Rahvapärased taimenimetused

Käokannus

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 193, 579 (52.3) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku as. (1938)
Juuste mahalangemise korral on mõjuvateks vahenditeks: pesta juukseid kasemahlaga, käokannuse (Linaria vulgaris Mill.) õite, nõgese (Urtica urens L.) lehtede ja takja (Lappa major, Gaertn.) juurte teega.

ERA II 260, 208 (222) < Pöide khk., Pöide v., Reina as. (1939)
Kukulinnupätt. Käokannus („külmakinga rohi") otsitav ilutaim, õis meenutab tõesti pätikest. Pruunivärviline, seest tühi, seisab longus lühikese peene varre otsas. Õitseb enne heinaniitu. Selle taime tee on mõjuv rohi tuulest või maast saadud haiguste vastu.

RKM II 405, 28 < Jõhvi khk., Kahula k. (1984)
Hauduvad varbavahed.
Jalgade haudumise puhul panna peale käokannust. [Linaria vulgaris] [Ei tundnud taime.]

RKM I 9, 381 (14) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Nurmenukk (kikkapüks) - käokannus (õitsemise ajal korjata). 15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas - külmetuse korral ajab higistama, kergendab rinnahaigusi, mõjub närve rahustavalt, lihaste ja luujooksva puhul mõõdukalt tarvitada, ka köha vastu.

RKM I 12, 256 (83a) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
Käokannus parandab kusepidamatust, alla kusemist.

RKM I 12, 256 (83b) < Tartu l. < Nõo khk. (s. Lõhmus), s. 1893 (1972)
[Käokannus] Neid kakkuda ja tuppa tuua, hävitab kärbseid ja teisi putukaid.

ERA II 193, 359 (72) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Lahavere k. (1938)
Et võita tüdrukut, tarvitati kruusamaadel kasvavat väävelkollaste õitega taime (käokannus - Linaria vulgaris vill.), kuna selle teed juues avaldab sama mõju nagu hispaania kärbeski.