Rahvapärased taimenimetused

Arukask

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Arukase okstest vihal (vihtadel) olla inimese ihu terveks hoidmise võim; aga sookase okstest vihtadel olla sügeluste (kärnade) seeme sees.

Arukase pumbud korjatakse, kuivatatakse ja pannakse viina sisse. Selle viinaga määritakse paistetanud kohti. Ka on hää, kui veel hiirekõrvu (väike valgeõieline taim, kasvab põllul, õitseb juba mai algul) juurde lisatakse.

Kaseleheviin siistvalu vasta. Kui kevadi lehed alles hiirekõrvul on siis korjatakse neid arukaskedelt. Vanasti olli kaseleheviina igas talus.

Reumat raviti ka veel teistmoodi. Korjati arukase lehti. Need pandi ümber jala, kui reuma oli jalas, ja mähiti kinni.

Arukase lehti kasutati veel närvipõletiku puhul.

Arukase pumbud korjatakse, kuivatakse ja pannakse viina sisse, juurde võib lisada veel „hiirekõrvu“, on hea määrida paistetanud kohti ja soovitav jooksvahaigetele.

Aro kõiv - arukask, arukase okstest tehti sauna vihtu (viha kõiv) ja tikati kevadel mahla (mahla kõiv).

Vihalehekask. Arukask. Sellest lasti mahla ja okstest tehti vihtu.
Sokakask. Sookask. Sokakast ei lastud mahla ega tehtud vihtu. Mahla peeti lahjaks ja vihtu pehmeiks. Muoarjakask kasvas soodes. Kasutati püssiperadeks.

Vihtade tegemisest Tormas. Vihad tehti ainult arukase okstest; sookaski, tamme ja kadakat vihtlemiseks ei kasutatud.
Koguja vanaema Liisa Koppel (1868-1961), kes oli põline tormalane, rääkis alati, et vihad tuleb teha enne jaanipäeva, siis olevat kaselehed eriti pehmed.
Vanaema libistas vihtade tegemisel käega läbi okste alt üles ja määras nii, kas on tegemist soo- või arukasega. Arukase lehed pidid olema tunduvalt pehmemad kui sookasel. Vihaoksad murdis ta alati käega. Kui oli tarvis maha võtta mõni suurem kaseoks, siis lõikas ta selle noaga. Suurelt oksalt murdis aga vihaoksi ikka käega. Hiljem lõi otsad kirvega tasaseks.