Rahvapärased taimenimetused
Suukikka
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 1, 220a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Suukikka (sookaelud) õisi pandakse tee sekka „rinnarohus“. Kasvavad samblasoodes.
RKM II 393, 261 (5) < Kambja khk., Vissi k. < Vastseliina khk., Luhamaa v. (1985)
Vahel üteldi, et elajas on sees. Suukikka pandi ümbre. Aga too mees suri ära.
Vilbaste, TN 7, 971 (7) < Hargla khk., Mõniste v. (1937)
Suukikka - vannitus tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 1, 244a < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Suukikkaid korjatakse enne jaani, õitse ajal ja pandakse iga taari teo sisse kolm õiie kimpu.
Pälünäid korjatakse õitsemise ajal ja pandakse talvel iga taari teo sisse vaksapikkune vars ühes õitega.
Humalavart ühes üheksa käbiga pandakse iga taari teo sisse, mis suvel korjatud.
Vilbaste, TN 1, 247 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Taari sisse pandavad taimed.
Igas talu tares on taar. Tarvitatakse suvel soojapäevadel kui heina ehk põimu ajal liha enam ei ole, neid võetakse leiva kõrvaseks pärnuräimi, tallinnakilusid, peipsi tinte ehk oma järvest kalapoegi ja vedela toiduna taari peale ka söömavaheaegadel kus helde peremees seda lubab. Ihne ja ahne peremees käsib sulasel kraavist juua, üteldes: “milles sei nii palju soolast kala kui joogijänu tuleb!”
Taar aga ei seisa mitte nädalat värske ja hea, vaid pealt hallitab ja läheb halva maiguliseks, suve ajal. Pandakse rohud, selle kohased taimed sisse; seisab kauem! Kuidas taari tehakse? See on igas talus isesuguse retsepti järele.
Taar seisab suvel soojal ajal kauem värske ja heamaiguline kui vaksapikkune ladvaots pälünaid (koirohi - artemisia) õitse ajal kuivatatult, sisse panda. Ehk kolm õit sookikkaid (sookailud) pange vee kohta.
Neid korjatakse suvel ja kuivatatakse vilus, hoitakse pööningul katusesarikal ka talve tarvituseks.
Pääle nende veel kõvemaid viljade terasid, nagu rukki-nisu-odra-kaera-herne-oa-tamme tõru-kadaka marja-kuivatatud õunade kildusid. Kõrvetamise abinõud kas kohvi-brenner ehk paapõhi. Jahvatatakse kohviveskil.
Pühade aegse ja pidude-talgute taari sisse pandakse lisaks sügisel otsitud ja korjatud humala õiisi. Humalaid kasvatakse marjaaias ehk otsitakse orukallastelt kus nad metsikult kasvavad.
Igaaasta aga ei saa humalaõiied (käbid) valmiks nad kardavad hallaöiid. Tänavu on 1934 iseäraline aasta, mill suuremaid halla öiid pole olnud senini 19.XI.
Kevadise mahla aseaineks keedetakse pähnapuu (pärn - lõhmus) urvaraagusid ja oksakooresid, vahtra urvasid sekka lisades; saab parem kui paljasvesi.