Rahvapärased taimenimetused
Pedajas
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 3, 579 (1b) < Tartu l. < Otepää khk. (1932)
Pedajas ehk mänd kasvab igal pool, meie metsades on ta üks tähtsamatest puudest. Tema noori kasve tarvitatakse reumatismihaiguse arstimiseks. Vees, kus neid leotatakse, hoiab haige oma haiget kehaosa.
Vilbaste, TN 1, 229 < Rõuge khk., Haanja v. (1930)
Noored kasud.
Pedaja-kuuse noored tollipikkused kasud kuivatatakse ja talvel rinnahaiguse ajal keedetakse leemeks ja joodakse lambarasva ehk piimaga, saavad terveks.
Vilbaste, TN 1, 385/7 (155)a < Torma khk., Avinurme ümbrus (1929)
Mänd; pedajas, pedakas [Pinus silvestris].
/---/ Männaõisi peetakse tiisiku vastuliseks rohuks: nendest teed teha ja juua, ka seda tee auru sisse hingata aitavat parandavalt. Olen ka kuulnud tõrva (vaigu) söömist, mis puu otsa katkilõikuse kohale koguneb ja ära kuivab, hea olevat tähendud haiguse vastu (samuti ka kuusetõrva söömine). Tervist parandavalt mõjub ka männametsas jalutamine või elamine suvel.
Vilbaste, TN 2, 236 (II) < Setumaa, Värska v., Verhuulitsa k. (1937)
Pedajakasvud keedetakse vee ehk piimaga ja juuakse tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 2, 239 (2) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Pedajakasvud, kusikuklase pesa ja jõekalmused ehk „lesnagud“ keedetakse kinnise nõu sees ning seda tarvitatakse reumatismuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 223 (3) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Pedajakasvo. Keedetakse teed ja tarvitatakse köharohuks.
Vilbaste, TN 7, 223 (5) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Pedaja- ja kuusevaik. Tehakse plaastrit, mis haava kinni kasvatab ja puhastab.
Vilbaste, TN 7, 232 (8) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Viin ja pedajavaik. Viin ajatakse soojaks ja pannakse pedajavaik sisse ja juuakse köha ajal.
Vilbaste, TN 7, 239 (4) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Pedajatilku tarvitatakse köha vastu (keedetakse vees).
Vilbaste, TN 7, 243 (4) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Pedajakasv. Kevadel, kui männikasvud õitsevad, keedetakse ummuses ära ja juuakse, süüakse mähja ja männikasva tiisikuse korral.
Vilbaste, TN 5, 602 (6) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Pedaja. Männa noori kasve, mis on vaigused, kuivatatakse ära ja kopsuhaiged tarvitavad, keedavad sellest teed ja söövad vaiku. (Öeldakse, kui pedajakasvud lasevad lonti, siis on paras nisukülv).