Rahvapärased taimenimetused

Näsiniin

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Kui mina laps olin siis 70-80 a. mees tõi metsast küüvitsa koort ja leotas viina sees ning arstis sellega oma jooksjat (küüvits - näsiniin). Ta määris küüvitsa koore leotist haigetele kohtadele, mis pidi heasti valu vähendama. See oli tuntud reumarohi.

Sookaela ja näsiniine leotises vannitatakse jooksvahaiget.

Kevade õitsevad koeraõispuud [mõtleb näsiniint]. Temal on heledam hallikas vars, väiksed haruksed ja siis roosad õied puntras täis. Siin üks naine soovitas, et see on sisemise haiguse vastu. Panna juuri piirituse sisse. Siis on kõhuvalu läind ja kõik. Aga tuleb pealmine koor ära võtta ja leotada, siis on kõige parem hambavalurohi.
Aga seda rohtu ma kardan ka. Tegin seda rohtu ja andsin pojale hambarohuks. Niikui pühkis ära hambavalu. Ja tütar mul on arst, see soovitas, et sa tee kohe terve pudelitäis seda. Mul endal oli ka hambavalu, panin tutsu seda rohtu peale ja 10 minutiga võttis ära. Aga ma kuulsin raadios, et võttis ühel silmanägemise ära, kui pani seda hambale. Ja ma olen seda mõtelnud, et mul see haige hammas tuli hiljem ära, et võibolla see ikka sellest on.

Hambavalu.
Kui hammas valutab ja auk sees on, pandi näsiniine koort hammaauku. /---/

Ku lapsel oli song, anneti näsiniine marja kive süüa koos võiga. 9 kivi nädala jooksul, kui ei aidanu, veel 9 kivi. Ka näsiniine koore tee hea songa puhul.

Varemalt ei olnud niipalju liigestetõbiseid silma hakand, kui neid siinkandis on. Rõimat seljas ikka kurdeti ka. Kuulsin lapseeas, et reumahaigeid kohti määriti küüvitsa piiritusega, see on näsiniine piiritus; piiritus, kus leotati sees näsiniine koori. Seletaja oli kõrges eas inimene. Lohk Mart. Elas Tihemetsa Kamalis.

Näsiniin.
Saaremaal on üks naisniinepuu, tema lehed on oriandriga sarnased. Roosakad õied on varre küljes. Hakkab märtsis õitsema. See olla Saaremaal veel praegu külvikalender. Saarlased vaatand, et kui hakkab järsku õitsema, siis peab kiire küli olema, aga kui sedasi vähehaaval, siis on külviga aega küll. Tal kasvavad punased marjad. Kui loom sööb, siis sureb ära.
Mina olen närinud hambavalu pärast seda koort. Suu läks paiste. Üks naine saat oma pojale sõja ajal, ilmasõja ajal, et kui ühe pisikese kiu paned, siis ajab paiste. Selle on nad ära proovind.

Näsiniin ehk küüvits (Daphne mezereum).
Kasvab (2-4 jalga pikaks) madalates kohtades, kuusikutes ning kraavides. Õied on roosakad, asetuvad kolmekaupa varrele, lõhnalised. 3-4 nädalat pärast õitsemist ilmuvad vartele salkudena valkjasrohelised pehmed ja siledad lehed. Koor on hallikas ning teda võib niinteks rebida. Viljaks on punane marjake kollase seemnega. Taim on maitstes mõru.
Tarvitatakse hambavalu vastu.

Näsiniinepuu [Daphne mezereum]. Teena - mürgituse vastu.

Näsinakoored - hambavalu.

Aga hambavalu vastu aitab näsiniin või küüvits, seda tuleb leotada piirituses ja saadud vedelikku tuleb panna hambaauku.

Näsiniin on madal puu, kasvab sõrmejämeduseks. Kõrges mägises maas kasvab. See on haruldane taim. Minu kodu juures kasvas mägedes. Tehti tikkusid, millega kougiti hammas veriseks, kui valutas. Isa ja ema ravisid sedaviisi hambavalu. Seekord läks valu ära.

Veel korjas tedremaranat (sellega värvis ka), arnikat, kassikäpa õievarsi, kalmusejuurikat (kodu juurest tiigist), näsiniine marju, piparmünti (jõemünti jõest), paiselehe lehti, maikellukese õisi, nurmenukku (õisi). Nende järel käis kaugel, sest kodu läheduses neid ei kasvanud. /---/

Näsiniine tinktuur hambavalu vastu (mõjub väga hästi).

[näsiniine] Rheumahaiguse vastu ummukses valmistatud keedis.

Näsiniin - Lepiku Heino isa pani seda hamba peale. Pidi aitama ja aitas ka. Ühel hammas valutas, toodi pajupulk, et võtab ära.

Näsiniinest keedeti leutist.