Rahvapärased taimenimetused

Kärbseseen

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Korja suvel metsast kärbseseeni, pane need ühe paksu pudeli sisse ja selle peale välja köetud ahju, siis sulavad seened ära ja selle vedelikuga võid ennast määrida, kui sul jooksva ehk muu luuvalu on.

Kärbseseeni korjata metsast, elist sulatada, määrida pealt jooksvahaiguse ajal ja sisse võtta veega kaks tilka, siis on haigus kadunud.

Rimatismus. Rimatismust arstiti kärbläseseeniga. Korjati kärbläsesiini ja panti koheki anuma sisse ja perän leibu ahju. Sis na lassiva leeme vällä. Tuu seeneleemega minti sanna ja perän vihtmist määriti laudu pääl valukotus sisse. Lasti tükk aiga kuuman lõunun olla ja mõsti sis viiga jala puhtas.

Halvatus. Mõni liige ehk ka vahest pool keha jääb võimetuks ja elutuks. Võetakse kärbseseeni, pannakse nõuga soojasse kohta seisma, kust siis kollane mahl ehk õli välja tuleb ja määritakse sellega, kuhu lisatakse veel pool osa piiritust juurde, ja masseeritas hästi kõvasti.

Jooksja ravimine tuntakse kärbseseent, mis kuivatatult ja liikvas leotatult määritakse haigele kohale.

1 liitri piima sees keeta 10 kärbseseent. Kõige mürgisemad on rohelised valgetäpilised seened. Seda vedelikku peale määrida haigetele kohtadele jooksvahaiguse puhul.

Liigeste valud. Kärbseseen kooriti ära, pandi pudeli sisse ja korgiga pealt kinni ja pandi akna peale päikese kätte. Seal sulas õliks ja õliga määriti valutavaid liikmekohti. Vanaisal oli mitu pudelit seeni täis ja seeneõliga ravis haigeid.

Kärbseseeni vanaema lõikas katki ja pani pudelisse, neid kuumendas kerisel, mis nendest välja kuumenes, sellega end määris jooksvatõve vastu.

Jooksvahaiguse vastu pidi aitama kärbseseentest valmistatud ravim. 1 liitris piimas pidi keetma 10 keskmise suurusega kärbseseent. Seda vedelikku tuli määrida haigetele kohtadele.

Kärblaseseent pitsita piale - võtab suure valu ära. Paistetuse ja kõik. Vanasti mõisahärra saatseva naise mõtsa kärblaseseent otsma. Esä olli haige. Luhe mõisahärra Knorring andse pudeliga kärblaseseene vett. Piiritust ka sisse pantu. Ütles - mis üle jääb, too tagasi. Esä sai tervess.

Kui kondid valutavad või selg valutab, siis selle jaoks on seente peale kallatud piiretus tumedas pudelis. Muhamor või kuda ta eesti keeli on, kärblaseseen.

Tühi kärbsesiin pandas pudelehe, viin pääle ja kohe halu lännö. Sõrmõ üles ajamise kõrral om proomit.

Kärblaseseen pandi taldriku peale, tilk vett peale ja sukrut riputati ka, sellega hävitati siis kärblasi.

Kärbseseen [Amanita muscaria].
Kasvab enamiste kasemetsade all, harukordadel ka mujal. Augusti- ja septembrikuudel, mil kärbsed enne sügisest häongut (hävinemist) hakkavad valusamasti hammustama, siis läheb vanaeide metsa, toab kärbseseened kodu, paneb prakkpanni ehk katlatüki pääle, lusikaga sooja rõõska piima peale tilgutades, ja hoiab mõned minutid küdeva ahjusuu kuumuses, sealt võtab ja paneb perrupilpaga kapsalehe peale. Neid siis jäeb akende peale, laua peale, kus vähegi kärbseid enne palju näha olli. Kärbsed on sooja piima peale maiad, kes seda sööb, see siruli jääb. Majakassi paneb seniks korvi alla kinni. Kass on maias kärbseseeni sööma. Sööb ja sureb ära. /---/

Kärbseseen.
Kärbseseeni korjatakse suvel, küpsetakse neid tulel, valatakse siis koorega üle ja hoitakse neid niisugustes ruumides, kus rohkeste kärbseid. Ja kui siis kärbes seene pääle koort tarvitama lendas, suri ta varsi pääle söömise.
Kärbseseeni tarvitati õige vanal ajal kärbeste surmamiseks ja tarvitatakse seda veel praegugi igas kohas Saarde kihelkonnas, kus aga kärbseseeni leitakse.
Kärbseseeni hoiti pääle küpsetuse ja koorega üle määrimise koerte ja kasside ning teiste loomade eest. Kes aga kärbseseent sõi, sellele mõjus ta surmavalt.

Kärbseseened [Amanita muscaria]. Helepunased (väga harva muud värvi) mürgised seened, valged täpid peal. Nendega surmatakse (hävitatakse) kärbseid.

Kärbseseen: pannakse ahju pudeliga ning saadakse eli jooksva vastu.

Kärpseseen. Pannakse laua peale ja hävinevad kärpsed.

Kärpseseen. Kärpseseen pandakse paise pääle, siis saab paise varsti terveks.

Nõidumise vastu rohud.
Kärpseseened pannakse pudelisse ja määritakse paiseid.

Kärpseseened pannakse viina sisse ja tarvitatakse paiserohuks.

Kärpseseen, tarvitatakse kärbeste surmamiseks.

Selleks, et hävitada kärbseid, toodi metsast kärbseseen, praeti see ja riputati suhkrut peale.

Kärbseid hävitati kärbseseentega.

Tõrjeviisid kärbeste vastu.
1. Suitsu sai tehtud: lase tuba suitsu täis, tee uks lahti ja isi lehvita rätikuga või lehtse oksaga, muidu ei saa tuast välla.
2. Kott sai üles lakke pantu, puuvõru sisse, et suu lahti hoiab, piima panti alustassiga koti alla. Kärbsed sõid ja läksid üles koti sisse magama, siis pitsitadi kotisuu kokku, et nad laiali ei lenda, viidi välla, tambiti vasta seina surnuks.
3. Kärbseseent toodi, pliidi all sai ära sussitud, suhkrut pääl raputud; piima olli, kallati piima üle.
4. Laasid ollid, kärbselaasid, poest osteti, ja kärbselindid ka, liimilindid.
5. Kärbselapp olli, nahklapp orgi otsas, see kah kärbsekaitse. Ja piuga pihta said surnuks lüia - seitse kaitset.

Kärbseid tuli hävitada kodusel teel mürgiga. Selleks toodi kärbseseent ja seda hautati kuumas tuhas või pliidi all tule kohal orgi otsas. Siis muutus mürk seenes lahtiseks. Seen lõigati tükkideks ja pandi taldrikule, kuhu kallati rõõsk piim, mis magustati suhkruga. Kärbsed sõid meeleldi ja surid. Surnud kärbsed tuli kokku pühkida ja tules ära põletada. Õue ei tohtinud visata, sest oleks võinud kanad ära mürgitada.
Veel oli kombeks, et peres tehti kärbsepiits. See oli vast 70 sentimeetri pikkune peenike puuvars, mille otsa kinnitati kas nahast või kummist lapike, nii peopesa suurune, ja osav lööja sai kärbseid tappa küll, kuid seenemürk oli tõhusam. Juba tsaarivalitsuse ajal oli poes müügil niinimetatud kärbsepüüdja, mis sarnanes klaasist kupliga, kuhu kärbsed vangi jäid. Veel oli poes müüa kärbsepaberid ja -lindid.

Kärbseseen.
Kärpseseent panti kärbestel. Enne küpsetadi liidi pääl, raudade pääl, siss tulli mürk välla. Sääntsed kollased tilgad tullid pääle. Raasike suhkrut raputadi veel ja hapupiima panti mõni tilk. Kärpsed tahtsid kangesti. Varsti vajusid külleli, siss aasid sussid püsti, ollid valmis.

Kärpse tõrjeks olid kärpseseened. Kihulaste tõrjeks oli „kihukütis“, et ruum suitsu täis aeti. Ja siis mingi asjaga, näiteks lehine vits, hakati neid välja ajama. Prussakate tõrjeks oli prussakarohi, mis apteegis müüdi enne esimest maailmasõda. Aga kui sõda sõdima hakkas, siis enam ei müüdud. Kardetud, et mehed end ära mürgitavad, et ei taha sõtta minna.

Hammavalu kaotamine.
Kärpseseen hoida kindla nõu sees hästi palavas kohas. Mõne päeva pärast muutub seen kollaseks õliks. Seda õli määrida põsele, kaob valu.

[Eostaimed]
Kärbseseen [rahvapärast nimetust pole kirjas] - kärbeste hävitamiseks.

Kärbseseen keedetakse enne pudruks, mis lahtiselt kuhugi asetatakse. Kärbsed söövad seda, kuid surevad seene mürgisuse tõttu.

Kärbseseen tarvitati kärbeste hävitamiseks.

Kärbseseen - kärbeste hävitamiseks.

Kui tööst haigeks jäänud pihasooned valutavad, siis on sipelgapiiritus väga hea. Sellega määrida ja kärpseseeni korjata ja pudeli sisse panna ja neid seeni seal hoida soojas kohas, senni kui eliks sulab, siis selle eliga on ka hea haigeid venind sooni pealt määrida.

Narva-Jõesuus on tark naine, kes ravib igasugu haiguse kärbseseene veega.

Kärbseseene sulatist tarvitatakse luuvalu vastu pääle määrides.

Seened.
“Kärblasesien” - küpsetatakse sütel, asetatakse siis taldrikule, lisatakse natuke piima ja asetatakse kärbestele kättesaadavale kohale. Tapab kärbseid.

Halvatus. Mõni liige ehk ka vahest pool keha jääb võimetuks ja elutuks. Võetakse kärbseseeni, pannakse nõuga soojasse kohta seisma, kust siis kollane mahl ehk õli välja tuleb. Määritakse sellega, kuhu lisatakse veel pool osa piiritust juurde. Masseeritakse hästi kõvasti.

Jooksjaravimina tuntakse kärbseseent, mis kuivatatult ja liikvas leotatult määritakse haigele kohale.

Kärpseseen teeb joobnuks. Kuivata kärpseseen ära ja pane teda mustika- või mõne muu marja keedise sisse. Ja see teeb niisamma joobnuks kui viin.

Muhhamoori ma ka viina sisse tei. Mul ka ol'l venütüs. Selg valuti ja kaks õdakut määrsi ja hakkas juba paremb. Ja eelmisel aastal määrsin jalad ja käed.

Muhhamoori mõne joova, viis-kuus kaplit niimoodu. Üits meesterahvas oli ollu vähjaga. Kuulse, et muhhamoor avitab ja lännu mõtsa ja söönu niisama üte är ja teine päev jälle üte. Ja oli nakanu süvva tahtma ja saanu terves.

Rahvameditsiinist: vähi puhul juuakse kärbseseene piiritusetinktuuri.

Ühel polnitsas oli vähk. Naine keetis, küpsetas kärbseseene ära, mees sõi selle ära ja küsis veel. Mees olevat terveks saanud.

Rahvameditsiin: kärbseseen on halva haiguse (vähi) vastu. Tuleb panna kärbseseen piirituse sisse ja juua üks supilusikatäis kolm korda päevas.

Ka korjatakse purgitäis kärbseseeni ja kaevatakse maa sisse, kus hoitakse 1 kuu. Siis võetakse välja ja määritakse, kui jalg või mõni muu koht valutab.

Kärbseseen kuivatatakse varjulises kohas ära, siis pannakse piirituse sisse, hoitakse paar nädalat ja määritakse peale. Kui on vähk, siis võetakse seda sisse kolm korda päevas teelusikatäis. Uibu Selma võttis, ütles, et paranes.

Rahvameditsiinist: üks mees, kes teadis, et tal on vähk, oli kuulnud, et kärbseseen avitab. Läks metsa. Kohe sõi seene metsas. Läks edasi ja sõi teise veel. Kolmanda pani taskusse. Siis heitis magama. Kui ärkas, oli juba õhtu. Mees läks koju ja tundis, et tal on tugev söögiisu. Ta sõi palju ja naine arvas, et mees nüüd sureb - enne surma pidi olema suur isu. Aga ta jäi ellu ja sai terveks.
Aksinjal oli endal kunagi rind katki ja valutas. Ise arvas, et on vähk. Ta pani endale terve kärbseseene peale, teisel päeval veel teise. Saigi vähist terveks. Aksinja korjab pangede viisi kärbseseeni koju.
Sada grammi purustatud ja kuivatatud kärbseseeni pannakse poole liitri kõva samagonni peale. Kui teha toorestest kärbseseentest, siis pannakse pool pudelit seeni täis. Toored seened on paremadki, neil on kõik jõud sees. Piirituse sisse oleks muidugi parem teha, aga seda pole saada. Viin ei kõlba, viina peale tehtud lahus läheb hapuks. Ka lahja kärbseseenega lahus läheb hapuks.
Lahust võetakse kolm korda päevas üks supilusikatäis, seda juhul, kui ollakse õige haige.
Hallid täppidega seened on eriti tugevatoimelised, punased nii tugevad ei ole. Noored kärbseseened on eriti head
Kärbseseent määritakse peale valu puhul, radikuliidi puhul.

Natalia Elissaar: A jälleki, kui näe sügise kasusse. Kas ma tiia ütelda, mis ta tule ütelda eesti kieli, kärblaseseene meil uvitasse.
M. P.: Muhhomor.
N. E.: Jah, vot neid. Noid jälle korjame, paneme jälleki viina pääle. Siis määrime kässi, jalgu, ku valutase.
Milda Jaska: Na om kavala, na leutava juuri, na tahtva viina juu ainult.
N. E.: Ei, me ei juu, me kärblase, tuda ei juu.
M. P.: Viina vahepeal kah.
N. E.: No siis määrime, ku käe väega valutase ja jala näet juba tullest tüüst. Nuure ollime ja juba sõjaaig panti meid sinna tüüle ja kõik.
A. T.: Kaua neid seeni viina all hoitakse?
N. E.: No olku või mitu aastat, pane pääle pirti.
A. K.: Viina või pirti?
N. E.: Pirti.
M. P.: Näed, meil on poodin siin pirt, osta. Kes võtt om, see oo, kes ost. Kel on ka oma kõva viin tettu leivast. Leivaviin kõva, too on ette veel ku tuu ostetud. Tuu ostetud, nüüd om ilmast kõikesugust, a ku sa leivast teed, oma puhta, tuu om. Seal midaki enam ei ole.
M.P.: Et niiviisi me siin elame ikka.

Ja seda muhhomoori joova mõne. No viina sisse ja lased seista päevakese ja luitsaga võtad. Ma võtsin iga päev üts kord luitsaga. Ku sehen valutab, ütskõik on rohuks. Poole liitri viina sisse sada grammi. Lased kümme päeva seista, siis juod. Kuivatad ära ja. See vanainimene andse mulle, ta korjab, Jaanuse Ksenja.

Kärbseseen, jalgadele ja kätele, kui valutab, paned piirituse peale. Kuivatame mitte päeva keen, vaid tumedas. Nii kaks nädalat või kolm nädalat hoiame. Kellel see sisikond haige on, vähk või, aitab ka. Salme paranes ära, ei tea, kas sellest. Lusikaga võttis kolm korda päevas. Veike lusikas.

Kärblaseseent korja, see on hea. Samagonkat või viina kõva peale ja. Vahel siest valutab, oli mul maks haige, siis ka joon. Vaja kuivatada, et päeva käes ei ole. Kõige parem veel korraga topi pudeli sisse, a sukrust ajavad samagonni, kõva samagonni. Valge viin ei ole hea. A teda esiti palju ei ole vaja valada, kaks-kolm korda selle kõige peale valasin. Ja lõunaks tühja kõhu peale võtad. Kui alustab õkva see vähk. Kärblaseseent 100 grammi, tops kuivatusi poole liitri peale. Olgu niikaua kui tahad, a kõvemb peab olema. Heaste kinni olgu. A kõige paremb, metsast kohe tuorest pane peale.

Sõitsime rongiga. Üks naisterahvas rääkis. Nende külas oli üks mees haige рак желудка, ei söönud, oksendas. A siis kuulis, et мухомор, see on igal pool, kasvab, et temaga лечуй. Naine läks fermasse lüpsma, mees jäi kodu voodisse. Päev läks juba õhtu poole, augustikuus. Mees läks metsa, et otsib. Чут-чут только ходил, leidis nisukese pisukese. Кушаю, так и так мне умереть. Pisikese sei ära. Siis läks veel edasi ja teise sei ära. Ja kolmanda pistis tasku. Vettis pintsatšoki seljast, viskas magama, pani mütsi pea alla. Не жить, не умереть. Ärkas, päev madal, õhtu käes. Läks kodu. Naine tuli lüpsmast: „Прогульялься?“ Ütles oma naisele, et anna piima. Naine tuli. Налила ему миску, suppi. Sei suppi, jõi terve klaasitäis piima. Naine mõtles: Говорят что перед смерти кушат хочеться. Сегодня будет умерет. Et enne surma tahetakse alati süüa. Mees ütleb „Anna mulle teine klaas piima!“ - „Ты что сегодня!“ Tema kui sei kärblaseseent, ta отравилось kõrraga selle vähi ära. Ja läks sängi magama. A naisel süa valutab, et sureb ära. A naise vend elas kõrval. Jooksis sinna: „Приходи, я боюсь одно, умерёт.“ Lähvad kodu, mees pikutab, ei maga, ütleb: „Tulid karauulit меня, что буду умереть.“ - „Я пришёл тебя посмотреть, ладно, отдыхай.“ Läks kodu. Naine kardab. Mees lohutab: „Нет, ничего не будет.“ Nii magas üö ja hommiku oli nigu mees kunagi. Hakkas paranema ja saigi terveks. Korraga kihvtitas selle ära.

Ma naksi juuma muhamoori [kärbseseen], panse kõva viina sisse ja tuud jõi ja kõtt katte ärki.

Ostsin poodist viina, panin mett ja kärbseseent, siis määrisin sellega. Mul mamma veel tegi.

Kärbseseen, kopsud ku on haiged. Korjad, kuivatad ära, ostad spirti või viina, mitte punast, vaid valget. Ja paned selle, noh rjumkat pudeli peale. Nigu sa täna kell 12 paned, nii homme 12 tee lahti. Sutki ta seisab viina või spirdi sees. Kurna ära läbi marle, poomvillaga. Ma ise olen teinud ja joonud. Mul valutas ka kõvasti rinde alt ja magu. Olaf ütles, et kuule, Salme, sa korja noid kärbseseenesi ja joo. No ja ma ostsin viina ja tegin. Iga päev lusikatäis enne söömist. No i vsjo, delilsja. Ma mõtlesin, et ta on kihvtitatud ja teeb paha. Punane vesi nagu punane viin. Hia rohi, aitab.

Kärbseseeni korjati ja pandi kärbestele toiduks. Kärbsed sõid ja surid maha. Küpsetati ära, pandi suhkrut.

Metsast tõivad muhhamoorid /kärbseseened/, valasin spirti piale. A vot sellega määrin - jalad valutavad. Kui rohkem hulgud, rohkem valutavad.

Kärbsesiini tunti kõiki ja neid toodi metsast ainult siis, kui oli vaja kärbseid hävitada. Kärbseseent küpsetati mõnel pool plekktaldrikul, kuumal pliidiraual, kuni ta limaseks muutus, siis tilgutati talle pisut piima või koort peale. Taldrik pandi söögilauale “Kärbsed surid ja surid nagu luugu”.

Suvel hävitati kärbsed kärbseseenega. Selleks pandi seen pliidi alla kuuma tuha sisse haududa, siis läks mürk lahti. Seen lõigati tükkideks ja asetati taldrikule, peale rõõsk koor või kalsi [?] lisaks veel suhkrut. Seda armastasid kärbsed väga ja kohe kärbsed ka surid. Need surnud kärbsed tuli kokku pühkida ja pliidi all tules ära põletada.

Kärbseid tapeti ohtrasti kärbseseenega, mis toodi metsast ja keedeti piima sees. Pandi veel suhkrut lisaks ja siis nõuga lauale, aknale. (Ainult kassid pidid toast väljas olema, muidu oleks nad piima suhtes ise taldriku tühjendanud ja mürgituse saanud). Surnud kärbsed pühiti luuaga kokku ja visati tulle. Esialgu langes kärbseid nagu loogu.

Kärbeste tõrjeks toodi metsast kärbseseent ja hautati kuumas tuhas pehmeks, tükeldati taldrikule, kuhu lisati piima (rõõska) ja suhkrut. Kärbsed väga sõid neid ja surid. Kokkupühitud kärbsed tuli visata tulle pliidi alla. Kandele ei tohtinud mürgitatud kärbseid anda. Tehti ka kärbsepiits kärbeste maha löömiseks. Selleks võeti peenike tugev piitsavarre jämedune puu, nii 60-70 cm pikkune ja kinnitati lõhkiaetud varre otsa kas naha- või kummitükk, mis oli peopesasuurune. Kärbsetapja pidi siis osava käega olema, et kärbsele pihta sai. Kärbeste hävitamiseks osteti poest veel klaasisist kärbsepüüdja, mis oli kupli sarnane, siis veel kärbsepabereid ja kleepuvaid kärbselinte, mis lakke riputati, kuid need olid juba poekraamid.

Kärbseid tapeti kärbseseenega. Selleks pandi metsast toodud kärbseseen pliidi alla kuuma tuha sisse ja lasti seal haududa. Pehmed tükid said taldrikule, rõõska piima kallati peale ja suhkruga tehti veel magusamaks piim. /---/

Kärbeste hävitamiseks toodi metsast kärbseseen. See pandi pliidi alla kuuma tuh sise hauduma. Poole tunni pärast võeti välja ja tükeldati taldriku peale. Mürk oli siis lahtine. Siis kallati rõõska piima peale, suhkrut ka ja see vedelik muutus mürgiseks. Kärbsed sõid seda meeleldi ja varsti surid. Olid nad siis põrandal ja laual, aknalaual ja toolil. Surnud kärbsed tulid kokku pühkida ja pliidi alla tulle visata, et nad ära põleksid. Mürgitatud kärbseid ei tohtinud kanadele anda. /---/

Kärbsed olid väga tüütud. Nende hävitamiseks kasutati kärbseseent. /---/

[kärbeste tõrje] Kärbseseent toodi, pliidi all sai ära sussitud, suhkurt pääl raputud; piima olli, kallati piima üle.

Kuidas hävitati kärbseid? Kärbseid hävitati lapatsiga peksmisega ja kärbseseentega. Kärbsete hävitamiseks pandi akende ja uste juurde igasuguseid lõhnavaid heinu, selle lõhnaga kärbsed surid. Kärbseid hävitati kärbsepüüdmisega. Kärbseid hävitati mürgiga.

Kärbes. Peamiselt tunti kolme liiki kärbseid: toakärbes, laudakärbes, porikärbes. Kärbse tõrjeks tarvitati kärbseseent ja liimipaberit. Sügisel, ilmade külmemaks minnes, hakkasid kärbsed surema. Laudakärbsed hakkasid tubadesse tikkuma. Laudakärbsed hammustasid väga valusasti, siis inimesed, kes kärbestel vahet ei teinud, ütlesid: kärbsed hakkavad surema, surma eel hammustavad valusasti.