Rahvapärased taimenimetused

Heinapebred

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Rahvapärane abinõu jooksja vastu. Kui "joosja" jalus on, kästakse käia suve läbi hommiku vara paljaste jalgade ja säärtega kastese heina sees, nii et kaste ja heinapebred ümber jäävad. Räägitakse ühest saarlasest laevameistrist, kes kevadel kepiga longanud, siinsete vanade inimeste õpetuse järgi hakanud kastes käima ja sügisel tantsides lahkunud.

Maa-alused hakkavad maast inimese külge. Kui inimene kuseb sinna kohta, kust maalused hakkavad, siis tulevad kohe külge. Maa-aluseid suitsetatakse heinapebredega.

Rabatusehaiguse vasta tehti heinapebre vannisi.

Heinapepred olid heas kuulsuses, nendega hauduti haigeid jalgu ja ka teisi kohtasi, kui olid krambid.

Heinapepre vannid - jällä juaksiva roht. Neid tuli panna kõhe hiast.

Külmamuhud. Heinapebre kompress teha külmamuhule, kui sügeleb.

Neerupaistetuse vastu on hea teha soojavee vanni, milles on hautatud heinapebresi ja kivisoola.

Veest saadud roosi ravitse seaploomi nahaga. Ja võileiva puruga. Vihastamisest saadud roosi ravitse heinapepredest vannis.

Heinapebred.
Heinapebre vannid ollid sella- ja luuvalu vastu. Heinapebred keedeti suures paas ära. See keeduvesi pandi tõrikses, külma vett ka, et paras olli, sääl siss hautati ennast.

Heinapebre hautis on hea, kui ristluud valutavad. Heinavirna alt otsid just seda peenikest puru, mis heina otsast tuleb. Seda lased veikse vee sees veidi keeda, siis laod paksu riidekoti sisse, paned nii kuumalt, kui võid, selja või perse peale, kust aga valutab. Tuleb kinni ka siduda, keeduvee peab tal sooja hoidma, sinna sisse saad koti jälle likku panna ja lehepuru soojaks teha. Märjaks ju teeb, aga head teeb ka sekski korraks. Olen ise siin ja noorelt Taeblas oma selga ja ristluud sedasi ravinud, ka minu siitküla naaber teeb nii.

Hautatud heinapebrid[pri] tarvitati algava verekihvtituse, külmanud liikmete ja krampide vastu ja heinapebre keedisesse kastetud mähiseid rheumatismuse, gihti ja skorphutise vastu.

Heinapebudega hautakse jalga ussi nõelamise puhul.

Sööja vastu pidada hea rohi olema sibulaid ja heinapebri keeta, seda sööja peal pidada. Ka olla jooksjasavi, nagu seda mere äärest leida on, hea rohi peal pidada.

Tehti veel loodusliku aruheina, eriti heinapebrede hautisi tursunud liigestele. /---/

Liigeste ja soonte haigused raviti sooja mähistega ja sooja vannidega. Tehti heinaseemne ehk, kuidas kutsuti, heinapebre vanne. Käidi viinapraaga vannis, tehti männikasvu vanne ja soolavee vanne. Käidi reheahju lael vommil end soendamas. See kuiv soe tegi luud-sooned pehmeks, ei tuntud, ega olnud radikuliiti egas närvipõletikku. /---/

Kui inimesel tuli külmetamise puhul põiepõletik, tulid allkehasse valud ja pissumine oli valus. Tuli siis soojalt riidesse panna ja mitte uut külma ega tõmbetuult saada. Raviks tehti sooja auru allkehale. Selleks keedeti koorega kartuleid ja see kuum keeduvesi kallati madalasse nõusse, kuhu istuti peale nagu pissupotile. Istuti palja alakehaga vastu auru, aga riided võisid rippuda ümber jalgade ja poti (nõu), siis seisis ka vesi kauem kuum auruvann alandas põletiku ja valud vähenesid. Soovitati ka tilliseemne teed keeta ja juua soojalt. Veel oli hea heinapepre auru samasuguse istumisega teha nagu kartulikeeduveega. Üldiselt ei lubatud istuda külmal kivil ja trepil, see soodustaski põiepõletiku tekkimist.

[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal tarvitasid inimesed jooksvahaiguse vastu sõnajalgade juuri, heinapepreid, türnpuu õite teed.

Raudnõgestest ja heinapepredest tehti vanni jooksvahaiguse vastu.

Põrsaid pesti kärnade vastu „hanetõberohu“ veega. Sama vesi aitas ka peatäide puhul.
Põrsaid suitsetati heinapepredega. Panni peale pandi tuliseid süsi, sinna peale heinapebred.

Heinaseemnetega sooja vanni võtmine olevat väga hää liikmete igasuguste haiguste vastu.

[reuma?] Salamahti korjati mõisa metsast ka männikasusid kevadel, millistest tehti vanni suurde tõrde, kuhu inimene mahtus sisse istuma. Oli saadaval palju sipelgapesi, siis tehti ka neist vanni. Kõige lihtsam oli aga lakast korjata heinapebresid (pudemed). /---/

Kui jalg või käsi oli umbes haige, siis oli rohuks: lehma mustus, savi, soojad heinaprebemed, leivapuru või küpsetatud sibulamähised.

Liigesehaigused.
Saun, kadakaviht. Kuuseokka, heinapebre, rabaturba kuumad vannid või mähised.
Õhtul määrida kasepungad piirituses või mädarõigas piirituses.
Müügil oli „tiipsurohi“ – joodi ja parafiini sisaldav määre – kuumalt. Oli kange vedelik, lubati tõmmata pilpaga ühekordselt kriipse (valmistatakse apteegis praegugi).
Tarvitati ka dr. Kreutzwaldi õpetust: külm kompress sooja katte alla higistamiseni.
Liigesehaiguste all kannatajail oli välisõhus viibides kasulik ihuloleval külmal (verevaesel) kohal või valutavalt kohal pidada lambanaha tükki villaga sissepoole. Ka võis olla mitmekordne villane sall. Toas aga ära võtta, s.t. mitte hellitada.
Olen näinud reuma leevendamiseks villast aluspesu (Tarvastu); arvan, polnud praktiline, hellitusoht suurem.

Hainapuru. Soonehaiguse vastu.

Heinapebred. Vanni jooksva vastu.
Soojad heinakompressid, haige üleni sisse panna, linad ümber. Üks tund sees olla.

Heinamarjad - rehepeksu jäänused - vanniks reumatismuse vastu.

Heinapebred. Heinapebre vann külmetuse vastu.

Heinapebred. Heinapepri tarvitati vannitamiseks külmetuse ja jooksvahaiguse vastu.

Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohuks tarvitati: heinapebredega hautaks jalga ussi nõelamise puhul.

Mitmesuguseid heinaseemneid tarvitati jooksjahaiguse vastu. Seemned tehti tuliseks ja hauti nendega haigeid kohti. Venimise puhul tehti seemnete veest vanni.

Heinapebred. Neid keedeti vees ja pandi palavalt paisete pääle, et need lahti lööksid.

Heinapebred - olid hääd kaelahaigusele ja kurguhaigusele.

Heinapeprede vann - jooksva vastu.

Kui und ei ole - närvid segased. Ei osata arstida. Heinapebre vanni tehtud.

Heinapebre mähised pannasse luusööja peale ning põrutatud kohale.

Korjati lakast 1 ämbritäis heinapebresid, lehed ja nupud sees, keedeti [pebre] vett, pandi tõrre sisse, raviti jalgu [vanni pandi].

Luusööja. Kaeravartemähised ja heinapebremähised - hästi tulised, ja piale selle kumel ja lambanisa.

Külmetamise vastu hautati hoonete põhja päält võetud heinapuru, pihlakaõelmeid, maahumalaid, vaarukvarsi ja monda muud.

Jooksvale aitab hautatud heinapebred ja keedetud pohlaõietee.

Jooksvarohi. Võta kolm hobusesitahunnikud, igaüks ise kohast, üks kamalutäis sookaelu, üks tsetverik heinapebresi, kaks kamalutäit keedusoola. Kõik panna ühte tõrde ja kallata keeva vett peale, pealt riidega kinni katta. Hoida nii kaua, kui vesi on paras soe, et võib sisse minna ja seal istuda 20 min., sealt väljudes pesta leige veega ennast puhtaks, kuivatada kuivaks ja voodi heita kolmeks tunniks sooja teki alla. Kaks-kolm vanni kautada jooksva täielikult.

Krambid - see oo vere sees. Sõnajalavanni teha, heinapebrevanni. Ei tea, on sel vastust.

Luuvalu. - Patti tehti (= kümmeldi). Saarelehist, sipelgatest, sõnajalgadest, heinapepredest.

Tiisikus. Hispaania mantel aitab. Tuleb võtta suur riie, takune, jäme, mis kaua märg seisab. Teha tulist heinapeprevett ja lina sisse kasta. Panna ümber keha. Seda teha 2 korda nädalas 6 kuud. Ise olen terveks saanud. Kahe mantliga olin terve. Ülased puruks teha ja puder panna haigele kohale. Võtab naha puruks. Kui viina sisse panna, siis ei lähe puruks.

Põiehaigust ravib heinapebre vann. Istuda kuuma ämbri peal aurus. Tean, et inimesi on terveks saanud.
Pohlamarjad on ka põiehaiguse vastu.

[Liikmerohud] Mõned tegevad heinapebre vanne ja kuuma kaera mähiseid.

Taimede tarvitamine vanemal ajal. Arstirohud:
Kaislad (juured, lehed, varred; teena); vahtra-, kasemahl (käärima aetult); päris maavits (lehtedeta varsi); palsamer (teena.); pohlaõied (teena); ülaste õied (ligunenud piirituse ehk petrooleumi sees); nõges (vannid); sassabarilla (teena); mädarõigas (kuivatatud juured, ligunenud kaljas, kalja); kibuvitsa juured (teena); heinapepre vannid – jooksva vastu.

Maaalused on veiksed vistred, pisikesed punased kihelevad kangesti. Maast hakkab, mõne libeda kivi küllest tuleb, või mõne libeda puu küllest hakkab, mis vee sees on.
Heinapebredega suitsetakse maaaluseid, hapukaljaga pestakse. Metsast tuuakse maaaluserohud, nendega ka arstitakse.

Raudnõgese vannid on ka jooksvahaiguse vastu. Heinapeprede vannid on ka jooksva haiguse vastu.

Heinapebre tee mitmele haigusele.

Kui olid reumahaiged jalad või jalg oli väänatud ja paistes, tehti heinapepreid ja haige jalg pandi leigesse peprevette. Võis ka nii teha, et soojad pepred tõsteti haigele kohale ja seoti lapiga kinni. Vähendas valu.

Analoogiline juhus [inimese rematismus]: Rakveres arstis end möödunud suvel prillikaupmees Ansos ka sipelga vannidega. Sai terveks. Ühel päeval tarvitas sipelgavanni, teisel päeval heinapebre ja nõeksevanni.

Reuma vastu keedeti linnurohust teed, männikasvudest ja igasugu pepredest tehti vanni.
Viinas leotati kastaniõunu.