Rahvapärased taimenimetused

Hiirekõrv

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Hiirekõrvad reumatismuse vastu.
Hiirekõrvad korjatakse kokku ja keedetakse kuuma vee sees ja pannakse siis vedelik vee sisse, milles leotatakse reumatismuse all kannatavat kehaosa või tervet keha.

Ninaverejooksu vasta hiirekõrvad.

Arukase pumbud korjatakse, kuivatatakse ja pannakse viina sisse. Selle viinaga määritakse paistetanud kohti. Ka on hää, kui veel hiirekõrvu (väike valgeõieline taim, kasvab põllul, õitseb juba mai algul) juurde lisatakse.

Vanade eestlaste arstiroht ja arstimine jooksjahaiguse vastu. Jooksjahaigus oli juba õige vanal ajal tuttav ja peeti väga kardetavaks haiguseks. Haigus oli ka vihatav. Haigust arstiti tuttava rohu, hiirekõrva (capsella bursa pastoris) taimedest keedetud vedelikuga, mida jooksjahaiguse põdejale sisse anti.
Taim kasvab kesaväljadel, tee ning aedade ääres ja vana küünide ümbruses. Taimi tuleb korjata enne jaanipäeva, siis annavad need rohuks keetmises tarviliku ja kangema vedeliku.

[Venitus]
Hiirekõrva [tee].

Paistetuse vastu:
Korjatakse karvaseid lehti, mis keedetakse ära ja pannakse haige koha peale.
1) Südamevalu-hain, 2) jooskjahain, maahain, kärnhain, hiirekõrva, tedremarana juured, teenuiad.

Kõrva tilkutamisest ei teata siinpool ja ei tunta kõrvaheina, ainult hiirekõrvahein on tuttav ja hiirekõrvaheina tarvitatakse jooksjatõbise vannitamiseks ja temaga hauta vigaseid jalgu.
Hiirekõrvahein on madal, õied valged, veikesed lehed all juure ümber kobaras, ülemised lehed pikerkused. Vili on südamekujulised kõdrakesed.

Kõhurohuks oli kalmusejuur, palderjanijuur, ubaheinajuur, maarjasõnajala juur ja hiirekõrva juured. Neid korjatakse kõiki enne jaanipäeva. Kuivatatakse vilun. Siis jahvatatakse kohvimasinast läbi. See pulber segatakse söögisoodaga läbi ja pannakse purgi sisse. Kui kõht hakkab valutama, siis see pulber teeb terveks.

Ravitaimedest.
Hiirekõrv. Sellest taimest vannid parandavat isegi kroonilised reumahaigused. Õitest juuakse ka teed.

Hiirekõrv on jooksvahaiguse vastu, õisi korjata, teha vannisi. Minu isa rääkis seda.

Kollatõbi. Hiirekõrva tee ja koirohu tee aitab. Poeg sai terveks.

Verejooks naiste suguelunditest. Hiirekõrva tee aitab. Tammekoore keedis ka aitab. Tammekoortest teha teed, et on kohe paks. Kolm nädalat olin hädas. Üks vanainimene õpetas mulle ja ma sain terveks. Jõin hiirekõrva teed ja tammekoore keedist.

Kui jalavalu reumatismus oli suur, siis hiirekõrvahein ummuses ära keeta, kui pool vett ära aurab, siis juua.

Tõine rohi om sellesama häda (liikmete valu) vasta. Rimatismus, röima om selle häda nimi. Sii om hiirekõrva vann. Sii on serande hain, kasvab aiamaa pääl, umbes kümme, viisteist tsentimeetrit pikk, õitseb juuni-juulikuul, tuleva väikese valge äitsme, pärast äitsmist tuleva nagu hiirekõrva külge. Sellest see nimigi tal. Tuleb korjata hulga, kui om vaja üleni vanni tetä. See hain keedetas ummusis ära üte pange viiga, siss pannas see vannivii manu, aetas parajas lämmas. Vannis tuleb olla viisteist minutit. Seda vanni tuleb tetä üts kümme korda. Kui siis vanni vesi hapus lääp, seda parem viil ta om.

Hiirekõrva tii (röima vastu).
Seda juuas sellesama häda kõrval. Võetas umbes üts peotäis seda haina, keedetas niisama ummises ära kahe liitri viiga, siss lastas seista paar tundi, siss juuvas seda tiid üts tiiklaasitäis päevan. Nii võib teda pruuki üts kolm-neli korda aastas, nii kui sii häda tunda annab, muudkui juu jälle. Talven tuleb kuivast heinast tiid tetä.

Hiirekõrvad on niisugused pikad rohud - jalavalu vastu ja üldiselt närvide vastu. Nendel ongi need lehed hiirekõrvade moodi.

Ninaverejooks mõnel inimesel tekkis iseenesest, kuigi ei olnud mingisugust torget ega nina äralöömist. /---/ Kui nüüd lamades veri kurku hakkas valguma ja verejooks ei seiskunud, tilgutati sinna sõõrmesse hiirekõrva leotist ja vaotati leotisega märg topp ka sõõrmesse.

/---/ Hiirekõrva tee pidi söögiisu andma. /---/

Hiirekõrv (teeks)

Hiirekõrv [rahvapärane nimetus puudub]. Arstirohuks.

Hiirekõrv (Capsella Bursa pastoris Much). Tema lehtedest valmistatud tee parandab lahtisi haavu.

Hiirekõrv (Capsella Bursa pastoris Much). Tema lehtedest valmistatud tee parandab lahtisi haavu. On abinõu kopsust verejooksu, ninast verejooksu ja kõhuvalu vastu.

[Arstirohuks.]
Hiirekõrvad.

Hiirekõrv [Capsella bursa-pastoris]. Õitseb mais, arstirohi paistetanud kohtadele ja jooksvale.

Hiirekõrv - karjapoisi taskulill. Vann jooksva vastu.

Ristikheina õitest ja ka hiirekõrvarohust tehakse vanni rematismuse vastu.

Reumatismus. Hiirekõrvade keedis. Hiirekõrvad puhtaks pesta, keeta ja kurnatud leent sisse anda. Haigeid liikmeid hautada keedises.

Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Hiirkõrva tee on abinõu lahtiste haavade (pesta kange teega ja niisked teelapid pääle panna)

Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. Kopsu verejooksu (kolm korda päävas üks supilusikatäis).

Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. Kõhuvalu, kollatõbe, nina verejooksu (külmad kange tee lapid).

Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. Põiehaiguse (üks lood kuivatet taime ühe toobi vee pääle, kolm korda päevas üks tass).

Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. /---/ ja põiekivide (pool loodi kuiva taime veerand toobi vee pääle, kolm korda päevas üks tass) vastu.

Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”]. Hiirkõrva tee vaigistab kuupuhastust.

Hiirekõrvadega hautatakse jalgu.

Luuvaluheina tee (hiirekõrv). 12 grammi liitri vee kohta, 1-2 klaasi päevas on veresülitamise, kopsuverejooksu, maost verejooksu, rohke kuupuhastuse, keha- ja kõhuvalude, põrnapõletiku, kollatõve ja põiekivihaiguste vastu.

Hiire kõrvad (reuma vastu).

Arstirohu taimed. Hiirekõrv (luuvaluhein).

Hiirekõrv ehk luuvaluhein. Keedetakse ummuses. Valmistatakse soe istevann jooksvahaiguse vastu.

[Capsella bursa pastoris] (Rahvas nime ei tea).
See taim olevat väga hea rohi jooksvahaiguse arstimiseks - selle teed (keedist) sisse võttes ja ka vanne tehes.