Rahvapärased taimenimetused

Jooksjarohi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kui inimesel niisugune haigus on, kus üks valus jutt ihusse lööb, nagu nuaga ihusse pistetakse, siis kutsutakse seda jooksjahaiguseks. Selle vastu korja jooksjarohi (Veronica officinalis), keeda seda vee sees ära ja määri jooksjahaige koha peale. Pealemäärimise ajal tuleb meieissa seitse korda ära lugeda, siis kaob jooksja kus seda ja tõist.

Jooksjarohud on sinise õiletega, jalapitkused rohud, jooksevad maad mööda pitkuti edasi, neid korjatakse õilemise ajal, enne jaanipäeva. Kui saavad maast üles võetud, siis saavad kuivatud vilus ilma päeva paistemata. Kui tarvitama hakata, siis keedeta umbkatla sees veega, siis kurnatada leem ühe riidelapi läbi, siis panda pudelisse seisma, saab punaseks nagu õlle. Seda võetakse jooksjatõbe vastu sisse, aga aetakse enne tulel keema.

Kui inimesel üks niisugune haigus on, kus üks valujutt alati nagu nuaga lõigatud ihust läbi käib, ikka edasi lähab ja ikka rohkem valu teeb, siis kutsuvad inimesed seda “jooksjahaiguseks”. (Veronica officinalis) Jooksjarohi tuleb siis keeta ja haiguse või valutava koha peale määrida. Pealemäärimisel tuleb aga “Meie Issa” seitse korda ära lugeda, küll siis “jooksja” kus seda ja tõist kaob.

Jooksjatõverohtu korjatakse ja keedetakse, seda vett ka juuakse, ja kui liikmetest valutab, hautakse haiget kohta nende vartega. Jooksjatõverohi kasvab metsa all, madal, pikki maad edasi, ajab aga lehed välja, sinised õied.

Jooksja vastu tarvitakse jooksjarohtu, rohi on valkjate õitega ja kasvab varemetel ning küngastel, rohuga hõõrutakse valusat kohta ja pandakse soojad telliskivid peale.

[Jooksja]
Kodune jooksja arstimine sündinud jooksjarohuga (jooksjahein). Missugune on jooksjaroht olemas ja kus ta kasvab, on nende ridade kirjutajal tundmata.

Jooksjarohi - nendest keedetakse teed; arstitakse jooksvat.

Arstirohtude nimekiri.
1. Nõiapiim.
2. Arnikujuured.
3. Seitsmet sugu õiesegu.
4. Luuvaluroht.
5. Jooksjavalurohi.
6. Südamerõigas.
7. Venitsejuured.
8. Lagritsejuured.
9. Maaliseheina mahl.

/Arstimised/ Kui inimesel üks niisugune valu on, kus üks valujutt alati nagu nuaga ihus lõikab, edasi läheb ja ikka alati suuremat valu teeb, siis kutsuvad vanemad inimesed seda jooksjaks. Selle vastu tuleb jooksjarohi (veronica offcinalis) keeta; seda vett tuleb siis jooksjahaige koha peale määrida. Määrimise ajal tuleb "Meie isa" seitse korda ära lugeda, siis kaob jooksja kus seda ja tõist.

Jooksjarohi: korjati lehed vartega, õied sinised, õitseb kesksuvel. Teena jooksva vastu.

Lakk-uibuleht (Ramischia secunda Garcke]. Jooksjarohi. Keedis vartest ja lehtedest jooksvahaiguse vastu.

Jooksjarohu juured keedeti. Sai jooksjahaiguse vastu arstirohtu.

Jooksjarohi - keedetakse umses ja juuakse.

Et siledad juuksed kenad lokilised saavad.
Järeletuleva viisi peal võivad siledad juuksed ilma katmata ja põletamata, paljast lillekasude juurepanemise läbi, mis muidu liig asjatumad on, kenast lokiliseks tehtud saada. Võtta rõikajuuri, kanepeseemneid, “naisterahva juukserohi!”, ussirohto, kaherohakaid, paplipuu lehti ja jooksjarohto. Kalla ühtesugused osad, leika neid hoopis peeneks ja leuta keik mõningad päevad viina sees ära ja pressi siis need kasud ühe rätiko läbi. Selle ülejäänud vedelaga kasta juuksed ja hõeru needsamad tasaste käega üksteisest läbi, kust nemad pärast seda kuivatamast iseenesest lokilised jäävad. On juuksed koguni liig jämedad, kanged ja harjukse viisil, siis pese neid kuivatamata kange seebiga ja sooja veega, misläbi nemad enam tasasemad ja pehmemad jäävad ja nende paremaks selle soovitud ettevõtmiseks omandavad.

Jooksja kää sees on, käsi rodiseb, siis keedeti jooksjarohu vett ja joodi seda. Vaskkidi (=kett) pandi kää ümmere, see võttis ka ää.

Rohud: koirohi, palderjanijuured, timerjeniõied, raudriiad, kadakamarjad, õispuu, pärnaõied, pihlakamarjad, kibuskimarjad, jooksjarohi, takiskipuu, leederpuu, ummulid, luuderohi, rebasekoltsed.

Vanemal ajal ei olnud poodisi ega apteeke, kust oleks saanud tarvilisi aineid, näituseks värvi ja rohtu. Neid taimeid nimetati vanemal ajal hoopis teistsuguste nimedega kui praegus. /---/ Arstirohuks on tarvitatud vanemal ajal raierauarohtu, liigenterohtu, jooksjarohtu, pärnaõisi, lõhmuspuu õisi (lõhmuspuu – pärn), kadakamarju, balderjaane (valderjanid), leesikaid.