Haiguste märksõnad

Rinnahaigus

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitavat haigust on nimetatud rinnahaiguseks, välja arvatud juhud, kus on selged viited mõnele teisele haigusele.

Rinnahaiguseks võidi nimetada suvalist rinna piirkonnas esinevat haigust.
Peamiselt oli selleks rindade korisemine, kinnine köha, valu rinnus või tiisikus.
Rinnad kinni. Kui rinnad kinni peaks olema, kirisevad ja korisevad, - - ERA 146, 736 (74) < Saarde - J. P. Sõggel (1917)
Kui rinnad kinni on - rögisevad, aga röga mitte välja ei tule, - - H I 9. 41 (13) < Viljandi - A. Suurkask (1896
Rinnahaiguse all on tuttav ütelus: “rinnust valutab”, ehk “pistjad on rinnus”, “rinnus sorgib”. - - ERA 134, 435 (19) < Saarde - J. P. Sõggel (1936/37)
Rinna haiguse ehk tiiskusse - - H II 7, 842 (13) < Jõhvi - N. Otto (1890)
Arvati, et rinnahaigetele mõjub halvasti sauna niiske õhk (?).
Rinnahaiged hoidku enndid liiga sooja sauna leiliga vihtlemise eest mis kopsu haigust peab suurendama. E 19630 (535) < Rõuge - M. Siipsen (1895)

Vaata ka: kopsuhaigused, tiisikus.

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 10 (13) < Tartu (1894)
Ubalehed, kolmleht (Menyanthes trifoliata). Nende lehtede teed juuakse kõhuhaiguse, palaviku ja rinna- ja kopsutõbede vastu (Otepää kihelk).

H I 6, 11 (30) < Tartu (1894)
Varsakabjad, riisurohi (Tussilago farfara). Nende lehte teed tarvitatakse rinnahaiguse vastu.

H I 8, 332 (8) < Vastseliina khk. (1895)
Ka pehmendap ja parandap rindu pähnäpuuhäiermi tee.

H I 9, 371 (35) < Viljandi khk. (1897)
Punase peedi sahvt on rinnahaiguste, iseäranis aga kopsutõbe vastu väga hea rohi; seda sahvti tuleb igal hommikul kaks ehk kolm teelusikatäit sisse võtta ja tervis olla peagi käes. Pääle selle soovitakse kopsutõbe vastu veel kas enese ehk väikse lapse kust jooma, igal hommikul - ilma et enne iva on võetud - üks korten ära juua. Ka kitsepiima joomine andvat kopsutõbistele head abi, kui teda ühtetihti saab senikaua joodud, kuni tervis käes on.

H I 10, 195 (1a) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Rinnavalu vasta um hää kolmõkõrralise roho; keedä häste är ja panõ tsükrut mano ja sõs juu.

H I 10, 196 (2) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Krõbisõia lehe, nu kasusõ säärtse põlõ mõtsa all, umma väega hää rinnalõ ja sisemädse valu vasta, kogo kokko jo panõ kolm vai neli käpatäut mõnõ toobi vii sisse, keedä är ja nõrista läbi sõgla välla, panõ tsükrut mano ja muidogu juu inne. Jala paistusõ vasto umma nia kah hää. Ku jala paistõd umma, sõs panõ oige hulga pangi vii pääle, keedä häste är, ja ku veitkese aigu jaahus, panõ jala sinna sisse, nii kuum piät olõma, nigu jalg vähä kannatas. Lasõ saista, nikka ku vesi är jaahus, sõs mine ruttu rõiva sisse, et jala äki külmäs ei lää.

H II 3, 671 (5) < Lüganuse khk. (1890)
Kaitusrohud.
Kasvavad kuiva, liivase kohtade peal, paari tolli pitkused, on veikesed õiled, sini-lilla karva, need korjata, panda kuivama, pärast keeta vee sees, leent tarvitada. Kui piim raisus on, siis anneta lehmadelle sisse, kui vasik raisus on, anneta vasikille ja kui omalgi rinnahaigus on, võib juua.

H II 6, 258 (II) < Reigi khk. (1890)
Baldriani juured viina sees leutud on rinnaaluse valu vastu.

H II 11, 31 (5) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Rauarohu õilmeid korjatakse, kuivatakse ja selle keedust tarvitatakse ka köha ja rinnahaiguse vasta.

H II 32, 632 (103) < Räpina khk. (1889)
Kadakamarjadest ja pihlapuu-õelmetest ja palotakjatest tehtud rinnarohtu.

H II 41, 422 (2) < Anseküla khk. (1891)
Rinnahaiguse vastu aitada, kui põhitse poolt kuiva kadakat võetakse, keedetakse ja seda vett juuakse.

H II 52, 45 (14) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Krobisäja.
Kühä ja rinnatõbõ haigusõ vasta juvvas tast tehtud tiid.

H II 54, 210 (40) < Kuusalu khk. (1895)
Kui kellegil "rinnust põletab" (valutab), peab neid vihalehta sööma, mis pärast loputamist saunas ihu külge jäänud.

H II 70, 701 (64) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Küdsetü sipul, nimelt tuhkhavvah, tuha seeh, om uma pehme sahvtiga avitaja rinnarohi.

H II 70, 701 (65) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Kaamõlitii, küümnetii - mõlõmba peetäs rinnahaigustõ rohos ja näid tarvitõdas õigõ lajalt. Mitmõ omma näid pinnõrde pääle külbnü, et alati käeperäst võtta oles.

H II 70, 706 (97) < Setumaa < Vastseliina khk. (1904)
Pihlapuu häiermist, kuivatult tetäs tiivesi, mis rinnahaigõt inemist higitsema aja ja tedä tervisele avitavat.

H, Mapp, 951 (3) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Kõhu- ja rinnahaiguse vastu võta viinaga mädarõika juurikaid sisse.

H, R 9, 139 (8) < Setumaa < Põlva khk. (1903)
Verihain = [?] (Achillea millefolium). Mehe panna lehti ja häermit tuvagu sisse. Om hää rinnole. "Kuivatas verd", kui rinna verd ajava.

H I 10, 195 (1b) < Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Ka umma muu tii hää [rinnavalu vastu]: maasikvarrõ tii, vabõrnatii. Vabõrnavarrõ lõigutas lahki piuta lühkasis jupõs, pandas sõs vii sisse, kolmõ toobi vii sisse panõ hää käpatäüs, aja sõs kiimä, keedä häste är, nõrista sõs vesi läbi harva närdso vällä, nii et varrõ perrä jääse. Viile panõ sõs tsükrut mano ja juu häste kuumalt, nii et iho häste higidses lätt. Mine sõs sängü kaska sisse ja higidse sääl õigõ kaua ja sõs aigupitte jaahuda hinnäst, äkki vällä tulla ei tohi. Niisama hää um kah maasiklehe tii.

H I 10, 196 (3b)< Kanepi khk., Krootuse k. (1896)
Rinnavalu vasta um kah hää, ku sõnajalajuuri kakku maa seest sügäväst. Kuivada är ja hõõru peenikeses, panõ piipu ja tõmba jo suitsu, neelä häste sisse.

H II 71, 526 (2c) < Vastseliina khk. (1903)
Kui talvõl jälle rinnad haigõd olliva, tetti valgist maarjaristikheinust tiid ehk jälle aedi piim kiima ja panti lambarasva sisse. See tegi rinnad vallale ja ruusses /ruuspes?/ jäi vähämbäs. Kui inemine midägi ärä pelat, sis olli kõige paramb ruuhja tsia sapp, mis selle tarbis sügüse olli klaaspudeli sisse paigale pantü.

E 4022 (9) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Rinnahaigust, mis raske, pole talurahval suuremad rohtu, millega arstida. Palju on niisugumaisi, kellel külma lõhn suhu läheb ehk lina- või teine tolm külge hakab, ka kohe rinnad valusaks saavad, räga välja ajavad, ega või talvisel ajal väljas tegemist teha. Niisugumaste hõngutõmbamine on juba kaugele kuulta. Rohuks aga leiba vee sees leutetult ja kaameliteed, lüpsetud piima ja muud rohuteed.

E 4181 (3) < Oudova, Sträkova < Põlva khk. (1893)
Raighain. Raighaina pruugitakse rinnarohuks. Kui rinnad kinni ja valutavad, siis keedetakse raighaina ka ummusis ja juuakse seda leeme. Raighain kasvab põldude peenarde peal, krõbeline tutt nagu põrkna seemnel otsas. Juuakse ka peale selle: sulatatud searasva, küüngla rasva searasvaga ja viinaga segi, sooja piima; maaske- ja pihlakahäelmu teed, ubinaheina vett.

E 8377 (1) < Põlva khk., Navi k. (1893)
Kellel põletaja rindus, võtnud rüa õitsemisel üheksa pea küllest üheksa õelmed (igast peast) ja söönud nad ära, siis kadunud häda.

E 19630 (533) < Rõuge khk. (1895)
Rinna- ehk kopsuhaigetele keetku paluvalged samblaid ummuses kaase all ja seda joogu haige ilma suhkruta ja piimata iga pääv kolm korda enne söömist, ütleme pool kortelid korralt, ehk küll mõru, siiski parandab ruttu, lastele voib ka pisut piima juure lisada.

E 29574 (97) < Viljandi khk. (1896)
Kadakamarjadest ja pihlapuu-õelmetest ja palotakjatest tehtud rinnarohtu.

E 39601 (21) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Viinalilled kasvavad kõva heinamaal 1-1½ jalga pikk, kollase õiega. Neid õisi korjatakse, pannakse pudelisse viina hulka. Rinna- ja kõhuhaiguse vastu.

E 40688 (3) < Anseküla khk. (1900)
Rinnahaiguse vastu aitada põhja poolt võetud kuiva kadaka keedetud vesi.

E 49747 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Rinnahaikusele hää rohi. Odrasukru ja penirasva piimaga keeta, kuumalt juua mitu kõrd.

E 49750 b < Võnnu khk., Kurista (1915)
Vereva sibula sahvt, laste rinnarohi.

E 56684 < Tallinn l. (1926)
Sibul ära küpsetada, siis läbi linase riide pigistada ja seda vedelikku lapsele sisse anda, kui köha ja rinnad haiged on.

E 56684/5 < Tallinn l. (1926)
On veel köha ja rinnahaiguse vastu, puhtaks pestud villane sukk, mille talla sisse sinepipulbrit on raputatud. See lapsele ööseks jalga tõmmata, siis kaob köha ja rinnahaigus ära. Ka tiisikuse vastu on ta hea.

E 56685 < Tallinn l. (1926)
Kui köha on ja rinnad haiged, pantagu linane riie põlema, tõmmatagu seda suitsu sisse, neelatagu alla, siis kaob köha ära.

EKS c, 53 (1) < Saarde khk. (1891)
Achillea millefolium
Veriheina õied ära kuivatatud ja teeks tehtud on hää rinnarohi.

EKS c, 55/6 (4b) < Saarde khk. (1891)
[Tussilago farfara = paiseleht]
Kuivatatud paiselehtide tee on hää rinnarohi.

EKS c, 56 (3) < Torma khk. (1892)
Matricaria chamomilla
Kamelid. Nurganaestele, kõhuvalule ja rinnahaigetele teeveeks.

EKS c, 58 (1) < Torma khk. (1892)
Lappa tomentosa = takjas.
Takjas. Juur tambitakse jahuks ja võetakse rinnahaiguse vastu veega sisse. Takjanuppude seest seemneterakesed juuakse tervelt veega pistja vastu.

EKS c, 59 < Põlva khk. (1891)
Tanacetum vulgare = reinvarred.
Reinvarred. Õied ja lehed teeks keedetud, hää rindealt valu vastu.

EKS c, 63 (1b) < Läänemaa (1891)
[Labiatae]
Thymus serpyllum
Liivarohi. Liivarohu õiedest tee köha ja rinnahaiguse vastu hää rohi.

EKS c, 68 (2) < Jõhvi khk. (1891)
[Papilionaceae]
Trifolium spadiceum
Põldhumalad ehk rinnatee. Õitest ja vartest keedetakse teed ja juuakse köha ja rinnahaiguse vastu.

EKS c, 70 (1a) < Viljandi khk. (1891)
[Polygalaceae]
Polygala amara
Emakajuur. Ummukses veega ära keeta ja üks tassitäis korraga ära juua, olla hea rohi rinnahaiguse vastu.

EKS c, 71 (1a) < Torma khk. (1891)
[Vilaceae]
Viola tricolor
Kesalill. Kesalilled on üheksa haiguse rohi; kõigepäält jooksja ja rinnatõbe vastu. Vars õie ja lehtidega keedetakse veega ummukses ja seda vett joodakse.

EKS c, 75 < Põlva khk. (1891)
[Liliaceae]
Allium cepa
Sibul. Sibulad küpsetakse ära ja pigistakse sahvt seest välja - hää rohi rinnahaiguse vastu, iseäranis laste juures.

EKS c, 76 (b1) < Jõhvi khk. (1891)
[Gentianeae]
Ubalehti tarvitatakse kõhutõbe vastu, külmapalaviku, veetõbe, rinnahaiguse ja kuivatõbe vastu. Lehtidest teed keeta ja iga 2 tunni järele üks lusikatäis sisse võtta.

ALS 3, 766 < Rakvere khk., Kohtla v. (1931)
Köha ja rinnahaiguse vastu korjatakse rauarohtu, kuivatatakse, keedetakse ja juuakse keeduvett.

ERM 154, 71 (42) < Kodavere khk., Alatskivi v., vaestemaja (1920)
Rinnahaigusele olla konnakapstu tee heaks rohuks.

ERM 21, 47c < Rõngu khk. (1920)
Kopsusammal - piibun tõmmata rinnarohi.

ERM 151, 83 (12) < Rõuge khk., Kasaritsa v., Laane t. (1920)
Kolmekorraline hain. Kasvab kesa pääl, korjatakse õitseajal. Teed tarvitatas rinnahaiguste vastu.

ERM 21, 25 < Rõngu khk. (1920)
Mehitsekanarik = rinnatee, kopsurohi.

ERM 21, 87 b < Rõngu khk. (1920)
Noh, aga mes tuu veel on millega arsti võiks. Noh tedremaranas om rinnale hää…

ERA II 63, 152 (454) < Põlva khk., Karilatsi v., Karilatsi k., Kirisaare t. (1933)
Kolmekõrralise' roho' (väikeseleheline madal taim, lillakate väikeste õitega, kasvab heinamaadel). Sellest arvatakse, et ta õitseb kolm korda enne vana jaanipäeva.
Korjatakse õitsemise ajal varsi ühes lehtede ja õitega. Olevat "kõigi hädade vastu hää" nii loomale kui inimesele. Juuakse teena, loomale valatakse pudeliga suhu.
Inimesed joovad seda teed, kui rinnad haiged, aga ka kondivalu ja sisemise valu puhul.
Seda taime tarvitatakse kuivatatult ka mesilaste suitsetamisel, keerates neid suitsetamistuusti sisse, kuna ümber pannakse kas kuivatatud heinu või õlgi.

ERA II 77, 263 (33) < Hageri khk., Kohila v., Mõisa-Saunaküla k., Karusilla s. (1934)
Lapsel on rinnahaigus - teemarjad kasvavad õuede peal, selle vett keeta.

ERA II 83, 249 (25) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Köha ja rinnahaiguse vastu pidada aitama raudrohutee.

ERA II 129, 662 (63) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1936)
Pihlakaõisi kuivatakse tee tarvis, see tee olla hea rinnahaiguse ajal juua.

ERA II 135, 403 (20) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Männikasude teed jõid tiisikuhaiged ja tuppa toodi männioksi, kus oli rinnahaigeid.

ERA II 141, 106 (71c) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Eessaare t. (Grauberg) < Ann Mikk (1936)
Ka tammetõrud ja põdra- ja karusammal on köha ja rinnahaiguse (tiisikuse) vasta.

ERA II 141, 382 (79) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (Grauberg) < Rõõt Grauberg, 84 a. (1937)
Männaõied on tiisikuse ja rinnahaiguse vasta.

ERA II 158, 183 (71) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Tedremaran - tarvitatakse rinnahaiguse vastu; pandi viina sisse.

ERA II 158, 183 (73) < Jämaja khk., Torgu v., Laadla k., Saueaugu t. (1937)
Raudrohtu tarvitatakse köha ja rinnahaiguse puhul, samuti, kui loomad verd kusevad.

ERA II 158, 259 (21) < Jämaja khk., Torgu v., Hänga k., Raisavälja t. (1937)
Raudrohud on rinnahaiguse ja verejooksu vastu; keedetakse teed.

ERA II 168, 653 (59) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Männakasude söömine ja nende tee aitavat rinnahaiguste vastu, nendega hautamine ja vannid olla ka tervisele hääd.

ERA II 168, 653 (62) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Ubalehe ehk tanuroosi lehtedest tee olla rinnahaiguste (rögastamise) vastu hää.

ERA II 193, 623 (62.11) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Udu k. (1938)
Korja 9 puu lehti ja keeda neist tuline vannivesi, või pane voodisse teki alla jalgade alla kuumi kaeru, kuum telliskivi niiskes riides; vahetada märg särk kuiva vastu ning rinnahaigus kaob sedamaid, kui ta pole veel väga vana.

ERA II 193, 624 (62.15) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Mõisaküla k. (1938)
Igasuguste rinnahaiguste puhul tarvitati vanasti hunditubaka (karvane hunditubak - Hieracium pilosella L.) teed.

ERA II 202, 63 (5) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Kopsu-rinna haigusele.
Ehrenpreis, Scabiosen, Beifus, 1 Handvoll Isopen, Salbey, Acker minnig, Bethonien, Lungenraff, blaue Violen Engelsüsse 5 doth, Alan wurzel, Sussholz, Violenwurzel, Rhaberbära, Sennes, Blätter, köömleid 4 loodi, Pfefferkümmel 2 loodi. Keeta segu.

ERA II 203, 281 (63) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Pärn (lõhmus, niin) - kohapealse nimetusena esineb "lõhmus". Pärnaõite teed tarvitavad rinnahaiged.

ERA II 203, 390 (19) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Rinnahaiged tarvitavad mahedaid teesid, milledest oleks nimetada pärnaõieteed.

ERA II 260, 207 (220) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Raudrohi. Tee taime õitest on mõjuv rohi rinnahaiguste vastu.

ERA II 260, 428 (46) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Kui rinnad haiged - katkileiget sibulaid keedeti piimaga.

ERA II 279, 185 (16) < Iisaku khk., Illuka v., Kõnnu k. (1940)
Paisulehed on rinnarohud.

ERA II 285, 58/61 (3u) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Kopsupõletiku vastu on hea raud- ehk plekk-asi tuliseks teha, tõrva peale tilgutada, seda auru haigele nina alla panna sissehingamiseks on väga hea. Olen ise sellest abi saand, kui hingamine oli nii raske, et vaevalt veel kõõksuda sain.
Kadakarasva korjatakse, pannakse pudelisse, kork kõvaste kuusevaiguga pealt kinni, lähäb seistes rohekaks haljaks vedelikuks. Võetakse rinnahaiguse ja läkaköha vastu.

ERA II 292, 436 (93) < Tallinn l. (1941)
Kuusetõrv, vaik. Keedeti mee ja jahudega segamine head haavaplaastrit ja neelati terasi alla, parandasid rindu.

ERA II 292, 425 (61) < Tallinn l. (1941)
Rinnahaigus - määriti sea- ehk hanerasvaga jalaaluseid ja peeti tulepaistel nii tulises, kui aga võis, ka raudreiarohu tee parandab kõhtu ja rindu.

ERA II 292, 435 (84) < Tallinn l. (1941)
Jaanipunateed pruugiti seest rinna- ja peahaigetelle.

ERA II 298, 318 (5) < Puhja khk., Kavilda v., Pori k., Miili t. (1934)
Maran, tedremaran, pandas viina sisse. Om hää rindealotse valu vastu.

ERA II 302, 591/2 (398b) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Vaarmarja sahvt (vaarmarjad saab panna laasipurgi sisse, mitte keedetud, toorelt, suhkrut pääle; siis tuleb sahvt ise välja, marli sees saab välja pigistatud), see vedel juuakse. On väga hea kinnisele rinnale. Kel nögu rind on, see saab tiisikust ennemine. See on nörk rind.

RKM II 49, 329 (8) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Rinnahaiguste vastu on hea kevadel korjatud noortest männikasvudest tee.

RKM II 53, 461 (5) < Urvaste khk., Oe k. (1956)
Kevadel korjatud noortest männikasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste vastu.

RKM II 86, 376/7 (19) < Karja khk., Leisi v., Oitme k., Peetri t. (1959)
Kummeliteed, sooja piima, sibulat sisse lõigata, raudriiarohud teeks teha. Seda joodi, kui köha oli, kui rinnad haiged olid.

RKM II 92, 279a < Kambja khk., Ani as. (1959)
Kui olid valud rinnus, siis öeldi: rinnad on haiged. Keedeti mett piimaga ja küpsetati sibulat. Veel keedeti lõhmuseõie teed.

RKM II 111, 103 (339) < Muhu khk., Oina k. (1961)
Rinnahaiguste korral tehakse raudriia teed.

RKM II 111, 75 (211) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Nõmmeliivatee on rinnatee.

RKM II 111, 51 (142) < Pöide khk. (1961)
Köha, külmetuse, rinnahaiguste puhul süüa toorelt aaloelehti. Eriti hästi mõjub see just köha puhul.

RKM II 111, 45 (125) < Pöide khk. (1961)
Raudriia e. raudrohu tee on köhimise ja rinnahaiguste vastu.

RKM II 111, 43 (113a) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Kobralehe tee on hea kopsuhaiguste puhul ja ka siis, kui rinnus on valu.

RKM II 106, 142 (28) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Raudrohutied juadi, kui rinnad õlid haiged.

RKM II 106, 96/7 (21) < Jõhvi khk., Kohtla k. (s. Majamees), s.1894 (1960)
Rinnad haiged. Kurk õli kurk, sie õli ikke üläväl pual, aga kui õlid rinnad haiged, siis õli rindust valus kaa. Hingasid, siis rinnad vingusivad köhimisega, nagu õles äkkäga tõmmand. Köhä õli kaa siis nagu tõrre põhjast ja valus õli köhida rindus.
Seda samamuadi arstiti kui köhägi. Tulist juua ja tärgändeli äuru ja. Siis tehti lies vai pliita all tuha sies sibul küpsäst ja süädi seda. Piima sisse pandi terakene süämäsuada vai siis tuarest muna. Linnumagusa anti. Nied siis pidivad tegema rinnad pehmest.

RKM II 131, 400 < Tartu l. < Järva-Madise khk. (1961)
Tema teab rahvameditsiini alal mõndagi. Nii tunneb ja korjab ta metsast üheksama õit (= etümoloogia: üheksa mehe vägi). Need on pika varre otsas ringi asetsevad kollakad õiekesed.
Neid korjatakse, kuivatatakse, siis leotatakse viina sees või küpsetatakse leiva sees mahl välja. Seda ekstrakti kasutatakse mitmesuguste haiguste vastu nagu reuma, rinnahaigused jne.

RKM II 158, 312 (18) < Tori khk., Tori v., Kase k. (1963)
Kadakamarju võta ühest kuni üheksani: täna üks, homme kaks, siis jälle tagasi. Mustad marjad peavad olema. See aitab rinnahaiguse vastu.

RKM II 159, 94 (5) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Rinde alt veninud.
Juua punase pipra viina. Punast pipart sai apteegist osta.

RKM II 319, 28 (2) < Iisaku khk., Remniku k. (1976)
Raudrohu tee - kui kangest palavik ja rinnad kinni, siis seda keeta.

RKM II 210, 531 (9) < Räpina khk., Meeksi v., Virvissaare k., Tamme t. (1966)
Raudrohtu joodi köha vastu ja rindade vastu.

RKM II 222, 44 (9) < Lüganuse khk., Liimala k. < Lüganuse khk., Kaunurme k. (1966)
Kui rinnus valud, siis joodi kebuvitsa marja teed.

RKM II 222, 56 (2b) < Lüganuse khk., Kiviõli l. < Oudova maak. (1966)
[Toomingakoor] aitab rinnapõlendike ja ussihammustusele.

RKM II 231, 175 < Lüganuse khk., Purtse k. < Lüganuse khk., Aa Invaliididekodu (1967)
Kui rinnad haiged olid või köha oli, siis keedeti piima kadakamarjadega, anti haigele juua, ka paistetuse vasta old see hea.

RKM II 249, 562/3 (930a) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Kõri arstimine.
Kui keski kõri ehk rinnad ära külmetas, siis anti juua tulist piima või ja meega, mässiti sooja teki sisse, ka järgmisi teesi anti juua: vehvermentsi, pärna ehk saalomoni teed, need aitasid ka köha vastu, selga ja rinnale pandi pistmete vastu kuppusi, ka lastele anti sama arstimist.

RKM II 301, 270 < Helme khk. (s. Altegrentsmann), 75 a. (1968)
Valud rinnus.
Kuuma kaaru pääle ja kuuma kotti.

RKM II 348, 26 (11) < Räpina khk., Tooste k. (1980)
Kui rindade alt valutas, siis võeti kaera, aeti kuumas panni pääl, pandi kotti ja pandi rinde ala. See vaigistas valu.

RKM II 355, 439/40 (84) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Põdrasamblikku korjati suvel. Sambliku pehmemat pealmist osa kuivatati ja keedeti teed köha puhul. Joodi suure köha puhul kui ka siis, kui oli tunda, et „rinnad on kinni“.

RKM II 355, 442/3 (92) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Palderjanijuurikaid sai välja kaevata sügisel ja kuivatati talveks. Tükeldati ja pandi valge viina sisse pudelisse. Võeti lonksukene närvide rahustamiseks. Aitas ka siis, kui inimene oli ennast raske tööga ära venitanud ja rinde alt valus oli. Palderjaniõied said ka kuivatatud ja joodi sellest keedetud teevett ka siis, kui oldi täiesti terve.

RKM II 363, 10 (6c) < Otepää khk., Lutike k. (1982)
Vaarikavarre tiid tehakse ka köha ja rinnahaiguse vasta.

RKM II 371, 394 (4)a < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Raudrohi on rinnarohi, kopsuhaiguse vastu, verd annab ka. (Jaani ema räägitud.)

RKM II 371, 394 (4)b < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Pärnaõis on ka rinnarohi. (Jaani ema räägitud.)

RKM II 372, 65 < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Pärnaõie teega raviti aga rinnahaigust, köha.

RKM II 372, 65 < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Köha ja rinnahaiguse vastu tarvitati veel arstirohuna kuumaks tehtud piima sisse pandud või ja sibulaga.

RKM II 373, 13/4 (14) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Külmetushaiguste puhul tegid täiskasvanud, eriti mehed, endale punts kuumast teest ja viinast. Pani hästi vere ringi käima. Eriti hästi mõjus punts, kui sai seda sisse võtta kohe pärast külmetamist, et siis ajab see isegi külmahaiguse tagasi. Joogi sisse pandi soovi korral ka mett veel. Kui olid külmavärinad ja inimene tundis, et on palavik ka, tuli kindlasti teki alla minna ja soe kasukas veel peale. Vahel oli inimene nii haige, et oli kõrge palavik ja rinnus oli valu. Eks see oli siis kopsupõletik, kuid sellist sõna tsaarivalitsuse ajal lihtrahvas ei tarvitanud. Kindlasti pidi selline haige voodis olema ja kuumasid teejooke jooma (kummelitee, pärnaõie tee, mett soovitati sisse panna, anti kuuma piima). Tärpentiiniga hõõruti rinna pealt ja võeti koguni paar tilka sissegi.

RKM II 381, 308 (67) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Pärn.
Pärnaõie tee on rinnarohi, kui rinnust koriseb või köha on.

RKM II 381, 339 (102) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Vehverments.
Münt on halli lehtega, suured laiad karvatsed lihavad lehed, pikad õietorud, vehverments [= piparmünt] on vähema lehtega, väheldased rohelased lehed, seda ostetse apteegis, münte ei osta keegi.
Kange vehvermentsi tee on päävalu vastu. Vehvermentsi tee teeb südame hääs [= võtab iivelduse ära], kui süda alam on. Ja rinnad teeb lahti [= kui kinnine köha on, röga ei tule].

RKM II 391, 379 (8) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Tedremarana juured viina sees ära leotada ja võtta, kui sul kõva köha on, kohe lööb rinnust lahedaks.

RKM II 396, 127 (20a) < Võnnu khk., Lahu k., Haagi t. (1986)
Raudrohi on väga hea päävalu ja rinnahaiguste vastu.

RKM II 396, 127 (20d) < Võnnu khk., Lahu k., Haagi t. (1986)
Pärnaõie tee on külmetuse, kopsuhaiguste ja rinnahaiguste vastu.

RKM II 401, 121 (24) < Juuru khk., Umbru k., Mäe t. (1987)
Rinnarohi, mis kasvab nisukese kõva maa peal hästi, hüüti rinnatie, liivatie hüütakse ka.

RKM II 405, 227/8 (36) < Jõhvi khk., Voka al. < Jõhvi khk., Päite k. (1985/6)
Rahvas siin korjas viel koirohu õisi, raudrohu õisi, võilille juurikaid, paju koort. Kuivatasid kõik ära, segasid segamini. Nendest keedeti teed rinnahaiguste vasta, kui köha oli ehk hinge mattis ja üldse, kui rinnus valu.
Maitse järgi tehti tee kangus. Näpuotsaga pandi vee hulka, lasti silmapilk keeda.

RKM II 434, 258 (93) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Pärnaõie tee rinnahaiguse vastu.

RKM II 449, 598 (5) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Haavadele, kui sui metsas olid, ühed niuksed karvased lehed, talve ei mäleta. Nood ja tielehed on ka köha jaoks - saiut tehakse. Vot kellel on rinnad haiged, et puhastavad nigu rindasid.

RKM II 466, 12/3 (25) < Kemerovo obl., Mariinski raj., Jurjevi k. (s. Veeber), s. 1930 (1994)
Ja vot see пижма - kuda ta eesti keeli on, ei tea. Tädi Alviine õpetas: ütlen, et mul rind valutab tihti: poenda seda kollast peo peale, nööbikesed pillu välja ja söö peris - muidu on ta kihvtine. Sõin peris nagu lehm. Magu kui valutab, siit rinde alt. Ma tihti võtsin neid kuivatetust perast. Ta on mõru, oi ta on mõru, nii et... teda ei tohi keeta. Vett jõin peale ja.

RKM II 466, 47 (5) < Tomski obl., Vambola k. (1994)
Punesi, köömneid, kammelisi korjavad - vartega kõiki. See kammelišai on hea, kui sul on köha või on rinnad kinni.

RKM II 466, 405 (6) < Kemerovo obl. < Kaseküla k. (1994)
Karuohakas on rohi, kui rindu nooled käivad. Karuohaka vanni jalgadele ja teed jood.

KKI 24, 157 (19) < Vaivara khk., Vasknarva k. (1957)
Raudrohud. Kui rinnad haiged ja köha, siis keeta.
Kiedetakse ummukses ja juuakse. Sie on aitand köha vastu.

KKI 68, 509 < Mustjala khk., Võhma k. (1978)
Ravaõierohi on rinnarohi, köharohi.

KKI 68, 727 (3) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Kibuvitsa siirup oli rinnahaiguse vastu.

KKI 69, 264/5 (17) < Viru-Nigula khk., Oru k. (1975)
Raudroht on jälle rindadele hea ja köhale ja verele. Õied korjatakse. Kolm päeva peab õitsend olema, mitte vanem ega noorem. Vilus kuivatada. Hoiad tundi paar kuuma vee all. Mett sisse viel. On külmetuse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Muste kadakamarju ja nendest tehtud teed tarvitati sisemiste haiguste, pääasjalikult rinnahaiguste, näiteks tuberkuloosi vastu.

Vilbaste, TN 3, 136 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Noore männikasvu tee - rinnahaiguse vastu (ka tiisikus).

Vilbaste, TN 3, 136/7 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Nurmenuku tee - köha ja teiste rinnahaiguste vastu, närvivalu ja päävalu vastu ja kui neerusid puhastav vahend

Vilbaste, TN 3, 137 < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Raudrohu tee - hüsteeria, köha ja teiste rinnahaiguste ja päävalu vastu, verd puhastav.

Vilbaste, TN 3, 714 (34) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Mänd (Pinus silvestris L). Kasvudest valmistatud tee on rinnahaiguste ja tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 3, 714 (37) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Nurmenukk ehk kikaspüks. Tee on köha ja rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 3, 715/6 (51) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Raudrohi ehk verihein. Tee on kõhukrampide, köha, rinnahaiguste vastu, ka mõjub ta hästi maksategevuse peale.

Vilbaste, TN 3, 717 (62) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Ubaleht. Keedis mõjub hästi seedimisorganeile ja on külmetuse ja rinnahaiguste vastu tuntud.

Vilbaste, TN 3, 716/7 (60) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Tõnnike ehk peetrihein. Tee on rahva seas rinnahaiguste ja köha vastu tuntud.

Vilbaste, TN 11, 88 (20 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Sest kõrvenõgesse juuri korjati kevade varakult ja tehti teed, kes rinnahaigust põdes.

Vilbaste, TN 11, 91/2 (33) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Raudrohi, see on ju vanast ajast kuulus, teed teha mitme häda vasta. Piamiselt rinnahaiguste vasta ja annab verd, kui verepuudus on. See tee on küll mõru, aga üeldasse: mis suule viha, see kõhule magus.
Isegi endisel mitmed suitsetasid piibu sees. Tõmbasid nii, et piip ragises, mehed kui vanemad naisterahvad. Kes piipu ei kannatanud tõmmata, see keeras paberi sisse, paberipläru õli pehmem, põlnud nii kibe kui piibus. Mõned segasid korkatubakaga raudrohu õied segamile ja siis tõmbasid piipu.
Mõned rinnahaiged segasid korkatubaka õdraketega pooliti jo, siis suitsetasid piibu sees.
Üks neske suitsetaja õli Näduvere külas Treiali talu peremees Hindrik Summer. Nooremas eas õli ta Lullikatku küla koolmeister. Kui isa Toomas ära suri, siis tuli kooli kõha pealt ära isa talusse.
Kui tema veskil tangu tegi, siis korjas kõhe tangutegemise aeg veskis kotikese neid õdrakesi täis, mis tubaka hulka segas.

Vilbaste, TN 1, 220a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Suukikka (sookaelud) õisi pandakse tee sekka „rinnarohus“. Kasvavad samblasoodes.

Vilbaste, TN 1, 229 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Noored kasud.
Pedaja-kuuse noored tollipikkused kasud kuivatatakse ja talvel rinnahaiguse ajal keedetakse leemeks ja joodakse lambarasva ehk piimaga, saavad terveks.

Vilbaste, TN 1, 235 < Rõuge khk., Haanja v. (1934)
Palotaigja [Cetraria islandica] on must huunisa tauline seen. Enam samblatauline. Sellest keedetakse rinnarohtu, aga on mõru maitse. Palotaigja ei ole mitte põdrasammal. Põdrasammal on valge, taigja aga on hall, must ja haraline, nagu põdrasarved. Maast ülespoole kasvab kämblakõrguseks. Keetes läheb vesi paksuks, liimitauliseks. Rinnutu inimeste rohuks, siis kergem hingata.

Vilbaste, TN 1, 244 < Rõuge khk., Haanja v. (1934)
Kõhnade rindadega, köhatõbe hoogudel juuakse kuivatatud söödilillede (võilillede taulise arnika) keedileemi; siis on kergem köhida.

Vilbaste, TN 1, 301/2 (1) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Taimede nimestik.
/---/
Muarjahein, muarjarohi, muarjarukis (Maarjahein, -rohi, -rukis) [Anthoxanthum odoratum]. “Muarjarukis” on vanemal ajal mõnes kohas laste poolt nimetatud. - Mõned vanemad inimesed põletanud ennem piibus tubakana - vististi rinnarohuna.

Vilbaste, TN 1, 304 (7) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Võiläll (-lill) [Taraxacum taraxacum]. Varast seltsi.
Selle taime mahla välja pigistatult või ummukses vähese veega keedetult tuleb rõõsa piimaga segada. Seda segu (mõned tilgad) sisse võtta, parandab rinnahaigust (tiisikust).

Vilbaste, TN 1, 305 (11) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Põldhumal [Brunella vulgaris].
Tehakse teed. See tee tegevat rinnad pehmeks, kui need haiged on.

Vilbaste, TN 1, 309 (27) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Arnikas [Leontodon autumnalis].
Tarvitatakse arstirohuna. Kui seest valutab venituse pärast (raske tööga), siis selle teed juua. Selle tee olevat ka hea rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 327 (67) < Torma khk., Lohusuu v. (1929)
Liivarohi [Thymus serpyllum].
Tee aseaine. Tarvitatakse seda teed ka rinnahaiguse vastu arstirohuna pehmendavalt.
Märkus: Avinurmes seda taime ei ole leida, ainult Lohusoos.

Vilbaste, TN 1, 319/20 (58) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Sookael, sooporss, soopraht [Ledum palustre]. (Mõned jälle kahte viimast nime selle taime kohta ei tea, ainult eelmise kohta).
See on ka arstirohi jooksvahaiguse vastu nagu eelminegi (soopaju [eelmisel see nimi aga maha tõmmatud]). Selleks tehakse vannisid. Tehakse ka vannisid segu soopajuga. Kui jalad üksinda haiged (jooksvast), siis leotatakse jalgu selle vee sees (kas sookaela ehk sookaela ja soopaju seguvee sees). Mõned võtavad ka sisse sookaela vett (jooksva vastu), aga et ta väga kange (kihvtine) on, siis ei soovitata seda mitte teha, olgu siis, kui väga lahja vesi on ja pisut. - Mõnikord pandakse ka seda vett õlle hulka, kui tahetakse, et see kange saab ja pähe hakkab. See aga ei ole kiiduvääriline - ta paneb joojatel pea valutama ja ajab oksele. - Seda teeb ka palja vee (keedise) joomine. Olevat ka rinnahaiguse vastuline, keedist juues. Keedis on väga hea lammastehaiguse (lutikate) vastu. Soistel karjamaadel käijad lambad ei sure ka.

Vilbaste, TN 1, 366/8 (107) < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Arukask [Betula pendula]. Oksad vanemast puust ja noorest võsust.
/---/ Arukaske (nende oksi) tarvitatakse vihtadeks; sookasest vihad ei kõlba - nende lehed lähevad libedaks.
Arstirohuks tarvitatakse kaselehti (kummad paremad, kas aru- või sookase lehed, ei tea). Nendest kuivatatult kanget teed keeta ja juua, aitavat rinnahaiguse (tiisikuse) paranemiseks.

Vilbaste, TN 1, 430/1 (218)a < Torma khk., Avinurme ümbrus (1930)
Kamel, kumel [Matricaria discoidea]
Kameliteed juuakse köha (või rinnahaiguse) vastu. On kellelgi külmetuse tagajärjel köha hakanud, siis tuleb seda teed hästi kuumalt juua ja peale selle voodisse teki alla minna, kus õieti higistama lööb. Siis aitab. Selle asemel aga, et voodisse teki alla minna, võib ka kuuma ahju peale istuda ja seal õieti kuumendada end. On aga jalad külmetanud (talvisel ajal) ja sellest köha tekkinud, tuleb peale teejoomist ahju peal olles jalaalused vastu kuuma ahju hoida, nõnda et jalad täiesti ja ka kõik keha kuumendatud saab./---/ Mõned suitsetavad ka piibus kamelid - olevat haigetele rindadele parem.

Vilbaste, TN 1, 464 (11) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Põdrasammal [? Cetraria].
Keedetakse ja juuakse seda vett rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Raudrohi [Achillea millefolium]. Teena - rinnahaigusele, köhale, tiisikusele, külmetusele; õied viina sees - seesthaigusele; lehed kuivatatult ummuksis teeks keeta - maohaigustele; lehed veele hõõruda - verejooksu kinnipanemiseks.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Liivarohi [? Thymus serpyllum ]. Teena - rinnahaigusele, tiisikusele, köhale, seesthaigusele; ummuksis keeta - rinnahaigusele; lehmadele teena pääle sünnitust.

Vilbaste, TN 1, 476 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Põdrasammal ja liivarohi ummuksis keeta - rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pohlaõied [Vaccinium vitis-idaea]. Teena - köharohi, jooksvale, rinnahaigusele, paisetusele. Varred teena - köharohi; külmetusele, jooksvale; õied ja lehed teena - köhale; jooksvale.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pärnaõied [Tilia cordata]. Teena - köharohi, rinnahaigusele, sarlakite vastu, kurguhaigusele, palavikule, neeruhaigusele.

Vilbaste, TN 1, 477 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pihlakaõied [Sorbus aucuparia]. Teena - köharohi, rinnahaigusele. Marjad teena - läkaköhale; rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 478 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kamelid [Matricaria chamomilla]. Teena - rinnahaigusele, väheveresusele. Hautatult - paise peale panna.

Vilbaste, TN 1, 484 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Köömned [Carum carvi]. Teena - külmetusele, rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 484 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Tammetõru kohv [Quersus robur]. Rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 485 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Põdrakarbed [? Cetraria]. Teena - rinnahaigusele, köhale; ummuksis keeta - tiisikusele.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Pärnaõied [Tilia cordata] ja raudrohi [Achillea millefolium]. Teena, soojalt - rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 490 (7e) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] õietee - rinnahaigusele, köhale.

Vilbaste, TN 1, 490 (8a) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kadakamarjad [Juniperus communis]. Teena - jooksvale, tiiskusele, põiepõletikule, neeruhaigusele, kõhuhaigusele, suhkruhaigusele, kuse kinnioleku vastu, rinnahaigusele; /---/ Keeta ummuksis, kurnata, pärm ja suhkur sisse ja siis juua.

Vilbaste, TN 1, 491 (1) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Maasikaõied [Fragaria vesca]. Teena - köhale; rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 491 (5) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Karikakrad [Anthemis tinctoria]. Teena - kollatõvele; ummuksis keeta - kollatõvele, rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 1, 581 (43), 557 (P9, 10) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Põdrasammal ehk põdra sarved [petra sammal, petra sarved].
Põdrasammal [Cladonia]. Valkjashall sammal, kasvab laiali mööda harva kuiva männimetsa alust. Ka kuivemates männaviserikuga rabades leida.
Põdra sarved. Põdrasammal [Cetraria islandica]. Põdra sarve sarnatsed samblalibled. Harva leida männametsa all. Üsna harva ka mujal.
Rahvas nimetab neid ühe nimega, ehk neil küll sarnaduse poolest suur vahe on.
Sellest keedetakse kanget viha teed ja juuakse kopsuhaiguse ehk nagu rahvas nimetab - rinnahaiguse vastu. Niisama ka algava kopsutiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 583 (53) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Sibulat tarvitatakse mitmel viisil ja mitme haiguse vastu. Paljalt tules küpsetatud sibulat pannakse paisele, vesivillile ja mõne muu veikese haavale peale, mis mädanema on läinud.
Kui kurk ehk rinnad valusad on, kas külmetuse ehk tuule läbitõmbamise tagajärjel, siis keedetakse piima sibulatega sisse lõigatult ja juuakse nii kuumalt, kui juua kannatab.

Vilbaste, TN 1, 656 (4) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Raudrohi [Achillea millefolium]. Kuivatatud õiekroonidest tehakse teed, mis aitab rinnahaiguse vastu. Rinnahaiguse all on mõeldud köha, kähisev hingamine ja muud sarnased kroonilised kopsuhaigused.

Vilbaste, TN 1, 656 (5) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Surnusukapael [Geum rivale]. Tehakse teed rinnahaiguse vastu. Vähe tarvitatakse, ei usuta suuremat selle mõjusse.

Vilbaste, TN 1, 697 (51) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Kailud (Ledum palustre). Kaljud (Jämaja, Saaremaa).
Kaljuteed juuakse kange köha ja rinnahaiguse puhul. Arvatakse, et teeb terveks.

Vilbaste, TN 1, 698 (57) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Nõmme-liivatee (Thymus serpyllum). Timmijaan (Jämaja, Saaremaa).
Suvel õitsemise ajal korjatakse timmijaane ja kuivatatakse päikese käes. Kuivatatud timmijaanidest keedetakse teed, eriti tarvitatakse timmijaani teed külmetuse puhul, teeb rinnad lahkeks.

Vilbaste, TN 1, 969 (31) < Kihnu khk. (1937)
Uarmari - -marja.
Noortest vartest tee, hallidest marjadest tee laste rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 1016 < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Maasikaõie tee rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 1, 1028 (15) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Nattalilled: peapöörituse ja rinnahaiguste puhul.

Vilbaste, TN 1, 1031 (2) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Heinaputk: tarvitakse rinnahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 232 (IV) < Vastseliina khk., Soe k. (1937)
Vabarnavarre teed tarvitatakse rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 272 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Endisel ajal tarvitati taimi väga mitmesuguseks otstarbeks. Näiteks arstiti paljusid haigusi taimedest valmistatud vahenditega või jälle otsekohe taime endaga. Nii tarvitati paiselehe ehk vaeselapselehe õie teed kopsu ja rinna rögast puhastamiseks ja tema lehti lahtiste paisete peale panemiseks, sest need kaotasid palaviku ja tõmbasid kahjulikud ained välja.

Vilbaste, TN 2, 272/3 (8) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõrvenõgese teed tarvitati rinna ja kopsu puhastamiseks.

Vilbaste, TN 2, 279 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati vanasti taimi.
Vanasti tarvitati taimi arstirohuks. Mulle jutustas minu vanaema Katta Vene, et meie pool olla tarvitatud järgmisi taimi.
Köha ja muude rinnahaiguste arstimiseks tarvitati järgmisi taimi: raudrohu õie teed, punerjateed, noorte ja tõrvaste männikasvude teed, (tiisikuse vastu) kadakamarja teed, liivarohu teed.

Vilbaste, TN 2, 306 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Jaanipuna (kollaste õitega, pikergused lehed, kasvab kuivas kohas). Tarvitatakse maksa-, rinna- ja kopsuhaiguse vastu. Hää vastumõju tõttu nimetati teda ka nõiduserohuks.

Vilbaste, TN 2, 328/9 (28) < Järva-Madise khk., Lehtmetsa-Risti (1931)
Venitamiserohte on liivaste männimetsade all harva (mulle toodi Linnaea borealis Mägede küla nõmmelt). Korjata, kuivatada ja siis auru sees keeta, kange teena sisse võtta. Kui rindade alt on valus, siis tassitäis sisse võtta, esialgu algab küll väänama. (Lehtmetsa-Ristilt).

Vilbaste, TN 2, 387/8 (1, 2) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Juba vanal ajal tundsid eestlased taimi ja kasutasid neid mitmeks otstarbeks. Nii näiteks tunti arstirohutaimi, millest rohtusi valmistati. Esiotsa valmistasid igaüks omale rohte ja talveõhtutel, kui tuul toa taga tammikus mühises, andis vanaema kedrates oma ümberistuvatele lastele õpetusi ja teadmisi edasi. Aga et inimestel, kes päev otsa rasket tööd olid teinud, selleks aega üle ei jäänud, siis hakkasid üksikud inimesed endid sellest elatama. Nad käisid mööda küla ja arstisid haigeid. Et aga asja salapärasemaks teha, lugesid nad sõnu peale ja kui haige siis terveks sai, arvasid inimesed, et ka sõnadest on suur abi, ja viimaks hakkasid arstid isegi seda uskuma ja sõnade lugemine sai tähtsaks toiminguks arstimise juures. Kui aga rahvas sai rohkem haritud, ei uskunud nad enam oma arstide rohtudesse ega sõnadesse ammugi ja nii suri isa, viies teadmised enesega ühes mulla alla, sest ta ei usaldanud neid pojale rääkida, kartes, et see teda naerab ja pilkab ta arvamiste pärast. Sedasi kadusid aegade jooksul tundmaõpitud rohud ja taimed igaviku rüppe, kus neid keegi tagasi ei saa tuua.
Toodi välismaalt rohtusid kalli raha eest ja usuti, et need aitavad, aga inimesed ei võinud arvatagi, et need rohud on valmistatud samadest rohtudest, mida tarvitasid meie arstid.
Nüüd teab sellest rohtude valmistamisest rääkida mõni vana eideke.
Kuna surm juba vanasti oli inimestele olnud ähvardavaks tondiks, siis otsiti ka tema vastu hoolega rohtu.
Taimedest on valmistatud palju rohte. Mina olen neist kuulnud järgmisi.
Raudrohi kasvab põllupeenardel, kõvad varred ja valged õied. Varred ühes õitega tehti teeks ja tarvitati rinnahaiguse vastu ja higistama ajamiseks.

Vilbaste, TN 2, 389 (5) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Pärnaõied: korjati, tehti teed ja tarvitati külmetuse ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 389 (6a) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Männikasud: tehti teed rinna- ja kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 408 (4) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Niineõie ja raudrohu teed juuakse rinnahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 408 (5) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Savirohu teed juuakse rinnahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 414 (10) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Maasikaõie tee on rindadele kasulik juua.

Vilbaste, TN 2, 414 (11) < Jõhvi khk., Toila k. (1930)
Maakameli tee on rindade kinniolemisele hea juua.

Vilbaste, TN 2, 456 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kui rinnad kinni olid, siis joodi, männivaiku.

Vilbaste, TN 2, 493/4 (9) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Pärnaõied, mis kasvavad veel üsna elavalt kuni 2000-aastase kodumaa tuntuma puu okstel. Arstirohuks kasutatakse pärna ilusaid õiekesi, millest teed keedetakse ehk ekstrakti viinas valmistatakse. Pärnaõie tee osutub kosutavaks joogiks haigetele, kes põevad kopsuhaigusi, kauaaegset köha, veetõbe ja kahvatõbe. Külmetuse vastane ja rindu pehmendav tervendaja.

Vilbaste, TN 2, 638 (I) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Kummel - valmistatakse teed ja arstitakse köha ja siis, kui rinnad kinni.

Vilbaste, TN 2, 658 (3) < Räpina khk. (1930)
Rinnahaiguste vastu tarvitati kadakamarja teed.

Vilbaste, TN 2, 704 (4) < Räpina khk. (1930)
Rinnahaiguste vastu tarvitati kadakamarja teed.

H II 43, 358 (12) < Suure-Jaani khk. (1892)
Karikakrad /---/ Anthemis tinctoria (Familie Composatae). Õitest tehakse haigetele rindadele teed (kollased).

H II 43, 359 (20) < Suure-Jaani khk. (1892)
Kana-ari /---/ Erika vulgaris [Calluna vulgaris] (Familie Ericineäe). Tehakse rinnateed (helesinised).

H II 43, 361 (32) < Suure-Jaani khk. (1892)
Jalakas /---/ Ulmus camprestis (Familie Urticia). Õitest tehtama rinnateed.

H II 43, 361 (39) < Suure-Jaani khk. (1892)
Külmalill /---/ Hepatica triloba [Hepatica nobilis] (Familie Ranunculacea). Nende lehtedest keedetud aur olevat haige rindadele hea (sinised).

H II 43, 363 (54) < Suure-Jaani khk. (1892)
Saar /---/ Fraxinus excelsior (Familie Oliceä). Saaretõrv olevat haige rindadelle hea.

Vilbaste, TN 7, 38 (10) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Umur, põldumur, metsumur. [Teaduslikku nime ei tea]. Rinnavalu vastu, köha, tiisikuse puhul teed juua.

Vilbaste, TN 7, 46 (7) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Raudrohi (Achillea). Õitest teed. Rohuks külmetuse ja rinnavalu vastu.

Vilbaste, TN 7, 46 (8) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Pihlakas. Õitest teed. Rohuks rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 48 (25) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Mänd. Pungad (tuped) rinnahaiguse vastu juua. Köharohi.

Vilbaste, TN 7, 52 (3) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Vaarikad - kui rinnad kinni, siis tehti vaarikavarre teed.

Vilbaste, TN 7, 52 (4) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Õunapuu - lehed kuivatati tee jaoks, hoidis ka rinnad pehmed.

Vilbaste, TN 7, 87 (1) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Koerõispuu (koera kusepuu) - paha lõhnaga põõsas, ühe meetri kõrgune, lehed karusmarja moodi, punased marjad - rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 148 (4) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Liivateed tehti rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 166 k < Räpina khk. (1930)
Männa noortest kasvudest valmistatud teed tarvitatakse kopsu-, tiisikuse- ja rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 167 a < Räpina khk. (1930)
Islandi sammal on eostaim, ta kasvab männimetsas liivasel maal. Temast valmistatud teed tarvitatakse tiisikuse ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 172 (19) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Raudnõges - keedetakse teed ja tarvitatakse siis, kui rinnust verd välja ajab.

Vilbaste, TN 7, 172 (19) < Setumaa, Mäe v., Rõsna k. (1930)
Raudnõges - keedetakse teed ja tarvitatakse siis, kui rinnust verd välja ajab.

Vilbaste, TN 7, 225/6 (9) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Pini pussu hainah. Kui on rinnad haiged, siis tehakse sellest teed ja rinnad paranevad ära.

Vilbaste, TN 7, 226 (11) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Lepäkukud. Kui on rinnad haiged, siis keedetakse lepakukud ära ja juuakse selle teed.

Vilbaste, TN 7, 230 (4) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Palohkna. Paluknavaredest ja -õiedest tehtakse teed ja tarvitatakse harilikult teed, mis on hea rindadele.

Vilbaste, TN 7, 240 (8) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Sibulaid ja rõõska piima keedetakse siis, kui rinnad haiged.

Vilbaste, TN 7, 240 (10) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Upinhainaid. On köha vastu head ja kui rinnad haiged.

Vilbaste, TN 7, 244 (12) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Veripipõr. Keedetakse ära ja juuakse, kui rinnad haiged, määritakse jalgu, kui valutavad.

Vilbaste, TN 7, 249 (4) < Setumaa, Värska al. (1930)
Pibarmendiheinad. Keedetakse teeks ja juuakse siis, kui rinnad haiged on.

Vilbaste, TN 7, 251 (17) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Raudrohi - maksa, külmetamise ja rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 251 (24) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Kiveimala juured - rinna- ja köharohi.

Vilbaste, TN 7, 251 (33) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k., Kolga-Leesi (1930)
Pihlakaõied - rinnahaigetele.

Vilbaste, TN 7, 253 (5a) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Rauarohi oli rinnatõve vastu, keedeti ja joodi vett.

Vilbaste, TN 7, 254 (20) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Kassikäpp oli rinnatõve vastu. Rohi keedeti ära ning joodi rohuvett haiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 255 (26) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Seapohla lehed olid rinnatõve vastu. Rohud keedeti ära ja joodi vett.

Vilbaste, TN 7, 255 (27) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Ka varsakabja juured olid rinnatõve vastu, nii nagu seapohla lehedki [rohud keedeti ära ja joodi vett].

Vilbaste, TN 7, 255 (29) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Angervaaksa õied olid rinnatõve vastu. Rohi keedeti ja joodi.

Vilbaste, TN 7, 257 (6) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Põdrasammal oli tiisikuse ja rinnatõve vastu. Ka joodi rohuvett mõlema haiguse puhul.

Vilbaste, TN 7, 257 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Kuuselehed olid rinnahaiguse vastu. Joodi ka kuuselehe vett, mis ära keedeti.

Vilbaste, TN 7, 257 (9) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Männiõied olid rinnahaiguse vastu. Õied keedeti ära ja joodi õite vett.

Vilbaste, TN 7, 259 (28) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Pihlakaõied ja -marjad olid rinnatõve vastu. Õied ja seemnemarjad keedeti ja joodi siis vett.

Vilbaste, TN 7, 259 (30a) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Niinepuu õied olid köha ja rinnatõve vastu. Haiguse puhul joodi õite vett, mis ära enne keedeti.

Vilbaste, TN 7, 261 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Rauarohi - köha ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 253 (6) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Ka tarvitati voolmelillesid rinnatõve vastu ja joodirohu vett.

Vilbaste, TN 7, 255 (25) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Liivarohud ehk kaebajussi rohud olid köha ja rinnatõve vastu. Rohi keedeti ära ning joodi vett.

Vilbaste, TN 7, 261 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Kamelitee - rinnahaiguse vastu ja ka köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 272 (3) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kanarbikuõite tee on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 274 (7) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kamelitee on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 280 (6) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Piimäpisarad on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 281 (17) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Münditeed keedeti rinnahaiguse vasta.

Vilbaste, TN 7, 310c < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitatakse taimed.
Arstirohuks tarvitatavad taimed: arnika on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 320b < Püha khk., Pihtla v., Liiva-Putla k. (1930)
Kadakamarja tee tarvitakse rinnahaiguse jäuks.

Vilbaste, TN 7, 320e < Püha khk., Pihtla v., Liiva-Putla k. (1930)
Pihelpuu õitsed enne jaanipääva kange rinnanuhtluse jäuks.

Vilbaste, TN 7, 326d < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Poolad on rinnahaige vastu.

Vilbaste, TN 7, 333 (3) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Vaarmarja teed tarvitakse rinnahaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 333 (16) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Heinputk on rinnahaiguse, kõhugaaside, kopsulimastuse, pistide, krampide, nõrga seedimise ja kopsupaisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 335 (3)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Vaarmarja teed tarvitakse rinnahaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (7) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Heinputk rinnahaiguse, kõhugaasi, kopsulimastuse, pistete, krampide, nõrga seedimise, kopsupaisete jäuks.

Vilbaste, TN 7, 338 (13) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Vaargamarja tee on rinnahaige jäuks.

Vilbaste, TN 7, 344 (3)< Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Rauareierohud on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 344 (4)< Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Põldkuused on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 345 (3) < Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Rauareierohud on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 345 (4) < Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Põldkuused on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 393 (29) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Kummelist tehakse teed rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 393 (30) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Raudrohust tehakse teed rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 398 (15) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Käekaits - rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 398 (29) < Kullamaa khk., Vaikna k. (1931)
Münt - rinnahaiguse vastu, teeks.

Vilbaste, TN 7, 400 (13) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Köömlid - arstimiseks rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 400 (19) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Takjas - arstimiseks rinnahaiguse vastu ja juukse kasvuks.

Vilbaste, TN 7, 400 (21) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Köömlid - rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 400 (22) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Liivateed - rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 406 (11) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Köömel on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 422 (12) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Käekaits - rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 430 (7) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Köömel - arstirohi rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 431 (32) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Liivateed - arstimiseks rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 433 (14) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Köömlid - arstirohi rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 433 (15) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Liivateed - arstimiseks rinnahaiguse vastu.

E 47903 (38) < Saarde khk. (1911)
Sammal, mis männapuu tüve ja oksade ümber kasvab, tuleb ära kuivatada ja sellest theed teha. Tiisikuse ja rinnahaigusele pidada see thee väga hää olema ja terveks tegema. Nii õpetavad siin mõned vanad eesti maa-arstid.

Vilbaste, TN 7, 447 (13) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Rauarohud on rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 458 (17) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Õunapuu õie tee rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 459 (37) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Pihlakaõied rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 471 (11) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Kadakamarjadest teed teha, kui inimesel on köha ja rinnad haiged.

Vilbaste, TN 7, 472 (18) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Saarelehtedest tehakse teed, kui inimene on rinnahaige.

Vilbaste, TN 7, 474 (21) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Rukkiorase tee on, kui rinnad on haiged.

Vilbaste, TN 7, 477a < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Nii paljugi praeguse aja taimi tarvitati vanal ajal arstirohtudeks. Näiteks saarelehti keedeti teeks. See oli kasulik eriti rinnahaigetele sissevõtmiseks.

Vilbaste, TN 7, 477f < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Samuti ka pärnaõitest tehti teed rinnahaigetele, kuna koorest valmistati robuskeid.

Vilbaste, TN 7, 480 (17) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Pihlakaõied rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 502 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. < Vaivara khk., Peetri v., Laagna a. (1930)
Raudrohi rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 515 (16) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Palderjani teed tarvitati rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 517 (8) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k., Kalmuküla (1930)
Timmeljan. Tarvitatakse õitsemise ajal kõige vartega rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 527 (3) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Valderjanid - rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 7, 527 (5) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Arnikad - rinnahaigusele.

Vilbaste, TN 7, 527 (14) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Üheksaväälised - lammust [katkine koht] ja rinnahaigust.

Vilbaste, TN 7, 527 (16) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Valderjanid - rinnahaigust.

Vilbaste, TN 7, 580a < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimisvahendiks.
Rauarohtu köha ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 580d < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Soo-oa lehed köharohi - rinnatee.

Vilbaste, TN 7, 580g < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Angelpartsa õied köharohi - rinnatee.

Vilbaste, TN 7, 590 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Rauarohi - köha, rinnahaigus. Teena.

Vilbaste, TN 7, 590 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Punaheinatee - köha, rinnahaigus.

Vilbaste, TN 7, 642 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Maasikaõied rinnarohuks.

Vilbaste, TN 7, 642 (17) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kirsiõied rinnarohuks.

Vilbaste, TN 7, 691 (2) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Maasikaõie tee köha ja rinnahaiguse vastu. Teeks tehes ja sisse juues.

Vilbaste, TN 7, 721 (6) < Harju-Jaani khk. (1929)
Männikasud. Männikasud keedeti ära ja joodi seda vett rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 789c < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Nääred on rinna- ja kõhuhaiguse vasta. Tuleb võtta kaks peotäit lehti ja seda keeta toobi veega, siis sisse võtta.

Vilbaste, TN 7, 982 (7) < Vastseliina khk., Misso v. (1930)
Rinnarohuks tarvitatakse ka palotakkaid, kõva köha korral veega hautatult.

Vilbaste, TN 7, 984 (1) < Vastseliina khk., Misso v., Ritsiko k. (1930)
Kuidas vanal ajal tarvitati taimi?
Kaamelihaina teed tarvitati rinnarohuks.

Vilbaste, TN 10, 368 (5) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kaetesrohi - külmetamise, köha, nohu ja rinnahaiguse korral.

Vilbaste, TN 10, 369 (38) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Pihlakaõie tee - külmetamise ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 369 (45) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Mustsõstar - õied, lehed, marjad, tee külmetamise ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 10, 498 (9) < Väike-Maarja khk., Assamalla < Simuna khk., Luusika k. (1965)
Koirohi (koirohust keedeti tee, talvel, kui rinnad haiged).

RKM I 9, 379 (5a) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Heinputke tee: 1-2 klaasitäit päevas, mõjub südant tervendavalt, on hea rohi rinnahaiguste, kopsulimastuse, paisete, seedimiskorratuste, kõhugaaside, pistete ja krampide vastu.

RKM I 9, 381 (14) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.

RKM I 9, 381 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Paiselehe õie tee, 10 grammi kuivatatud õisi klaasi vee kohta puhastab rinda ja on hea rohi köha, kähisemise, kopsukatarre ja tiisikuse vastu.

RKM I 9, 383 (18) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldmündi tee. 10-15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas on külmetuse, köha, rinnahaiguste puhul. Kõhutõve ja maohaavade puhul.

RKM I 9, 383 (20) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Valge ristikheina tee, 2-3 klaasi päevas rinnahaiguste (köha, tiisikus ja nii edasi) vastu. Kõhu- ja seljavalu vastu.

RKM I 9, 385 (22) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Ubalehe tee (20 grammi 1 liitri vee kohta), päevas 1-2 klaasitäit mõjub hästi seedimistegevusele, külmetamise ja rinnahaiguste puhul.

Vilbaste, TN 5, 103 (11) < Tartu l. (1933)
Sibulakoored ja mõni sibul tuleb suhkruga kinnises nõus siirupiks keeta, on hää laste rinnarohi.

Vilbaste, TN 5, 604 (23) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Raudrohi. [mis haiguseks] Rinna- ja külmetushaiguseks. Sisse juua. Tee

Vilbaste, TN 7, 1024 (6) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Petäi - mänd - noortest männikasvudest valmistatud tee on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1165 (87a) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Verihain. Raudrohi. Achillea Millefolium L. Tarvitatakse teena rinnahaiguse juhustel, suitsetajad panevad rinnahaiguse ajal verihaina õisi ja varsi tubaka sisse.

Vilbaste, TN 7, 1186 (15) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Lodjapuu õied: tee köha puhul, kui rindade all kisub, umbes läkaköha taoline. Pestakse lapsi, kui vistrikud.

Vilbaste, TN 7, 1193 (10b) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Noored kuuse alles puhkevad kasvud ja punased õied kuivatadi ja keededi kui praegu teevett külmetamise ja rünnahaiguse (tubercolos) vastu.
Lüliline kuusk raiudi päältpoolt kuni lülini, hautati märjas samblas tule pääl ja nii sai taaritõrre, õlle käimatõrre, tammetõrre ja vanutamise tõrrele igavised vissid vitsad.

Vilbaste, TN 7, 1199 (81) < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Liiva- ehk sannatee (Thymus serpyllum). Korjadi enne jaanipääva; keedeti kui tehed külmetamise, rinnahaiguse ja köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1209 (5d) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Küpse sibulamahl rinnahaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1210 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Pärnaõie tee kõhuvalu, köha ja rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 1217 (12) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kanavarbad, nurmenukud - rinnahaiguse, köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 1314 (2) < Noarootsi khk., Osmussaar (1938)
Ráunbärs - błømar (Sorbus aucuparia). Tuleb korjata, kui õied parajasti on puhkemas, Keedetakse teeks. Juuakse, kui rindadel tuntakse raske. Aitab. Tarvitatakse ikka edasi.

ERA II 193, 622 (62.8) < Põltsamaa khk., Kurista v., Aidu k. (1938)
Rinnahaiguse puhul pandi linane riie põlema ja kisti seda suitsu suhu, samuti tarvitati piibus raudrohu õisi ning raudrohtu ka teena.

H II 7, 842 (13a) < Jõhvi khk. (1890)
Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi. Kiita ubalehe rohod, mis madalatel heinamaadel kasvavad, neid kuivatada ja siis neie teed juua.

H II 7, 842 (13b) < Jõhvi khk. (1890)
Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi.
Ka pihlakaõilmede teed.

H II 7, 842 (13c) < Jõhvi khk. (1890)
Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi.
Niisama põdrasambla, rauaroho ja männikasude teed juues.

ERA II 170, 688 (7) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Mänd. Männimetsa õhk on kõigile rinnahaigeile väga tervislik. Kes kardab tiisikuse tulekut, käigu tihti männimetsas. Kevadel korjatud noortest männikasvudest tee on hääks arstimiks mitmesuguste rinnahaiguste ja kopsutiisikuse puhul.

ERA II 170, 691/2 (12a) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Värskest kui ka kuivatatud raudrohust tee mõjub pehmendavalt ja tervendavalt nii köha, rinnahaiguse (kui rinnast tuleb röga ja verd), tiisikuse, kõhukorratuse, pistete ja krampide, soetõbe, verevaesuse ja mitmesuguste külmetushaiguste puhul. Teed tuleb tarvitada haiguse korral kuni üks toop päevas, juues vaheaegade järgi kas poole või terve klaasi viisi.

EFA II 1, 224 (16a) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Makarka k. < Rosentali k. (Teder), s. 1920 (1995)
Aaloe, see on rohi. See on, kui rindades haige, köha või, siis jood teda. No närisin ja jõin vett peale.

EFA I 16, 98 (42) < Lääne-Nigula khk., Kirikmäe k., Jaanuse t. < Ridala khk., Eespere k., Alltoa t. (Paalberg, eestistatud Püüd), s. 1918 (1996)
Nurmenuku õisi võetakse rinnahaiguse ja köhaga.

EFA I 17, 113 (6) < Omski obl., Tara raj., Mihhailovka k. < Omski obl., Selimi k. (Liide) Stjuff (Oruvere), s. 1926 (1996)
Sveraboid ole korjanu. Ku valutas rindu all, avitas sveraboi tsai.

EFA I 18, 44 (2) < Omski obl., Lilliküla k. < Rõuge khk. (1996)
Upinain - kollane ümarik nupp on otsan, muru peal kasuse. Matal, muru piti. Ku rindu all valutas, pane ummusse alla, keeda seda tsaid.

EFA I 101, 184 (24) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Nurmenukk (Primula veris) - lõhnav kevadlill, õite keedist mõõdukalt tarvitades võib ravida köha, nohu, unepuudust, neeruhaigust, kurguvalu, südamenõrkust ja verevaesust. Õitest ja juurikatest teed (15 g liitri veele, 1-2 kl päevas) juua külmetuse korral higileajamiseks, närvi- ja rinnahaiguste, migreeni, peapöörituse ja jooksva puhul, mõjudes pehmendavalt. Nii räägib rahvas Raplas 1990. a.; olen isiklikult teinud teed ka vitamiinide tarvitamise eesmärgil talvisel ajal. (K. J.) Nurmenuku värskeid lehti on kasutatud salatina. (Kuuldud 1993 a.-l Purku külas.)

EFA I 101, 188 (39) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Tokkroos (Althea officinalis) - see aedades (sageli vastu majaseina) kasvav lill on 125 cm kõrgune, suurte kahvatupunaste ja teiste värvidega õitega. Droogiks juur, mis kooritakse ja kuivatatakse ära. Sel on omapärane lõhn, magus-läila limane maitse. Keedist kasutatakse hingamisteede katarri ja köha puhul. Siirupit antakse lastele rinnahaiguste korral. Tokkroosi ja leedripuu õite tee, segatult võrdsetes osades, aitab kurgupõletiku, kaelahaiguste ja kurgumandlite raviks. (Teave kuuldud sugulaselt, 37 a. naiselt, 1940. a.-l. Purila külas.)

EFA I 101, 189 (41) < Juuru khk., Purila k. (2006)
Ubaleht (Menyanthes trifoliata) - kraavides ja madalail heinamaadel kasvav 15-30 cm kõrgune taim, millel 5 kroonlehega punakasvalged õied. Droogiks ubalehed (rootsudeta). Keedis tiisikuse, köha ja teiste rinnahaiguste puhul, samuti kõhuusside korral. Pulber parandab venitust ja seedehäireid. Tee (20 g 1 l vee kohta, 1-2 kl päevas) aitab lahtiste igemete, palaviku, kõhu- ja maksahaiguste, samuti isupuuduse korral. Loomadele on see ravimiks köha, punataudi, maksahaiguste ja katku puhul (suvel anti kuivatatud taimi, talvel kuivi lehti ja varsi). (Teave kuuldud 37 a. naiselt, 1950. a.-l. Purila külas.)

EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

RKM II 21, 103 (17) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Paiseleht - paesete peäle pannes olla eä parandama. Palaviku ja nõrkuse korral paise lehed peale pannes ja riidega kinni mässitult olla eä rohi. Teeks keedetult puhastada kopsu ja rinnad eäks. Tiiskuse (tiisikus) vasta olla eä rohi.

ERA II 199, 488 (36) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Naistepunadest tehti teed; kui kuuriided olid korratud aga ka rinnahaiguste ajal anti sisse seda teed.

H II 51, 443/4 (26) < Rõuge khk. (1894)
Korja 9 (ütse) puu lehti, keedä ummussin, lasõ nii pal'lo ar jahtuda, ku esi sisse võit minnä, nink havvuda hinnäst sääl sisen, ehk ku säänest suurt anumat ei olõ, kohe esi sisse mahut, sõs havvuda jalgu (teedägi, et sääl muu kihä kah lämmän piät olõma) ütsindä, hiitä lämmäle magama ja kata kõvastõ kinni, nii et hüäste higitsemä nakat (inämbüsi pandas sõs mõni kuumas aet savi- (telis-) kivi, tuhakott ehk keededü kaara kotiga jalgu ala nink anda kuuma kadajamar'a tiivett juvva) ja ku võimalik um, vaelda (vaheda) sagõhõllõ likkõs lännü hamõt kuiva hammõ ajamisega; nink rinnahaigus, ku tää mitte vana ei olõ nink külmetämisest saad um, kaos sedämaid.
Kah kusikuklasõ (sipelga) pesäga havvudõdas iinnimetedül, ehk ku 9 puu lehti ja kah kusikuklasõ pessä saadaval ei olõ, sõs võetas niisama kuivi ehk tuurid (tooras) hainu nink havvudõdas hinnäst sääl.
Järestiku sanna kütmine um ka hüä, viil paremb sõs, ku sanna minnen kõgõ inne, ku viil vett kohegi kihä pääle pandnu olõ-õi, õkva kangõ lõuna aigu üles lavalõ läät nink sääl niikavva olõt, ku kihä vesilikõ um.

Vilbaste, TN 7, 243 (8) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Jaanihain. Keedetakse teed ja juuakse rinnasisemetse valu vastu.

RKM II 372, 65d < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Köha ja rinnahaiguse vastu tarvitati veel arstirohuna kuumaks tehtud piima. Piimale sisse pandud või ja sibulaga.

ERA II 302, 591/2 (398a) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Kui rindu matab, siis peab rosinasuppi keetma. Muud toitu sööd, aga rosinasuppi köige pääle. See teeb rinna lahti. Siis mett ja searasva ka juua. Need andvad rinnale jöudu, kellel nõrk rind on.

ERA II 302, 603/4 (419) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Juudasitt e. ekspeller. Seda juuakse, tal on ka nagu natuke tiikessekki sees. On nagu üheksma aiguse vastu (kui on kõhtus valu, rindus, peas valu rimadiskmuse jooksva vastu ka).

Vilbaste, TN 7, 1049 (25) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Timmerjan. Tarvitatakse arstirohuna köha ja rinnahaiguste vastu.