Rahvapärased taimenimetused

Takjaleht

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ALS 3, 57 < Rakvere khk. < Kadrina khk. (1931)
Takjalehest (kobrulehest, lappa) väänatud ehk pressitud õli on mädahaava parandaja.

ERA II 150, 431 (24) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Umbe. Lõhki aetud ehk millekagi torgatud haav, kuhu mustus sisse on läinud ja hakkab paistetama ja mäda tekitama.
Võetakse 2 osa kuusevaiku ja 1 osa värsket võid, keedetas segi ja pannakse peale. Ka mässitas paistetanud koht takjalehe sisse.

ERA II 177, 49 (39) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k. (1937)
Haava pääle panemiseks: takjalehti, teeditelehti.

ERA II 183, 21 (10) < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1938)
Paisetele pandi päälä tuaroosi lehti ja takjalehti, ka kameliteed.

ERA II 308, 104 (88) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Takjaleht tuleb haigete jalgade piale panna. Pidi aitama ka jooksva vastu.

RKM II 160, 167 (34) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Liigestevalude ja liigeste paksenemise puhul pandi haigele kohale takjalehe kompress.

RKM II 262, 193 (79) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Juoksja vastu - kobrulehti (takjalehti) kuivalt üöseks piale.

RKM II 271, 516 (6b) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
[Hambavalu.]
Takjalehti hoiti suus ja põse peal. Söötvastrid [lämmastikhape] pandi õlekõrrega hambaauku. Oli ka inimesi, kes oskas sõnasi, luges hamba peale, ka kadus hambavalu.

RKM II 309, 275 (u) < Lüganuse khk., Püssi al. < Jõhvi khk., Mäetaguse v. (1974)
Lõikehaavadele oli esimene asi kusti peale, pandi ka võisoolvett, soolane pekikild, ka puhast ämblikuvõrku ja rasvanahka (hoiti magedat ploomirasva hobuseriistade ja saabaste määrimiseks) suvel sai teetitte lehte, takja- ja kaalikalehte ka.

RKM II 316, 303c < Helme khk., Riidaja k. (1975)
[Haab.]
Kui valu om, siss mähit takjalehtega kinni.

RKM II 316, 303d < Helme khk., Riidaja k. (1975)
[Haab.]
Kui jalg valutab, om takjaleht hää.

RKM II 356, 378/9 (164) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k. (1981)
Takjalehti tarvitati mürgituste korral. Ida Turu mees sai rästiku poolt sõrmest nõelata. Käsi paistetas üles. Keegi mees, kes oli Venemaal tsaarivalitsuse ajal mõisavalitsejaks, õpetas, et takjaleht aitab. Ida Turu pani ka ja veerand tunni pärast oli käevarrel takjalehed kuivanud ja krõbedad, sest palavus käes tegi seda. Nii tehti korduvalt, pandi aga uusi takjalehti peale. Palavik ja paistetus alanes poole päevaga. Lapsed muudkui korjasid õuest takjalehti ja Ida Turu pani haigele käele peale. Viimased lehed enam ära ei kuivanud, ainult närtsisid, sest palavik oli väljas.

RKM II 356, 546 (51) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Kui inimesel oli jalg või käsi põletiku pärast paistetanud (kasvõi ussinõelamine), tuli paistetanud kohale asetada takjalehti (pidevalt vahetada). Aitas põletikku vähendada.

RKM II 362, 593/4 (9) < Otepää khk., Oriku k. < Otepää khk., Vidriku k. (1982)
Rohtudest tetti jälle mingisugust rohtu. Takjalehti pandi pääle, ku kanna katski olli. Kompresse pandi jalgadele.

RKM II 373, 6/8 (7) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Liigestevalude puhul tehti kadakavanni, nõgesevanni. Selleks keedeti võetud rohud vees ja siis lasti veidi jahtuda ja soojas vannis hoiti haige kehaosa. Oli suur nõu ja vannivett tehti rohkesti, siis mindi isegi üleni sellesse ravivanni.
Liigestevalude puhul tehti ka sellist rohtu, et võeti mesilaste vaha, hapukoort ja mett ning keedeti see pudruks ja sellist võidet määriti haigetele liigestele. Üldse nõudsid haiged liigesed sooja. Ka paiselehti pandi peale, see tõmbas paistetuse korral palaviku välja ja haige sai liigest juba paremini liigutada. Kui paiselehti ei olnud, sobisid ka takjalehed. Kui oli tugev paistetus, tõmbas roheline terve leht varsti kipra ja närbunult võeti sellise lehe asemel juba uus. /---/

RKM II 397, 582 (25) < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Haavale tambiti takjalehti ja sie mahl parandas haave.

RKM II 430, 416 (26) < Palamuse khk., Nava k. < Äksi khk., Praaklima k. (1989)
Liigestepõletikule takjalehed peale panna.

RKM II 434, 660 (10b) < Hageri khk., Kernu k. < Juuru khk., Ingliste k. (s. Kaivo), s. 1931 (1990)
Siis veel paiselehti ja isegi takjalehti pandi peale põletikule.

Vilbaste, TN 1, 622 < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1932)
Paistetuse vastu tarvitati kaalika- ja takjalehti. Hobuse selga parandasid hästi (sedelga alt) takjalehed.

Vilbaste, TN 2, 283 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Takjalehti tarvitati kaelahaiguse ja peavalu juures, sidudes neid ümber kaela või ümber pea.

Vilbaste, TN 2, 300 (11) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Takjalehed hõõrutakse või tambitakse peeneks, saadud puru pressides eraldub vedelik, mis hävitab paised ja haavust mäda.

Vilbaste, TN 2, 474 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Takjalehtede teed tarvitati peakärnade parandamiseks.

Vilbaste, TN 2, 682 (3) < Räpina khk. (1930)
Takjalehti peakõõma vastu.

Vilbaste, TN 7, 47 (20) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Kobruleht. Takjaleht. Purukstambitult valutavale kohale, rätikuga päält kinni siduda (kompress). Kui kukkumise ehk löögi läbi viga, siis haududa kobrulehtedega.

Vilbaste, TN 7, 381 (1) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
„Takjaleht.“
Takjaleht pandi mõne kasvaja pääle, millel mäda sees.

Vilbaste, TN 7, 443 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Igasuguseid haavu kätel ja mujal hõõruti takjalehega ning tilgutati haava lehemahla ja asetati teelehti peale.

Vilbaste, TN 7, 483 (45) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Takjalehtedest saab salvi.

Vilbaste, TN 7, 485 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Takjalehed palaviku vastu.

RKM I 23, 202 (10) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
Kui käed-jalad valutavad, pannakse peale takjaleht, hoitakse öö aega peale.

EFA II 1, 189/90 (18) < Kalatšinski raj., Semjonovka k. (Sõrmus), s. 1932 (1995)
Paistetama läts, siis kes mõtles, et roos on, siis võeti sinine tetradi leht, hõõrsid prostoi pliiatsiga. Ja prostoi subist lõikad üks lips ja paned pääle. Takjalehti vahel pandsime.

EFA II 2, 232 (6) < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Takjalehe vedelik ajada läbi hakklihamasinast, kolm korda päevas jõin väikese lusikatäie.

EFA II 2, 447a < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Ka takjaleht (toores) aitab haavade vastu.

EFA I 16, 118 (4) < Martna khk., Ubasalu (end. Ohmukse) k., Karjatse t. (Petrov), s. 1915 (1996)
Takjalehti pandi põlvede ümber valude vastu, aga mul ei aidanud.