Rahvapärased taimenimetused

Maavitsad

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

Maavitsad, mõõgavillad, soolikarohi, viinapuu, majakad. (Solanum dulcamara). Selle taime varred lõigatakse peenikesteks tükkideks ja keedetakse ummukses, pruugitakse verepuhastamise tarvis.

Kuesevitsad, maavitsad - sööja vastu. Tehakse puruks ja pandakse keema, on magus just kui lakritsa; neid marju ei pia tohtima süia, ei tea, mis neil sies on. (Nigulas)

Kui kellegil jooksvatõbi on, siis saab võetud maavitsad ja keedetakse neid veega ja siis saab seda vett joodud. Ka paistetand kohti saab maavitstega hautatud. Peab väga hea olema.

Majaka (maavitsade) vesi olla kõige uhateste vastu hea rohi, kui sellega haiget kohta saab kastetud.

Maalised. a) Maaliste-haigus tulla maa küljest, kui mõnes kohas maa pääl, enamasti metsas, magatavat ehk istutavat. Ta võtta naha maha, sügeleda, teha valu ega tahta enam kudagimoodi ära paraneda. Haigus tulla maa läbitõmbamisest ja ta kohta on järgmine muinaslugu olemas. Vanast, kui Jumala ja Kuradi vahel taevas sõda tõusnud ja Jumal Kuradi ära võitnud, tõuganud ta selle ühes tema poolehoidjate pahade inglitega maha maa pääle, kuhu nad üheksa jalga sügavasse maa sisse vajunud. Ning olla nüüd sarnane koht, kuhu seekord Kuradi inglid maha kukkusivad, läbitõmbav ja tuua inimestele, kes sinna kohta juhtuvad maha istuma ehk magama heitma, maaliste-haigust. Nimetatud haigust võida aga järgmiselt arstida. Võetavat üheksa maalise mätast (need olla väiksed murulaugu taolised mättakesed) ja vajutatavat iga mättaga haiget kohta kolm korda. Siis pandavat iga mättale üheksa viljatera alla, kolme jagu vilja, igast viljast kolm tera, ning mätas jälle vanale kohale tagasi. Viljaterad antavat maale selle tervise võimu eest, millega ta haigust eemale peletanud. Kui aga vilja ei antavat, ei kaduda haigus ära.
b) Ka arstitavat teda maa-aluste rohtudega. Rohud keedetavat ummukses ära ja võetavat siis seda vedelikku sisse ja võitavat päält haiguse kohta.Maaliste rohi olla: maavitsad, mis mööda maad edasi kasvavad, soomaa ja loikude pääl enamasti; on laiad ja keedetakse ummukses.

Kui paised ehk kärnad ajavad ihu peale, siis kauvad nad ära, kui maavitsu keedetakse, seda vett juuakse ja selle veega pestakse ja vanni tehakse.

Maavitsad ja nende marjad jooksva vastu. (Solanum dulcamara)

Maavitsad - maa-aluste rohi.

On maast saadud haigus, siis korjaku maavitsu, selle veega pestagu ehk tehtagu vanni: kuivatab ära, on kadunud.

Hallihaigust olla arstitud järgnevalt. Otsitud suvel suures metsas kasvava veikese põõsasarnase puukese, nimega maavitsad, kes on vänge haisuga, roosa õitega. (Pärast õitsmist punased marjad.) Selle põõsapuukese vitsu, varsa, juuri, isegi lehti olla auru all kinnises riistas keedetud ja haiget pestud, ka aurutud. Olla terveks saanud.

Jooksva kaduda ära, kui võetakse maavitsu, lõegatakse noaga katki ja pannakse kolme ämbri vee peale kolm kamalutäit. Keedetakse ära ja kallatakse nõu sisse, kus lastakse jahtuda nii kaua, et võib selle nõu sisse astuda ja sellega ennast liutada (vannitada). Ka juuakse seda vett. Teist korda enam seda vett soendada ei võida, ei aidata enam, ega külma vett ei võida ka juurde panna.

Sukruhaiguse vastu aitab see, kui keeta maavitsu ja seda vett juua.

Maavitsad - sügelise rohi, loogeldes kasvab mööda maad, helelillad õied, veiksed ümmargused lehed.

Maavitsad - (taim) moa-aluste rohi, punased marjad külles.

Maavitsad - taim; mõned tegevat nendest jooksvahaiguse puhul vanne.

Maavitsad on suured väädid veelompides nagu pajud. Maavitsaveega pesti maast hakand haigusi.

Maavitsad on rohud punaste marjadega. Maast hakand haigusi pestakse maavitsaveega.
Tütar läks kord läbi raba, astund maake vee loiku, jalg jäänd haigeks, siis arstitud maavitstega.

Maavitsad on metsarohud, nendega arstitakse maa-aluseid.

Maa-alused on nahahaigus. Maavitsad kasvavad sooneteste peal. Keedetakse neid ning pestakse selle veega maa-aluseid. Ka juuakse seda vett maa-aluste vastu.

Maavitsad kasvavad aukude ääres. Neil on valged õied. Tarvitatakse maa-aluste vastu: keedetakse ja pestakse selle veega haigeid kohti.

Maavitsad on metsarohud. Keedetakse ning seda vett juuakse ja pestakse sellega, kui inimesel on jooksvahaigus.

Maavitsad, need kasvavad kuskil jõgede ääres. Nagu puuvits, kasvab põõsas. Kui inimesel maa-alused, siis keedeti maavitsavett.

Maavitsad - need kasvavad juba metsades. Selle veega pestakse, kui on moa-alused.

Maavitsad. Neid keedetakse ka jooksva vastu. Kasvavad sihuksed kõrged, peene varrega, sinised õied otsas.

Maavitsad - allika ääres kasvavad. Kui maast ohatand on, siis selle veega kastetakse.

Maavitsad - kasvab aiaäärtes, nagu vitsaraag, punased õied otsas; selle veega arstitakse maatõmbeid (maast hakand haigusi.)

Maa-alused. Mul oli üks koht, elavaid punaseid vistrikuid läks täis. Linna Nõmmel oli üks vana naesterahvas, oli arst, ta juhatas: "Teil ehk kasvavad maavitsad."

Maa-alused. Maa hingab, kohe kehrab kõpp-kõpp, maa-alused sedasi, kus maa lahti on. Annab luhti, sant niiskus, mis inimesele vistrikud peale paneb. Kudagist ei saa lahti. Maavitsad on selle vasta.

Maavitsad, varred ja lehed, keeta ja seda vett juua, peab olema hea jooksva vastu.

Üks talve Võntküla Toomal käisime peremehega palka toomas, saime perssekannika peale maa-alused. Maavitstega pesime. Need (maa-alused) lahutavad inimese ää, nagu sääsemutid. Hõõru soolaga, viska põhja poole aa-nurka või korja põhjatuha alla.

Maavitsad - neist keedetakse teed; arstitakse viluhaigust.

Sügeliste puhul viheldakse maavitsadega.

Maavitsad. Kasvavad kraaviäärel. Kui need juurtega üles võtta ja keeta, nende veega end pesta, see oli maa-aluste vastu. Maa-alused ehk visked.

Ohatus. Maavitsu keeta.

Maavitsad, marjad noorelt tumerohelised, küpselt punased,vähe mürgised, jooksva haiged üksi võivad neid süüa, parandab haigust, teised ei või süüa.

Moalsed. Läksin Sarvalu määle moasikaid tooma. Istusin maha. Põlveõndlasse ajavad vistrikud, hakkasid kihelema. Untaugu ema arstis. Hõerus hapuleiva puru ja soola piale. Ei aedand. Teine kord määris sütevett piale. Ei aedand koa. Aga siis Sihi mamma keetis maavitsateed ja pani seda piale. See aitas.

Maa-alused on niisugune haigus, vistrikud aeab ihu piale. Maavitsu toodi, selle viega arstiti. Kui maa all tegi: tiks, tiks, siis öeldi, et maa-alused tiksuvad. Enne kui maha istuti, sülitati maha, siis maa-alused ei tule. Nüüd ka sülitatakse. Maa-aluste ussid olid pisikesed ussid, roomasid ühes tükis, karvased, piad polnud, liig pallu polnud jämedust. Neist pidi maa-alused tulema. Vanal ajal olid maa-alustel lausujad.

Maavitsad - maa-aluste rohi.

Maavitsasi toodi, keedeti. On mürgine ka. Palju ei tohi tarvitada. Kasub mitmes kohas, vitsa moodi päris, punased marjad.

Jooksja. Maavitsad olid jooksja vastu. Keedeti ära ja jalad pandi nende vette. Kui ma laps olin, siis isa korjas ja ravis oma jalgu. Kasvavad jõe kallastel: pikad peenikesed varred ja sinised õied.

Maavitsad või maa-aluse rohud olid, siis kui sügeles või, siis määriti, hõõruti veele ja määriti ja võttis ära. Ümmarguse lehtedega, peenikesed sinised õied, ega neil suuri õisi ei old.

Savipoolised olid nahahaigused. Ega sest saand nii ruttu lahti ka. Hakkas kustagi kohast silmnägü vai kaul vai käsi kedutama ja kolejast sühütämä. Siis öeldi, et on savipooline. Küll nee sühüdid, kraabi kas puruks. Haige koha pääle pandi tinti ja voieti akunahigigä ka, no vahest on jo akunad higised, siis seeld külist hiudeti arstirohtu. Maas kasvid ka niisugused rohed, mone vaaksa korgused, punased sestresuurused marjad tulid suvel külgi sügüsü pool. Nee rohed hüüeti maavitsad. Maavitsa marjudega siis voieti savipoolisi, see sahvt, mes katki tehes neist väljä tuli, oligi see arstirohi.

Kraavivitsad, kuisavitsad, maavitsad - kolm nime ühe taime kohta. See on puine taim, peened marjad küljes. [Kuisavitste] marju ei sööda. Kuisavitstedega arstiti igasuguseid paiseid, jooksvat.

Maavitsad: kasvavad pikad juured põllumaa sees, nimetatakse seasöödiks. Seda tarvitatakse jooksvahaiguse vastu. Tehtakse selle vee vanni.

Maast saanud.
Ihu sügeles. Seda seostati sellega, et oli maas istutud, eriti niiskel soisel kohal istudes.
Maavitsasid keedeti ja pesti selle keeduveega.

Maavitsasid keedeti ja määriti sellega, kui miskit viga oli.

Lastel olid vahest maalised. Minu ema käis Määra külas, seal ühes aias kasvasid maavitsad, sinised õied olid peal. Neid oksi siis vanasti triikrauas süte peal suitsetati. Lastel kadusid maalised ära.

Oli palju ravimtaimesid.
Maavitsad või kassirattad, sellised sinised õiekesed ja ümarikud lehed. Minu ema keetis neid. Kui lapsed said maast vistrikud, kui mängisid, siis määriti.

Üks rohi, mis inimesed ise teavad. Maavitsad. Nemad teadsid neid taimi. Keedeti sellist, sellest keedeti üks lahus ja määriti neid kohti, kus kublud olid. Ja see oli väga hea rohi. Nad pidid kraavide kallastel kasvama rohkem, need maavitsad.

Veest on ka haigus. Maavitsad, punased marjad külles, korjad seda ja keedad, selle veega pesed. Teinekord on sodine vesi, hakkab sügelema ja võtab ülesse.

Ohatis. Siis mingisugused maavitsad kasvasid. Siis keedeti seda ja selle maavitsa veega pesti.

Maast hinganud. Aitavad maavitsad ja kassirattad. Kasvavad, pikad varred on ja seal külles ümmargused lehed ja sinised väikesed õied külles. Neid hõigatakse kassirattad. Siis nendega hõerutakse.
Maavitsad keedetakse ja selle veega pestakse.
Haavad nagu villid. Nad suured villid ei ole. Nagu kärnad, nagu punane plaat, ise sügelevad hirmsasti.
Vahest ütlevad: maast-võtnud.

Maavitsad [Solanum Dulcamara].
Pruugitakse maa-aluste arstimiseks ja mõne sisemise häda vastu. Keedetakse maavitsu ja selle veega pestakse keha, millel maa-alused peal, ehk võetakse sisse. Sisse võttes pidada suurt valu sünnitama. Pärast olla ikka abi.

Maavitsad [Solanum dulcamara]. Jooksvale - ummuksis keeta.

Maavitsad. Nendest keedetud vesi (sellega pestes) parandada kõiksugused maast hakanud haigused ära. Neid on vähe leida ja sellepärast pruugitakse neid vähe. Üldse on nende pruukimine rahva seas vähenenud. Rohkem kättesaadavad on maanõgesed.

Maavitsad keedeti vees, need olid nahahaiguse vastu.

[Taimede tarvitamine vanal ajal.
Vanal ajal ei tuntud niisugusi rohte nagu praegu. Tarvitati mitmesugusi taimi.]
Maavitsad venitamise vastu.

Maavitsade leotist tarvitati reumatismile ja nahahaigustele.

Maavitsad - maa-aluste vastu.

Maavitsad olid vinnide ja kasvjate vastu. Rohuveega pesti vinnisid ja kasvjaid.

Maavitsad on kõhutõve vastu.

Maavitsad kondihaiguse vastu.

Maavitsad on hakanduste vastu.

Maavitsaleotist tarvitatakse mitmesuguste naha sammaspoolikute parandamiseks.

Maavitsad. Kui arvati mingi nahahaigus maast hakand, siis pesti seda maavitsa veega.

Maavitsad ja roosamariad - nahahaiguste vastu. Maavitsad ja roosamariad keedetakse ära ja pestakse selle veega, peaasjalikult maasthakanud nahahaigusi.

Ennevanasti tarvitati taimi arstirohuks ja nõidumiseks. Oli ka mitmesuguseid tähelepanekuid taimede kohta.
Taimed, mida arstirohuks tarvitati.
Maavitsad. Maavitsad on nahahaiguste vastu. Neid keedetakse ja seda vedelikku määritakse haigele nahale.

Maavitsadega suitsetakse maasthakanud haiguste vastu.

Maavitsad. Nahahaiguse vastu.

Vanasti tarvitati mitmesuguseid taimi arstirohtudeks, nõidumiseks ja oli ka tähelpanekuid taimede kohta.
Taimeid, mida tarvitati vanasti arstirohtudeks.
Maavitsad. Maast hakanud haiguste ravitsemiseks on maavitsad. Keeta nende teed, juua ja päält määrida.

Maavitsad: ohatuse vastu. Tee keeta ja määrida sellega ihu.

Jooksjahaiguse vastu on järgmised taimed: aloe tee sisse tilgutada, sasbarid leotakse viina sees, maavitsad teeks keeta, vihmakassi vee kaussidel keeta lehed.

Hakkavad seitsme- või kaheksa-aastaselt lapse hambad suus liikuma, tuleb kohe mõnel vanemal inimesel, kellel ise tugevad, terved ja valged hambad suus on, näpuga välja kaksata liikuv hammas ja anda lapsele näha. Laps peab hamba rehetua ahju peale viskama ja sääljuures ütlema: "Viruskundra! Seh sulle luuhammas! Anna mulle ilus valge raudhammas!" Siis kasvab kõva hammas asemele.
Kõverad hambad kasvavad, kui ennem ei ole liikuma hakkavad piimahambad välja võetud ehk eest ära tõmmatud. Vana inime, kellel ise ju hambad välja pudenenud, ei või oma suurte musta näppudega lapse liikuvat hammast välja tõmmata, vaid seda peab mõni noorem tegema, kellel ise terved hambad suus ja kõvad näpud on. Hamba väljatõmbajale annab laps valge raha, s.o. hõberaha, mitte vaskraha, tõmbamise eest. Antakse vaskkopikas, siis kasvab hammas kõver ja mustakene. Ka ei tohi suurt hõberaha anda, siis kasvab hammas suur, et teised kõrvale ei mahu. Kõige viimaks kasvavad tagumised "tarkusehambad". Nende kohta ei ole iseäralist kuulnud muud, kui kellel suu paistetanud ja kogu keha nagu haige on tarkusehammaste ilmumise ajal, sellest saab tark inime, et oskab igaühega vaielda. Kes ei tunnegi oma tarkusehammaste tulekut, s.o. ilmuvad ilma valuta, see jääb poole aruga kogu eluajaks.
Inime jääb ilma hambavaluta, kui ta pääle iga söögi küüvitsa- (maavitsa) puust pinnuga hambavahed hästi ära tsusib ehk puhastab.
3. X. 31

Maavitsad - tuntud maarohi. Neist keedetud teed tarvitasse jooksva aiguse arstimeseks. Praegugi tarvitusel.