Rahvapärased taimenimetused
Sootubakas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 60, 37 (6) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1932)
Sootubakas - arstirohi joosja (reuhma) vastu. Tehakse sootubaka vanne. Kui jalad paistetavad, tuleb neid leotatada sootubaka vees. Kui lehmadel jalad alt ära, siis pestakse sootubaka veega (sootubakas kasvab rabas, õitseb kohe peale lume sulamist).
RKM II 257, 406 < Palamuse khk. (1968)
Liigestevalud. Raviti sootubakakeedisega. Vannitati ja joodi ka. Sootubakas on põõsastaim, nagu pohlalehed, aga natuke pikemad, ja valged üksikud õied ladvas. Marju ei ole. Igal pool ei kasva. Mustvee all soos kasvas ja Sirguvere soos. Harvast, kus kasvab.
RKM II 369, 213/4 (10) < Maarja-Magdaleena khk., Toljase k., Silva t. < Roela v., Veia k. (1983)
Sootubakas on langetõbe rohi. Meil õli mees, kel käis langetõbi peale. Õpetati siis, et keeta sootubaka vesi, see aitab. Meie rätsepanaine tegi omale väikse normiga ja andis Kustale ka sootubaka vett ja Kusta jõi pool liitrit korraga ära. Vat siis peksis kõik toast välla. Täitsa maruhaige valmis. Üksi õli majas, kõik mööbel pahupidi pööratud ja istus ku kuningas, kerves käes. Ei saanud loomade juure ega koju. Rätsep läks ikke loomi talitama ja rääkis pärast: „Ma ei tunnud, et aid vastas õli, korraga õlin oma aias.“ Kõrge lattaed õli ees ja Kusta tuli talle järele kervega.
„Ma mitte ei tunnud, et aid vastas õli.“
Vallast saadeti küüt, sidusivad ja viisivad Kusta ära. Kolm päeva õli päris hull vallamajas, siis hakkas tütart taga nõudma ja sai selgest. Aga vana mees õli juba ja sai sest tõbest lahti. Pärast tal enam langetõbe ei õlnud.
RKM II 430, 46 (7) < Palamuse khk., Visusti k., Müürsepa t. (1989)
Sootubaka vanni tehti. Ema oli üle kere kangeks jäänud. Tehti üle kere sootubaka vanni. Ihu hakkas sügelema ja sai terveks.
Vilbaste, TN 3, 659 (8) < Maarja-Magdaleena khk. (1932)
Jooksva vastu - sootubakas ja kaseurva tee.
Vilbaste, TN 1, 917 (3), 918 (3) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1932)
Sootubakas [Chamaedaphne calyculata] - arstirohi jooksva vastu, kui jalad paistetanud, siis leotatakse sootubaka vees. Kui lehmadel jalad „alt ära“, siis pestakse ka sama veega. Õitseb juba aprilli lõpul.
Vilbaste, TN 2, 648 (2) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Sootubaka ja sassaparilla vannisi on tarvitatud jooksvahaiguse vastu.