Rahvapärased taimenimetused

Katusesammal

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Hautamine katusesamblaga.
See on joosva vasta. Tali valdas mina nägin ja olen isi ka teinu. Suur puuvann olli, sammal toodi õlekatuste päält rihaga maha, vee sees pajas aetaks soojaks, jusku samlapudru sisse lähed, üleni pantaks inimene samlatödi sisse, kasvõi kaelani. Ikki järjest sooja vett juure, lina on inimesel ümmer, et sogaga kokku ei saa. Kui ära on hautanu, tuleb välla, romane lina ümmert ära, kuiva riiete sisse ja asemes teki alla, niikauas, kui ära jahtub. Katusesammal ja veel leesikad või tuhkpoolgad ja männakasud kokku panna, see on kõige parem joosjahaiguse vasta.
Mina põle küll näinu, aga võibolla, et mõni on kõrva ka hautanu. Aga inimest, seda ma nägin. Suur vann olli, puuvann. Kellel väega (= vaja) olli, viis aga jälle.

Kael on haige, siis sooja katusesammelt vai sooja rugikotiga.

Mums. Kurgumandlid on paistes. Seda saab katusesambliga hautatud. Sii tehti palavaks ja kotiga ümber kaela. Humalatega hautati ka.

Mumps. Kael on paistetand, rääkida ei saa. Hautati katusesamblaga. Sammal tehti palavaks ja pandi kotiga piale. Humalatega hautati ka.

Kurk haige. Aitab, kui pääle panna sooja katusesammalt, vahest võib panna soe rukkikott. Ikka soojas hoida.

Kaelahaigust arstiti kuumade kaertega ja katusesamblaga.

Pistuse vasta võeti katusesamblaid, tehti sellega tulist vett ja hauti siis.

Pääkõõma ravimiks tarvitati kartuli pesemise vett ja katusesambla vett, samuti lasti katuseräästa alt vett pähe tilkida.

[kahepoolsed] Soojaks tehtud katusesammalt pandi pääle ja seoti kinni.

Kui lapsel olid kahepoolsed, siis pandi katusesammelt veega patta ja lasti seda auru lapsele (laps oli vastavalt lina sees).

Katuse sammalt [kadukse sammal]. Tarvitatakse kaela haiguse arstimiseks. Sammal aetakse kuidagi tuliseks ja pannakse siis ümber kaela. Ka hobuse jalga, kui see seest poolt umbes haige on, arstitakse tulise katuse samblaga.

Jalutu arstimiseks keedetud rohtu kalmusejuurtest, katusesamblast, sipelgapesast ja üheksa marjapuu marjadest. Sipelgapesa (ühes sipelgatega) pandud kotiga patta. Sellest leemest tehtud jalutule vanni ja antud talle seda ka juua. 2 näd. pärast olnud terve.

Kui hääl ära on, siis pannasse katussasamlid soojas tehtult rõõvasse ja pannasse siis või seotakse ümmer, siis tuleva hääl tagasi.

Kõrvavalu. a) Lastakse lehtse toru läbi palavaks aetud kõrva-kivi auru sisse, b) lastakse katusesammla auru sisse, d) hoitakse kampust kõrvas.

Kahepoolsed. Hoitakse suka sees palavat tuhka ehk katusesammlid ümmer kurgu.

Kurgumandlite (kahepoolsete) põletiku puhul võeti õlgkatuselt samblaid. Need aeti pannil tuliseks, pandi kahe riide vahele ja seoti ümber kaela. /---/

Nikastan (kui jalg või käsi väänata saand). Venitasse ja sooja katusesammelt pannasse peale.

Kui kurk on haige, põhjatse poolt katuse pealt pead võtma sammelt, siis saab terveks; põhjatsepoolt küljest tulevad ikka need sandemad asjad.

Kurk haige. Tuhka sai punase suka sääre sisse aetud, hautud. Hauti soojaks tehtud katusesambliga ehk linkri kiviga.

Katusesambliga hauti kõrva kui õuke umne valu oli.

Kahepoolsete ehk kurgumandlite põletiku puhul võeti õlgkatuselt sammalt ja aeti pannil palavaks. Tuline sammal pandi kahe riide vahele ja seoti kaela ümber.

Villivalud. Korjati rohelist õlekatuse sammalt ja keedeti samblateed, võttis villivalud ära. Jutustaja oli ise joonud nii palju, kui jõudis. Valud kadusid.

Kui kael haige oli, võeti ruukatuse pealt samblud, tehti soojas ja villase riide sisse ja ümber kaela.