Rahvapärased taimenimetused
Sinep
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haigus määratlemata
- hambavalu
- jooksva
- kopsupõletik
- kurguvalu
- kõhulahtisus
- köha
- külmetushaigused
- liigesehaigused
- maksahaigused
- nohu
- rinnahaigus
- sammaspoolik
- silmahaigused
- valu
- venitus
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik tõlkjas Bunias orientalis
- harilik unilook Sisymbrium officinale
- harilik äiakas Agrostemma githago
- põldsinep Sinapis arvensis
- valge sinep Sinapis alba
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
E 56684/5 < Tallinn l. (1926)
On veel köha ja rinnahaiguse vastu, puhtaks pestud villane sukk, mille talla sisse sinepipulbrit on raputatud. See lapsele ööseks jalga tõmmata, siis kaob köha ja rinnahaigus ära. Ka tiisikuse vastu on ta hea.
ERA II 193, 550 (42.16) < Põltsamaa khk., Uue-Põltsamaa v., Vohma k. (1938)
[Sammaspool]
Sinepiplaaster. Takjajuurikas.
RKM II 317, 496 (115) < Räpina khk., Kohkva k. (1975)
Sinepi süümisest sai naasel silmä tervest.
RKM II 380, 98/9 (8) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1985)
Aevastuse korral öeldakse: tervist, kui aevastamine kordus, siis muutus vanaema otsekohe tähelepanelikuks. Liitus aevastusele veel köha, oli vanaema käed-jalad sedamaid tööd täis - nohu!
Soojavee vann kätele-jalgadele, ägeda loomu korral jalgadele sinepivann või sinepiplaaster. Kummeliteega lasti tilgutaja vahendusel ninasõõrmed läbi, ka soolaveega. Kuumendati kaeru või kruupe, neid pandi väikese riidekotiga ninapiirkonda ja kaelale, rindadele. Tuba kööti esmajärjekorras soojaks.
Veelgi vanemal ajal on antud nohuhaigele männiokka auru, hiljem tärpentiini- ja soodaauru. /---/
RKM II 382, 270/2 (25) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Külmetushaigused. /---/ Kui aga tekkis palavik ja rinnust valus kuiv köha süvenes, ninakaudu hingamine raskendatud ja haige väsinud, siis öeldi, et hingekeha on külmetusest umbne ehk kopsuhaigus - kopsupõletik.
Sinepipulbrist tehti plaastrit, pandi jahedaid kompresse, juua anti pärnaõie ja vaarikateed. Kui köha läks pehmemaks ja hakkas röga erituma, siis pandi voodi ette järi peale kauss liivaga. Et röga hästi lahtine oleks, selleks keedeti paiselehe teed. /---/
RKM II 384, 407 (32) < Keila khk. (1985)
Kopsupõeletiku korral pandi haigele sinepiplaastrid ning joodeti kuuma piima või sibulateed, millele lisati võid (vastik rüübe).
KKI 45, 358 (3) < Türi khk., Lokuta k. (1967)
Luugu mõisas harutasin seasoolikaid. Abaluus hakkas valu. Jaan Vooremaa, see oli vana arst, õpetas: „Pane mädarõika kaabet peale või sinepiplaastert. Et närvipõletik. Piha peale, 10-15 minutit” ja oli kadunud. Ei ole änam korrand.
Vilbaste, TN 3, 676a < Tartu l. (1932)
Sinep ehk tõlk (Erysimum officinale) [Sinapis alba]
Peeneks hõõrutud sinepiterad meega segades annavad rohu köha vastu.
Vilbaste, TN 3, 704 (31) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Sinep. Tema piiritus ja plaastrid on eriti mõjuvad jooksva vastu.
Vilbaste, TN 3, 716 (52) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Sinep. Piiritus ja plaaster on jooksjahaiguse ja kopsupõletiku vastu.
RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/
Vilbaste, TN 7, 1026 (43) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Sinep.
RKM II 111, 87 (268) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Kõhuvalu vastu oli sinepipiiritus. See oli ühtlasi ka kõhulahtisuse vastu ja maksahaiguste korral - kui maks paistes oli.
EFA II 45, 204 (49) < Ambla khk., Käravete k. < Kadrina khk., Tapa mõis (2003)
Köhale aitab raudrohutee, jalad soojaveevanni, sinepit vannivette.
EFA I 101, 187 (34) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Sinep (Sinapis alba) - põldudel kollaste õitega kasvav umbrohi, taim on toodud ka aeda (kiviktaimlasse, Kohila 1980). Droogiks taime õitsvad ladvad ja seemned, millel kerge sinepilõhn, süües seemneid, tulitavad need suu. Tegemist on valge sinepiga, mille seemneid purustatakse jahuks. Arstimisel kasutatakse saadud jahu sinepimähiste ja plaastri asemel kopsupõletiku, köha ja liigesepõletiku puhul. Õitest tehakse ka lauasinepit. (Teave pärineb täditütar Erna Teavelt, (1907-1987), kes õppis Purila karjakasvatajate koolis 1924. a.-l ja kuulis seda 1925. a.-l.)
ERA II 130, 353 (67) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. (1937)
Sinepipiiritust võtta, kui rinnaalune venind. Kuid seda ei või palju võtta. Ea sisikonna rohi. Apteegist antakse pealemäärimiseks.
ERA II 130, 353 (68) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. (1937)
Sinepipiiritust panna valutavale hambale - võtab valu ära.
RKM II 457, 95 (48) < Pilistvere khk., Pilistvere al. < Pilistvere khk., Võrevere k. (1993)
Söögisinepit, natukene juurde veel segada äädikast ja soola, marlilapi peale ja siis valutava koha peale. Mina tegin oma mehele ka, ei saandki rohkem panna, kohe aitas. Ka põlveliigestele võib panna, ainult peaasi, kui nahk pealt terve on.
RKM II 91, 167 (44) < Karksi khk., Nuia al. (s. Noorkukk), s. 1886 (1959)
Liigeste valul om hää sinepi plaaster.