuguste vistrike vastu.

Liigeste ja soonte haigused kuulusid saunaravi alla. Seda ravi tehti iga laupäev ja vajaduse korral köeti ka nädala keskel saun soojaks ja tehti mitmesuguseid vanne, nõgesehautuse vannid, kadakavannid, sipelgavannid, sipelgad koos pesaga hautati. Sõnajalavannid. Messiks keedeti ämbritäis kartulaid, tambiti see kuumalt segamini rukkijahuga, lasti tükk aega imbuda, segati veega püdel mass. Lisati vähemalt 1 pulk pärmi, lasti kolm päeva käärida, siis soendati üles ja lisati vett. Vannitati kas üle kere ehk ainult käsi-jalgu enne vihtlemist. Viheldi nõgese- ja kadakavihtadega. Vahel aeti messist vastavate seadmete abil välja puskar, kasutati seda kas pealtmäärimiseks ehk sissejoomiseks. Praak aga kasutati mitme nädala jooksul vannitamiseks.

Kui öllele sai pärm sisse pandud, siis selle panemise aegu sai ise törre ääres jalgu keerutud ja laultud. Laulti, mis meele tuli, pisike salm otsast äe. Siis ölut pidas ikka joojad löbusad ja tuletas meistele laulud meele.

Vinnisid kaotati näost pärmitaigna kergitisega. Väheses leiges vees sulatati pisut pärmi ära, segati hulka peent nisujahu niipalju, et oli paras vedel kõrt. See pandi siis pliidi peale või kuhugi mujale sooja kohta väheks ajaks kerkima. Sauna minekul võeti see pärmikergitise nõu kaasa ja üks õhuke taskurätiku suurune marli lapp ka. Saunas määriti seda körti näo peale, kus vinne leidus ja pandi siis veel marlilapp üle taignase näo. Kui see valmis, siis viheldi kuumas leilis vihaga vastu nägu. Peale vihtlemist võeti ravivahendid näo pealt ära ja oligi kõik korras. Mõne päeva pärast kadusid vinnid ja ei tulnudki enam näkku. Kui vahest hiljem jälle vinne hakkas näkku ilmuma, siis korrati sama ravi uuesti saunas. Sellest ei olnud kunagi kasu, kui pigistati näost vinne, sel juhul jäävad vaid näod auklikuks, mis ei ole eriti just ilus. Pigistada ei tohtinud kunagi. Mida rohkem pigistad, seda rohkem neid vinne juurde kasvab.

Vinnid harjased. Harjased oli saunas arstitud 50 aasta eest nüüd enam neid ei esine. Laps viidud sauna või sauna leili, määritud selg pärmiga üle, märg riie pandud siis üle selja ja üks visanud leili teine löönud seda palavalt vihaga selja pihta lapsele. Siis kadunud harjased ikka vähemaks.

Kõht kinni. Koduõlle pärmi sisse anda.