Rahvapärased taimenimetused

Põldosi

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Nari. Esimene laps pidi närima, siis kadus ää.
Põldosisi pandi peale, siis kadus ka ää.

Põldosid on neeruhaiguse rohuks head, keeta.

Põldosi (kuuskjalg, osi).
Osjateed tarvitatakse samuti põie- ja neeruhaiguste korral. Kui kellelgi on kusi kinni jäänud, siis pannakse põie kohale (kubemele) keedetud osjade vee sisse kastetud riidest kompressi või hautatakse haiget kohta osjadest keedetud sooja veega.

Kuuskjalg ehk põldosi kasvab põllul vilja sees, kuivatakse teeks põiehaiguse vastu.

Põldosad, tääd ju need, mis põllus kasuvad, need on pastuse vasta. Keedeti ära, panti kompressi pastetanud koha pääle, hautadi veh (= või).

Põie- ja sapikivid.
Põie- ja sapikivid sulatab ära oravasaba tee (põldosi, 1 supilusikatäis 3 korda päevas võtta sisse). Ta kasvab põllul ja heina sees varjulises kohas, teed juua lahjendatud. See taim on mürgine.

Põldosja' om verejooksu vastu.

Põldosjad, oravasabad, osi, kuused, kullerkuusk. V. K. Хвощ. L. K. Equisetum. Põldosja teed joodakse ja istutakse kuuma auru vanni, kui on ägedad valud põies ehk on põie- ehk neerukivid.

Linnurohi (linnutatar), põlluosi ja virnarohi keeta teeks ja seda juua neerukivide vastu. Mina jõin seda ka ja oleksin terveks saanud, aga mädanik oli tekkind neerukivi ümber ja haige neer lõigati välja. See rohi oli neerukivi vähemaks urbliseks söönud ja oleks võinud välja tulla.

Põldosi (seanisa) on jooksvahaiguse vastu, kui seda ümber liigeste mähkida.

Tiigi ümber on põlluosi. Seda on kah nii närvisüsteemi kohta ja. Seda on kolme sorti. Ühed on metsa omad, need on mürgised.

Vähki saab terveks arstida, on haiguse algus, siis saab. Rego Aliidel oli niisuke valge, justku kasvaks miski. Mäda ei tulnd, ära ei kadund. Läks apteekri käest küsima nõu. Apteeker andas kasepunga vett piale panna. Seda panivad piale. Aga siis meie Alma hakkas ise rohtu kietama, kietas kumelid ja põldosjaid, viis minutit kietas. Jahutas selle kiedusse ära, selle sisse torkas haige käe, hoidas sies, ma ei tia, kui kaua. Ninda tegivad kolm päeva. Siis pullistas selle haige kuha käe pial ülesse kõrgele ninda. Kui siis teine (Alma vist) krahmas sest pullistusest korraga välja. Oli niisuke haruline kasvaja, üeksma haaraga oli, nigu ma mäletan. Käsi sai tervest, mõjale ka ei hakkand kasvama.

Põldosi on küll kasulik. Ennemast inimesed rääkisid siin siapiip vai piibuska. Põldosja juured pidada kõlbama leiva hulka panna, kui on näljaaeg.
Põldosja kompressidega arstiti siin ühes peres lapse luutiisikust. Kompressid panivad aukude kuhale. Laps oli arvata kas nii kaheteistkümmeaastane, kui nad teda ravima hakkasid.

/---/ Põiepõletiku vastu oli tõhus ja proovitud vahend rahvameditsiinis põldosjad, värsked või kuivatatud (talvel). Pandi ämbrisse või potti, kallati kuum vesi peale ja lasti haiget selles aurus istuda. Mõjus kiiresti ja päästis mõnegi mehe piinarikkast surmast. Ka põldosja teena rohkelt juues andis abi põiehaiguste vastu.

Õsjad (põldosi) olivad seljahaiguse vasta. Olid seljavalud. No ärkad ööse voodist ja nisikene valu seljas, et ära ennast liiguta. Vai siis vähe sai seljas kompsusi tassida.

Viis supilusikatäit peenendatud põldosja (kuuse moodi), viis supilusikatäit kibuvitsamarju, niisama palju pohlalehti ja linnurohtu (muidugi kõik kuivatatult).
Viis klaasitäit vett ajada keema, puistada see segu sisse, lasta tõmmata. Kurnata ja juua üks klaas päevas. See pidavat vereringet parandama, seega ka südametegevust.
Proovisin ka selle pool, kes seda keetis ja tarvitas. Maitsev ei olnud, aga liiga kole ka mitte.
Peale kuu aega tarvitamist peab vahet pidama ja siis korrata. Kui mõju ei tunne, siis ei maksa ka tarvitada.

Põlluosja ja muid rohte korjati. Juodi liivatied ja vaarmarja tied.

Sügeliste vastu kehal määriti paiselehed, linnurohi, põldosi, 15 minutit keeta, natuke äädikat ja pühiti kogu keha, ka nägu.

Väga hea tulemus liigestevalu ja kondivalude vähendamiseks on põldosi. Teena ja kompressina ühes männavõsude ja raudrohuga (aitab).

Põldosi laiendab veresooni.

Osjad - metsa omad, nendega pesime põrandat. Põldosjad on maksahaiguse vastu.

Põldosi - sie on verise kõhutõbe vasta. Sellest kiedeti vett. Meie külas oli kohe terve perekond kõhutõbes. Rannast kiegi õpetas, et põldosi aitab, said terveks.

Ja põldosjad on ka nisukese reuma vasta, põldosja mähised.

Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.

Halvatuse arstimine.
Pea aurutus 15-20 minutit põldosjadega, selle järel tuleb värske veega pesemine, kuhu 3-4 lusikatäit äädikat tuleb segada, selle veega tuleb hästi pesta ja hõeruda 1-2 minutit, mitte rohkem, ja siis kohe voodisse teki alla, et ihu hästi soojaks saab. Ja 3-4 tunni pärast jälle tubli pesemine ja hõerumine üks minut ilma auruta. Teisel päeval jala aurutus ja käe aurutus 25 minutit aega ja peale selle jälle värske vee ja äädikaga pesemine ja hõerumine. Kolmandal päeval tuleb pea aurutus 20 minutit, neljandal päeval jälle ja käe aurutus 25 minutit ja peale selle jälle äädika ja veega hõerumine. Ja lähemil neljal päeval saab terve keha vee ja äädikaga pestud ja hõerutud kaks kord päevas, nii saab kolm nädalal järgimööda.
Ja pärastpoole tuleb käe ja põlve valamine üks minut aega külma veega, seda tuleb teha iga hommik. Ja pealtlõuna tuleb üleni valamine. Külma vee valamine jalale ja käele võib 2-3 kord päevas olla, aga mitte sooja ihu peale, mis higine on. Põldosja ja kommeliteed tuleb 2-3 klaasi päevas ½ klaasi järgi vahetevahel. Peale selle, kui pea aurutust tehakse, et niuete kohast, see on ristluude kohast, peab kõvaste kinni siduma mõne käterätikuga, et aur ja vesi allapoole ei pease. Seda kõik tuleb teha suure hoolega.

Taimi, mida kasutati arstirohtudeks.
Kalmus, raudreie õied, ubaleht, valge ristikhein, põldõsi, vauõrma [vaarikas], maaska, palderjaan.

Põldosi. Tema tee on jooksva vastu.

Põldõsi. Tee ja vannid on jooksjahaiguse vastu.

Equisetun arvense - põldosjad. (Neeruhaiguste puhul kasutatakse auru või juuakse teed.)

Põldkuused, põldosjad. Nende kevadised võsud on tsiatilgad. Neid meie lapsena korjasime põllult ja sõime nende „eospesade kogusid“ [teksti vahel selgitav joonis]. Sadala pool hüütakse neid seapiibuskid (Torma ja Laiuse khk).
Põldosje Sadala koolilapsed korjasid Eesti iseseisvuse ajal. Ja kui sõitsime Tartu ekskursioonile, müüsid teiste droogide hulgas Lill ja Hakkaja apteeki, said 80 senti kg. Üks õpilastest ühel kevadel sai üle 10 krooni kuivatatud põldosjadest (droogidest).

Põldosi - oravasaba.
Oravasaba on jooksva vasta.

Põldõsi (-osi) [Equisetum arvense].
Kevadine osa: piibusk (enamasti lastelt), tilk, seatilk. Suvine osa: õravasaba (orava-); põldkuusk (harva kuulda). - Maa-aluseid mugulaid varte küljes nimetatakse piibuskimunadeks. Neid lapsed kaevavad ja söövad.
Arstimiseks on põldosja tee neeruhaiguse vastu; mõned on joonud ka südamehaiguse ja veetõve vastu.

Põldosjad [Equisetum arvense]. Teena - põiehaigusele.

Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Varsakabja lehti, põldosju - neeruhaiguse vastu.

Sea- ehk linnurohu teed ja ka põldosjade teed tarvitati kivihaiguste vastu.

Põldosjad on jooksva vastu.

Aallangid, põldosi: arstirohi.

Põldosja tee aitab põiepõlendiku vastu.

Põldosi suust ja ninast verejooksu vastu.

Milleks tarvitati vanasti taimi.
Põldosje ja kadakamarju tarvitati neeruhaiguse vastu.

Põldosi - seda tarvitatakse liikmehaiguse jaoks.

Põldosja teed tehti südamehaiguse vastu, ehk kui inimene verd sülitab. Tehti nagu eelminegi [kuivatati, pandi nõusse ja valati keenud vett peale ja lasti natuke aega veel keeda].

Põldosi. Rahvapäraselt põldkuusk ja kuuskjalg. Ka arstirohuks.

Kui põiekivid teevad haiget, siis aitab põldosi, kaerasasi ja kibuvitsa marjad, nendest keeta teed.

Südamehaigus: heinputke, maikelluke, piparmünt, põldosi, tamm.

Põldosja tee, 10-15 grammi 1 liitri vee kohta on rohuks verevooluse ja vereoksendamise vastu, südame-, maksa- ja neeruhaiguste, kusetakistuse, veetõve ja jooksva puhul. (1-2 klaasi päevas, verevooluse puhul vähem.)

Neeruhaiguse puhul tuleb juua oravasaba [põldosja suvise vormi] teed. Aitab häste!

(Karvtilk) põldosi. Kuse kinniolemisel pannakse kuhugi nõusse ja aurutatakse ja juuakse ka sisse.

Tilkhain - põldosi - vannid mädanevaile haavadele.

[Arstirohu taimed.]
Tilkhein (põldosi).

Põldosi tiisikuse vastu, sisaldavad Natr. silicium ehk Calc. silicium (täpselt ei tea).

Põldosi jooksvahaiguse ja tiisikuse vastu.

[Ravimtaimedest]
Põldosi - väga hää ravimtaim. Seljavaludele ja kõikidele. [Kuidas sellega ravitakse?] Tähendab niiviisi, ma oma kanaaruga nüüd meelen oll jõudnu pidage. Korjat ütsjagu põldosi, panet vanni, kuuma viige üle ja sis istud sääl üts 20 minutit. [Kes seda õpetas?] Tuud ole ma ka müüda külla kullelnu. Ega esi ka meelen ei pea. Aga vaata, kui too hädäkene sul kallal on, küll siis miilde jääss.

Äksi nõid oli haritud inimene, rohuteadlane. Tema valmistas ravimtaimedest rohtusid. Minu isal oli krooniline neeruhaigus, temale tegi ta põldosja teed. /---/

/---/ Ja põldosi on mul tähtis rohi. /---/ Põldosi on selle vastu, et vesi korjab sisse, ütleme piss, see aitab seda. See naistepuna on ka, aga see on väike selle mõju kõrval, mis põldosi.

Ja põldosja tii om liigestevalu vasta. Ja sukrutõbega piab ka toda põldosja juuma.

Kui määnegi tsuskaja om, põldosja juudi.

Põldosi, seda kasvab igal pool heina sees ja alati saadaval, muidugi suvel.
Minu poiss pesi jalgu ja ta selline oma meelest väga puhas poiss, tahtis suure varba küüne kõrvalt selle musta ka ära pesta, koukis seda küünega, aga küüneviha läks sisse ja mõlemad suured varbad olid tal haiged ja mädanesid küüne kõrvalt, sai rohtugi toodud, aga ei aidanud isegi „rahvameditsiin“, ka mitte merevesi (elasime siis mere ääres) ja peale pissamine. Poisi varbad olid haiged 10 aastat. Ei aidanud ükski arsti antud salv ega maarohud.
Kord lugesin jälle rohuraamatust, mis hea asi see põldosi on ja mõtlesin, et proovin õige selle ka ära. Keetsin põldosi teed, muidugi väga vähese keetmisega või lasin üldse seista kuumas veel ainult ja poisi varbad hakkasid paranema. Kahe nädala pärast olid terved.
Seda põldosi teed andsin talle ikka tühja kõhuga juua. Ja panin osile veel teist korda kuuma vett peale. Nii et poiss jõi umbes 2 tassitäit ositeed päevas.
Ükski muu rohi varbaid terveks ei teinud kui ositee, võttis selle „küüne viha“ sealt ära.

Paljuid taimi tarvitati vanasti ka toiduks. Suppi keedeti hapuoblikatest, noortest nõgestest, põldosjadest, maltsarohust kapsataimedest.

Siatilk. Nende juured lähevad õige sügavale maa sisse otse püsti 3-4 jalga sügavale. Sead väga tahavad neid. Meeldivad ka inimesele. On paremad kui sarapuu pähklad. Must koor on tal peal. Selle võtad ära ja on väga maitsev.
Siga on väga kuri kui ta neid otsib ja sa ta juure lähed, et ära võtta. Said tigedaks ja tahtis peaaegu kallale tulla. Läks jälle ruttu auku tagasi ja jälle töötama.
Pärast kasvavad nad nagu kuused põllul “põldosjad” mõned kutsuvad põldkuused.