Rahvapärased taimenimetused

Reinvarred

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 241, 246 (18) < Halliste khk., Kamali k. (1967)
Sooltenugiliste jaoks, solkmed eriti, joodi reinvarre teed ja vanast oli apteegis müügil olnud puhastatud petrooliumi ja olen kuulnud et supilusikatäis puhastatud petrooli võeti usside vastu, mis pidi hästi välja tooma.

ERA II 24, 403 (5) < Türi khk., Vahastu v., Vahastu k., Mardimäe t. (1930)
Reinvarred. Venimise vastu on reinv. õitest tee väga hea.

ERA II 27, 435 (26) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Reinvarred on kõhurohud.

ERA II 27, 437 (35) < Nissi khk., Sooniste v., Lepaste k., Põlde s. < Kullamaa khk., Maidla k. (1930)
Kõhuhaiguse vasta võta pipart ja kuiva kohvi. Reinvarte teed.

ERA II 125, 426 (15) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Reinvarrevett anti siis, kui kõht lahti õli.

ERA II 135, 405 (32) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Reinvarretee on laste usside-haiguse vastu.

ERA II 158, 183 (72) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Reinvarred - tarvitatakse, kui kõht on lahti; kuivatatud õitest tehakse teed.

ERA II 189, 539 (79) < Kullamaa khk., Piirsalu v., Kabeli k. < Kullamaa khk., Rõuma k. (1938)
Reinvarssa keedeti oolmete vastu ja võisoolvett võeti sisse.

ERA II 199, 490 (45) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Reinvarred olid kõhutõve vastu. Keedeti seda vett ja anti.

EKS c, 59 < Põlva khk. (1891)
Tanacetum vulgare = reinvarred.
Reinvarred. Õied ja lehed teeks keedetud, hää rindealt valu vastu.

ALS 7, 67 < Jõhvi khk., Voka v., Konju k., Tagatsoo t. (1934)
Kõht lahti - reinvarrekeedist anda.

ERA II 166, 110 (6) < Jõhvi khk., Illuka vanadekodu (1937)
Kõhuusside vasta on hiad reinvarred ja küemned.

RKM II 101, 461 (154b) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Reinvarred [Chrysanthemum vulgare Bernh.] keedeti ummuses kangest ära ja seda vett antaks inimesel ku loomal, viimati panti loomal need õied ka kartulekoorte või lobiga. Tema on kõhuusside vasta ka.

RKM II 101, 461/2 (154a) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Kõht valutab ja lahti. - Kolm tükki on rohtusi kõhuvalu vasta, ku kõht lahti on: koiheinad (Artemisia absinthium L.), reinvarred (Chrysanthemum vulgare Bernh.) ja putkejuured, pütsika juurikad, need putked, mis me pehmet sööme (Angelica silvestris L.), söögiputked.
[---] Koiheina tääb igaüks, vett keedetaks. Putke juurikad vilus ära kuivatadu, loomal kõht läbi jooseb, nende vett keeta. Õigel ajal korjatu on, kohe paneb lukku. Vanas kuus korjata.

RKM II 186, 32/4 (11c) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Naistepuna (reinvarred) olid naistehaiguse vastu.

RKM II 203, 20 (13a) < Simuna khk., Mari k. (1965)
Kõhuussid. Reinvarre seemneid söödi suhkruga, kui nupud küpsed olid, kõhuusside vastu.

RKM II 254, 402/3 (12) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Reinvarrest tehti teed. See oli kõhuvalule ja naistehaigustele. [Teed joodi suhkruta]. Ega ta siis terveks teind, kui suhkur oli sees.

RKM II 254, 442 (12) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Reinvarred - ussirohi. Neid seemneid anti suhkruga, kui ussid kõhus olid. Seemned on hästi kibedad. Need kuivatatakse ära. Paljalt suhkruga tassi pealt sõime.

RKM II 254, 453 (7) < Laiuse khk., Sadala v., Reasalu k. (1969)
Reinvarred. Teed kõhuhäda vasta, kui valutas või oli lahti.

RKM II 254, 467 (28) < Haljala khk., Aaspere k., Rünka t. (1969)
Ennemalt toodi apteegist ussirohtu. Reinvarre tee ka usside vastu, kui lastel need kõhus.

RKM II 271, 515/6 (5) < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani as. (1970)
Kõhuvalu.
Enne arstisid inimesed kõhuvalu metsarohtudega. Keetsivad metsarohu säiud: reinvarssa, koirohtu, mustasõstraoksi, arnikaid, raudrohtu. Pandi kuigipalju sääniku metsarohtu, keedeti, siis jõivad säiu asemel mõnda rohtu, jõivad lusikatäis kolm-neli korda päevas. Praegusel ajal inimesed arstivad nende rohtutega inimeste kui ka vasikate kõhutõbe.

RKM II 331, 254 (57)a < Väike-Maarja khk., Avispea k. (1978)
Pohlavarre teed kasutati kõhuhaiguste vastu, reinvarred - kõhulahtisuse vastu, kuivatatud mustikad - kõhutõbe vastu /---/.

RKM II 447, 405 (68) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Reinvarred - kollased nupud on, nied pieneks hõeruda, leiva peale hõeruda võiga. Lastel ajab ussid välja. Võib viega kieta ja juua.

RKM II 449, 10 (3) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Reinvarred - kui on sisikond haige, maks haige ja juovad.

RKM II 449, 36 (25) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Reinvarred tõsjatsilistikuga panna ühte ja besmertnik on maksa- ja maorohi. Tšainikust kiev vesi valada peale ja seista lasta.

RKM II 449, 597/8 (4) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Reinvarred, tsaiut tehakse, kui siest haige.

RKM II 460, 367 (28b) < Tomski obl., Kaseküla k. < Zõrjanski raj., Vambola k. (1993)
Reinvarred, nupud otsas, kui on siest venind.

KKI 57, 167/8 (17c) < Hageri khk., Hageri k., Koka t. < Hageri khk., Rabivere k. (1984)
Kõhulahtisuse vastu on reinvarred. Kollased õied on nagu kummud, kasvab siin ümberringi.

Vilbaste, TN 11, 333 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Reinvarre viht.
Reinvarre vihaga viheldakse ka last, kui kõht haige. Tema on mürgine: tilgakene antakse lapsele kas veega ehk piimaga sisse. Ega taga muud teha.
Kui põrsad ei söö, siis pannakse ka tilgakene reinvarrevett söögi sisse.

Vilbaste, TN 1, 379 (142) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Reinvarred [Tanacetum vulgare].
Seemneid tarvitatakse „ussirohuks“ kõhuusside vastu, enamasti lastel.

Vilbaste, TN 1, 491 (4) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Reinvarred [Tanacetum vulgare] ja karikakrad [Anthemis tinctoria]. Kuivatada, teena - seestvalule.

Vilbaste, TN 1, 612 (8) < Haljala khk., Lahe küla (1931)
Reinvarred: kasvavad põõsas, põõsas on 50-60 sentimeetrit kõrge. Taimel on rohelised lehed ja väiksed kollased õied. Taime tarvitatakse tüüfüsehaiguse vastu. Taim keedetakse ja keedetud vett antakse haigele juua.

Vilbaste, TN 1, 636/7 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l., Järve mõis < Jõhvi khk., Valaste k. (Kruut) (1929)
Reinvarred kasvavad meil kodus maja ümber. Tarvitatakse kõhuhaigusele, inimestele ning loomadele, korrastab seedimist.

Vilbaste, TN 2, 273 (19) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Reinvarsi - kõhuhaiguste, koleera vastu.

Vilbaste, TN 2, 465/6 < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal tarvitati väga palju taimi arstirohuks ja värvimiseks. Inimesed olid väga rumalad, ei tunnud muid rohtusi kui taimeid. Üks tegi proovi, et sellest taimest saab selle haiguse vastu väga hääd rohtu. Ja nii hakkasid kõik järele tegema. Arstirohuks tarvitati väga mitmesuguseid taimi. Nende nimed oleks järgmised. Palderjaanijuured, ingverijuured, arnikaõied, reinvarred, kummeliõied, üheksamaõied, raudrohu õied, kalkarid, maarjasõnajalg. Neist valmistati väga palju arstirohte.

Vilbaste, TN 2, 575/6 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Sõniku k. (1934)
Vanasti tarvitati rohtusi arstimise ja värvimise jaoks. Reinvärsi tarvitati kõhu lahtiolemise ajal. Õisi võeti sügisel-suvel, kui õienupud pruunid, keedetakse nii kaua, kuni isesugune lõhn välja tuleb, võetse tulelt, lastakse viis minutit jahtuda ja joodakse veel kolm tera soola juurde lisades.

Vilbaste, TN 7, 44 (5.1 ja 2) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Reinvarred. „Aitas 99 haiguse vastu“.
Tee - venimise vastu. Lehmale piimatulemise puhul („kui lehm seest puhastamata“) rohuks.

Vilbaste, TN 7, 61 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Reinvarre nupud - venimise vastu.

Vilbaste, TN 7, 88 (15a) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Reinvarred - ussirohi. Laste kõhuusside vastu.

Vilbaste, TN 7, 88 (15b) < Kose khk., Palvere k. (1929)
[Reinvarred] jooksva vastu.

Vilbaste, TN 7, 148 (5) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Reinvarre varred olid jooksvahaiguse rohuks. Varred kuivatati ära ja keedeti teeks ning joodi seda.

Vilbaste, TN 7, 265 (22) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Reinvarred kõhutõve vastu loomadele ja inimestele.

Vilbaste, TN 7, 270 (47) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Reinvarred kõhuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 328i < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Reinvarred - kui kõht lahti.

Vilbaste, TN 7, 426 (56) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Raudreid, reinvarred: arstirohi.

Vilbaste, TN 7, 450 (13) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Reinvarred - külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 452 (13) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Reinvarred - külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 483 (37) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Reinvarred panevad kõhu kinni.

Vilbaste, TN 10, 368 (20) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Reinvarred - punatõve vastu loomale, kõhuusside vastu inimesele.

RKM II 136, 196 < Simuna khk., Rakke (1961)
Lastel solkmed. Reinvarre teed. Tampida küüslauk katki, asetada viina sisse, lasta liguneda ja seda viina tarvitada. Olema hea usside surm, ka paelussi hävitanud.

EFA I 12, 4 (2) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Kuupuhastuse korraldamine.
Võta reinuvarre koort ja seemneid, tõuka neid ja lase 24 tundi valge marjaviina sees liguneda, sellest võta 2-3 tassitäit kolmel hommikul juua.

ERA II 158, 309 (32) < Jämaja khk., Torgu v., Soodevahe k., Pilmani t. (1937)
Reinvarred pannakse õlle sisse, siis saab kanget õlut.

ERA II 158, 259 (20) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Reinvarrenupud - keedetakse ja pestakse pead, juuksed kasvavad hästi.