Rahvapärased taimenimetused
Paatspuu
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 134, 447/8 (48) < Saarde khk. (1936)
Nahahaiguste hulka lugeda. Süüdikuid leidus vanal ajal vahetpidamata igast talust, kuid nüüd ei ole ma neid enam näinud. Neid arstiti vanal ajal naeste poolt piimakoore, paatspuukoore keedise seguga, kuhu oli pisut veevelt hulka segatud, mis vaevalt tagajärge andis. Süüdikute pärast arsti juurde ei mindud.
ERA II 149, 591 (22) < Suure-Jaani khk., Taevere v. (1937)
Teine kärnavastane rohi on paatspuu koorealune mähk rõõsa koore sisse (piimakoor) likku panna ja lasta hapnema minna, siis sellega määrida.
ERA II 279, 185 (19) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Paatspuuvett määritakse sügelise kõhtadele vai kärnäle.
RKM II 380, 317 (7) < Iisaku khk., Illuka v., Kaidma k. (1982)
Paatspuu või paakspuu marjadega arstisivad kõhukinnisust. Ega neid palju ka süüa ei tohi, tieb haigeks.
RKM II 381, 330 (88) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Sügelised.
Kui sügelised ollid, siss kaabiti paatspuu koore alt seda kollast mähka ja pandi hapukoorega hapnema ahju vahele. Kolm päeva hoiti kivinõu [= keraamike] sees, päält köideti kinni. Siss olli täitsa kollane. Siss ahjusuu ees tule paistel määriti pääle, vat siss tõmmas rohu sisse.
RKM II 381, 296/8 (50)b < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Maalised.]
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, nahahaigused seaksed. Siss pandi öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [? = liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss pandi seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.
Vilbaste, TN 3, 715 (43) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Paatspuu. Kooretee teeb kõhu lahti, ka on teed soovitav palaviku korral juua.
RKM II 381, 292 (44) ja 312 (71) ja 312/3 (72.18 ja 26) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Ravimtaimed. Raudrohi. Vaata maalised.]
Maalised.
Maalised need on seantsed, kui palla ihuga maa pääle heidad, siss tulevad ihu külge, seantsed nöksid ja sügeleb, nõnda kas või kisu ihu puruks kohe. Selle rohus on maalise heinad, väiksed sinitsed õied, lehed on ümariksed, mööda maad aab edesi, seante vänge õhk on, lehed on rohekaspruunid, mitte peris rohelased ei ole. Neid siss kuivatadi. Siss keedeti liidi pääl ära väikse topsikse sees. Tume pruun olli. Siss panti pääle, kus sügeles, ja vahapaber pääle.
Öessamaväe jõumees [= vägihein] olli jälle öessa haiguse vastu. Need ollid kik maast saadud haigused: sügelised, valud, nöksid, sammaspoolik, paised, naha haigused seaksed. Siss panti öessamaväe jõumees, rabatsihein, raudrohi, paatspuu õied, nõges, palderjaan ja maalishein [?= liivateeleheline mailane] patta. Nänn [= E. Okase isaema Ann Mooses] täädis kaks veel, tema rohi olli kangem. Need keedeti ära segamini. Siss panti seda paksu pääle ja pesti selle veega. Kätt võis sääl sees ka hoida. See kaotas ära puha.
RKM II 381, 273/4 (13) ja 312/3 (72.13) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Ravimtaimed. Paatspuu, vaata jooksja, sügelised].
Jooksja.
Jooksja on liigete sees, seante haigus, valutab mis hirmus, elada ei lase. Jooksja rohi on nõges. Keedetse ära ja selle vee sees hoidas kässe ja jalgu. Ja nõgese vihaga vihutse.
Kui jalad valutavad, jooksja sees on, siss tuleb minna sipelgu pessa, las hammustavad ja kusevad pääle, see on ise valus, aga võtab valu ära. Aga kange süda peab olema, mis välla kannatab.
Kui keik käed ja ristluud on valu täis, siss toodi koritäis sipelgid öhes pesa rämpsuga. Vesi aeti keema ja panti see kik sinna sisse. Siss selle veega tehti vanni nädal aega. Aeti ikki sojas ja siss läks haige sinna sisse.
Mamma es saa änam riisu ega niita ega midagi teha. Üleni kondide sees olli valu, aga see sipelga vann tegi terves.
RKM II 381, 330 (88) ja 312/3 (72.13) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
[Ravimtaimed. Paatspuu, vaata jooksja, sügelised].
Sügelised.
Kui sügelised ollid, siss kaabiti paatspuu koore alt seda kollast mähka ja panti hapukoorega hapnema ahju vahele. Kolm päeva hoiti kivi nõu [= keraamika] sees, päält köideti kinni. Siss olli täitsa kollane. Siss ahju suu ees tule paistel määriti pääle, vat siss tõmmas rohu sisse.
ERA II 135, 403 (21) < Torma khk., Lohusuu v., Kalma k., Mutska t. (1937)
Arstimine (taimedega). Paatspuumarju ei lubatud lastel süüa, sest need tapvat.
RKM II 21, 102/3 (16) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Paatspuu - koortest keedetud tee teeb kõhu lahtisust. Paatspuu koorega värvides saab kollast värvi.