Rahvapärased taimenimetused
Leedripuu
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- hingamisteede haigused
- kaelahaigus
- koduparasiidid
- kurguhaigus
- köha
- külmetushaigused
- leetrid
- luuvalu
- palavik
- rinnahaigus
- sarlakid
- uriinipeetus
- vesitõbi
- haigus tuvastamata
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik lodjapuu Viburnum opulus
- leeder Sambucus
- must leeder Sambucus nigra
- punane leeder Sambucus racemosa
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
RKM II 260, 465/7 (2194) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Londrapuu, leedripuu, Saksamaa õispuu, Saksamaa lodjapuu. V. k. Бузина. L. K. Sambucus.
See puu kasvab ka põesa moodi, hästi krobelise kollaka koorega, pikad lehed - umbes 12 sentimeetrit, laius 5-6 sentimeetrit. Õiekobarad on suured valged, pealt õiged nagu hobuse kabi, lehtedel ja õitel on kole vänge hais, õitseb mai lõpupoole; õitest tehakse kuivatatult teed veetõbe vastu, aga kuidas juuakse, seda ma ei tea.
Puu kasvab kõrgeks 5-6 meetrit jämedaks, läbimõõt tüükast umbes 20 sentimeetrit. Sellel puul on kole jäme pehme süda, mida võib pulgaga seest välja lükata ja sellepärast tehakse sellest puust piitsisi, virtsusi, veini- ehk kaljatünni kraanisi ja poisikestele plotspüssisi. /---/ Puu marjad on musta värvi, süüa ei sünni, küll aga tehakse neist marjadest tinti.
RKM II 450, 567 (14) < Palamuse khk., Maaritsa k., Kooli t. (s. Tannenberg), s. 1928 (1992)
Mul on jäänud meelde leedripuu, et mürgine. Ikka räägiti. Aga minu papa ütleb, et leetrid on, siis sellest õitest tee.
Vilbaste, TN 3, 545 (1) < Tartu l. (1932)
Leedripuu tee palaviku vastu ja oksad keedetuna loomade verekusemise vastu.
Vilbaste, TN 1, 495 (2) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Leetripuu õied [Sambucus]. Teena - sarlakitele.
Vilbaste, TN 2, 276 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Leedripuu õite teed köha ja külmetuse vastu.
Vilbaste, TN 2, 448 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Taimede tarvitamine kirjutatud „Maa-rahva Kodu-Arstist“ sõna-sõnalt]
Leedripuu õied, kasvab rohtaedades põesana, tal on valged õied ning vänge lõhn. Teda tarvitatakse, kui on köha, kaela- ning luuvalu, siis juuakse seda vett.
Vilbaste, TN 7, 320c < Püha khk., Pihtla v., Liiva-Putla k. (1930)
Leeterpuu õitse teed juuakse neeluhaiguse jäuks.
ERA II 201, 40 (15) < Saaremaa (1880ndad) Redigeeris Tuul Sepp 2010
Kui loodud vesi kinni, olgo loomal ehk inimesel, keeda leederbu (Fliederbusch) vett, veta sisse, see aitab.
Vilbaste, TN 10, 42 (8) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Leedripuu õie tee (palaviku vastu).
EFA I 16, 71 (20) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Leedripuu marjad on köha vastu.
RKM II 384, 413 (60) < Keila khk. (1985)
Hiirte ja rottide vastu istutati aida juurde leedripuu - hiired ei talu selle lõhna. Leedripuu lehti topiti ka muti käikudesse. Veel pandi sinna küüslauku ja koerapöörirohu pähikuid.
Hiirtele tehti veel leivakuulikesi, kuhu sisse pandi klaasipuru või seebikivi.
Üks - keemiaõpetajalt saadud - retsept oli järgmine: supilusikatäis mett, 50 gr võid ja näpuotsa suurune tükk valget fosforit praeti panni peal läbi ning pandi rotisöödaks. Garantii (söömise korral) 100%.
EFA I 101, 188 (39) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Tokkroos (Althea officinalis) - see aedades (sageli vastu majaseina) kasvav lill on 125 cm kõrgune, suurte kahvatupunaste ja teiste värvidega õitega. Droogiks juur, mis kooritakse ja kuivatatakse ära. Sel on omapärane lõhn, magus-läila limane maitse. Keedist kasutatakse hingamisteede katarri ja köha puhul. Siirupit antakse lastele rinnahaiguste korral. Tokkroosi ja leedripuu õite tee, segatult võrdsetes osades, aitab kurgupõletiku, kaelahaiguste ja kurgumandlite raviks. (Teave kuuldud sugulaselt, 37 a. naiselt, 1940. a.-l. Purila külas.)