Rahvapärased taimenimetused
Sooporss
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 1, 318/325 (57) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Sooporss; soopraht [Andromeda polyfolia].
Need kaks nime enamjagu järgmistel: sookaelal (nähtavasti vahetus), sooingver (mõni teeb ka vahet -ingveri ja -paju vahel - olevat kahte ise taime tarvitatud olevat). Sassaparila, sassaprilla, naistepaju.
See on arstirohi jooksvahaiguse vastu. Arstimiseks tehakse vannisid ja võetakse ka sisse selle keedist. - Vannisid tehakse ka segu sookaeltega.
Vilbaste, TN 1, 319/20 (58) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Sookael, sooporss, soopraht [Ledum palustre]. (Mõned jälle kahte viimast nime selle taime kohta ei tea, ainult eelmise kohta).
See on ka arstirohi jooksvahaiguse vastu nagu eelminegi (soopaju [eelmisel see nimi aga maha tõmmatud]). Selleks tehakse vannisid. Tehakse ka vannisid segu soopajuga. Kui jalad üksinda haiged (jooksvast), siis leotatakse jalgu selle vee sees (kas sookaela ehk sookaela ja soopaju seguvee sees). Mõned võtavad ka sisse sookaela vett (jooksva vastu), aga et ta väga kange (kihvtine) on, siis ei soovitata seda mitte teha, olgu siis, kui väga lahja vesi on ja pisut. - Mõnikord pandakse ka seda vett õlle hulka, kui tahetakse, et see kange saab ja pähe hakkab. See aga ei ole kiiduvääriline - ta paneb joojatel pea valutama ja ajab oksele. - Seda teeb ka palja vee (keedise) joomine. Olevat ka rinnahaiguse vastuline, keedist juues. Keedis on väga hea lammastehaiguse (lutikate) vastu. Soistel karjamaadel käijad lambad ei sure ka.
Vilbaste, TN 1, 495 (3) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Sooporsad [? Ledum palustre]. Teena - seestvalule.
Vilbaste, TN 2, 642 (7) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Sooporsa teed tarvitati jooksva vastu.