Rahvapärased taimenimetused

Niinepuu

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 254, 443 (18) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Niinepuu tee on köha vastu.

RKM II 430, 499 (64) < Lääne-Nigula khk., Võntküla k., Sõõru t. (1989)
Põletushaavale söögisoodat pandi esiteks. Kanamuna valge löödi vahule ja pandi peale ja niinepuu koore alt võeti kaabet ja see parandas põletushaavad.

KKI 67, 252 (1c) < Jämaja khk., Jämaja k. (1976)
[Maarohud:] Niinepuu õied - palaviku vastu.

KKI 69, 115/6 (8) < Kadrina khk., Korjuse k. (1977)
Niinepuu õie teed joodi muidu, hea tee oli see. Tervisele pidi hea olema.

KKI 69, 64 (9) < Kadrina khk., Eru k., Linnamäe t. < Kadrina khk., Võhma k. – Eha Viluoja < Jaagup Laine (Laadna), s. 1908 ja Elli Laine (Laadna), s. 1906 (1977)
[J. L.] Niinepuu tee on palaviku vastu.
[E. L.] Siis peab olema hästi kange, nagu kohv.

Vilbaste, TN 1, 579/80 (36), 520 (N5) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Niinepuu [pärn]. Õitest tehtakse teed; olla väga hea külmetusjärelduste vastu.

Vilbaste, TN 1, 579/80 (36), 520 (N5) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Niinepuu [pärn]. Selle ihukoortest tehti rogaskid ja kulisid. Tehtakse praegusel ajal ka põrandariideid.
Selle ihukoort (koorekiud, mis vastu puud asuvad) tarvitatakse mingisuguseks ravimiseks. Milleks? Ei mäleta enam.

Vilbaste, TN 1, 579/80 (36), 520 (N5) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Niinepuu [pärn]. Murtud luude lahasse sidumisel oli niinepuu ihukoor (kas värske ehk vana) nõutud sidumisematerjal. Kas sellepärast, et sellega väga hea siduda oli, või ravimismõttes, ei mäleta.

Vilbaste, TN 1, 794 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Pärn (Tilia cordata L.). Niinepuu. Tee õitest higistamapaneku vahendina külmetamise ja köha puhul.

Vilbaste, TN 1, 965 (7) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Pärn - niinepuu. Koorest sõelad, sarjad, viisud. Õitest tee külmetuse vastu.

Vilbaste, TN 1, 975/6 (7) < Kihnu khk. (1937)
Niinepuu, niin - niine (pärn).
Õitetee külmetuse ja kurguhaiguse vastu, ka lihtsalt joomiseks. Vanasti punutud ka viiske.

Vilbaste, TN 2, 267 (j) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati endisel ajal taimi. Niinepuu õie tee köhale.

Vilbaste, TN 2, 270a < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Arstirohuks tarvitati järgmisi taimi. Köha vastu: niinepuu õite tee, raudrohu, sibulakoorte, pohlavarte, karukollade, maasikaõite, kanavarvaste ja pihlakaõite teed.

Vilbaste, TN 2, 272 (7) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Külmetuse puhul tarvitati ka pärna-, niinepuu, kanavarva ja raudrohu õite, kaituse-, põdrasambliku ja leedriteed.

Vilbaste, TN 2, 282 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Samuti ka noorte kaselehtede ja niinepuu õite teed [jooksvahaiguse vastu].

Vilbaste, TN 2, 383 (5) < Hageri khk., Hageri (1933)
Niinepuu mähast saadi ka head rohtu põlenud haavale.

Vilbaste, TN 2, 383 (11) < Hageri khk., Hageri (1933)
Niinepuu õitest tehti teed köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 399/400 (2) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Niinepuu mähast saadi hääd rohtu põlend haavadele, samuti ka toalillest „aloest“ pigistati mahla põlend haavule.

Vilbaste, TN 2, 400 (3) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Niinepuu õitest tehti teed ja ka „liivateed“, mis maas kasvab, tarvitati teeks köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 410 (22) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Niinepuu koorte mähk’ast keedetud vaseliini määritakse põletamishaavadele.

Vilbaste, TN 7, 259 (30a) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Niinepuu õied olid köha ja rinnatõve vastu. Haiguse puhul joodi õite vett, mis ära enne keedeti.

Vilbaste, TN 7, 259 (30b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Ka olevat niinepuu õied olnud tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 263 (21) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Niinepuu lehed on tiisikuse vastu.

Vilbaste, TN 7, 269 (5) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Niinepuu õie tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 395 (25) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Niinepuu õitest saab väga head teed, mis külmetuserohi on.

Vilbaste, TN 7, 400 (29) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Niinepuu kaabet - põlend haava peale.

Vilbaste, TN 7, 425 (9) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Õispuu ja niinepuu õiest saab tervisehoiu teed.

Vilbaste, TN 7, 431 (24) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Niinepuud - teedeks.

Vilbaste, TN 7, 433 (31) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Niinepuu õied - teeks, arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 447 (14) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Niinepuu õied on köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 451 (3) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Niinepuu õied - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 453 (28) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Niinepuu õied - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 459 (34) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Niineõied kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 462b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Niinepuu ja vahtraõisi tarvitati niisamuti köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 464a < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Niinepuu ja vahtraõite tee oli hea köharohi.

Vilbaste, TN 7, 470d < Jõhvi khk. (1930)
Niinepuu tee külmetamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 474 (20) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Niinepuu õitest saab teed.

Vilbaste, TN 7, 480 (14) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Niinepuu õied kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 484 (77) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Niinepuu õitest tehakse teed.

Vilbaste, TN 7, 578j < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Külmetuse vastu kummeleid, kadakamarju, niinepuu õisi teena.

Vilbaste, TN 7, 610 (10) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Hambapulbriks tarvitati: niinepuu süsi, salverohi (loomulikul kujul).

Vilbaste, TN 7, 610 (11) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Külmetuse vastu tarvitati vaarmarju, kadakamarju, niinepuu õisi (teena).

Vilbaste, TN 7, 617 (3) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks:
Köemned - maitseaineks, teeks, piparmünt maitseaineks. Tomat - söögiks, maitseaineks.
Niinepuu õied, pohlaõied, vesimünt, kaetisrohi, nurmenukk, krambirohi, pärnaõied - teeks.

Vilbaste, TN 7, 620 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Kööme, raudrohi, niinepuu õied, niinepuu mesi, vaarikad - köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 621 (21) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu õied - külmetumise vastu ja verepuhastaja neeruhaiguste korral, higistama ajamise vahendina.

Vilbaste, TN 7, 623 (2) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu õied: teeks, mesi kõige parem.

Vilbaste, TN 7, 659 (8) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Niinepuu õied - läkatusköha rohi.

Vilbaste, TN 7, 743 (17) < Harju-Jaani khk. (1929)
Niinepuu õie tee. Niinepuu õied keedetakse ja juuakse külmetuse vasta.

Vilbaste, TN 10, 42/3 (10) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Pärn. [(Niinepuu) Koore keeduvett (limane vedelik) kasutati põletishaavadele määrdena].

Vilbaste, TN 10, 266 (7) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Niinepuu. Niinepuu õie teed joodi köha vastu.

RKM I 18, 180b < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Köha, nohu ja hingamisteede katarri puhuks on varutud niinepuu (pärna) õieteed.

Vilbaste, TN 7, 1255 (8) < Lääne-Nigula khk., Niibi-Nõmmküla (1934)
Pärnaõied või niinepuu õied, nii kutsuvad noarootslased. On üks vanemaid jooke. Kõneldakse üht kui teist hääd tema üle, ent need on juhitud kõik tema traditsioonele. Kuid Niibi-Nõmkülas on levinud tema suhtes veel üks eriline kuuldus, teadmatu kelle poolt, et tarvitatakse tema leotiskeedist niinimetatud verepuhastuse abinõuna.

ERA II 139, 314/5 (42) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Peletushaavad. Pandi peale niinepuu eli. Toodi metsast niinepuu, kooriti ära ja siis kraabiti puu ihu vastust seda viha korda ja segati hapu taariga. See oli kõige parem haavarohi.

EFA I 12, 4/5 (3) < Ambla khk., Kõrveküla k. (1996)
Külmanud liikmete vastu.
Võetakse rõõsa piima koort, niinepuu sisemist koort, lastakse see üks öö koore sees liguneda, aetakse siis koor keema, läbi kurnata ja sellega külmunud koht sisse hõõruda.

Vilbaste, TN 7, 624/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

RKM II 254, 471 (10) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Niine õietee, niinepuu ikka rohkem kasutatakse kui pärnapuu.

RKM II 254, 485 (18) < Kadrina khk., Lahe k., Alemäe t. (1969)
Harilik pärn - niinepuu, õisi korjatakse teeks.