Rahvapärased taimenimetused
Vaeselapseleht
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H IV 1, 553 (4) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Mere, jõgede ja suurte kallaste ääres kasvavad ühed paksud ja laiad ning nurgelised lehed, mis aga teinepoolt karvane, kuna teine külg sile on; ja kelledele rahvas vaeselapseleht nimeks annud on. Need lehed on väga head haavade peale pedada.
RKM II 111, 114 (376)a < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Haavadele pandi peale saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.
RKM II 111, 114 (376)b < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
[saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.] Umbhaigele ja paisetele pandi neid ka, aga ainult siis, kui nad ära puhkesid.
RKM II 111, 66 (173) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
Paisetele pandi peale vaeselapselehte e. paiselehte. Venelased nimetasid paiselehe siledat poolt "omaema" ja karvast poolt "võõrasema".
RKM II 257, 423 < Kadrina khk., Käsmu k. (1968)
Mul on jalgades veresoonte laienemine. Ma ravin ise ennast. Suvel panen peale vaeselapselehti. See on rannarohi, kasvab vesises kohas. Värskelt peab peale panema. 3 korda päevas panen peale, võtab vere välja. Tunnen ennast siis paremini. Talvel panen peale toorest kartulikaabet ja toorest kaalikakaabet, siis on parem.
RKM II 383, 76 (20) < Kuusalu khk., Kolga al. (1985)
Palavik.
Palavik kui oli käes või jalas, noh, et valutas väga. Siis pandi peale lepalehti, kaalikapealseid, teelehti või vaeselapselehti.
Vilbaste, TN 11, 434/5 (5) < Iisaku khk., Sälliku k. (1962)
Paiseleht - vaiselapseleht.
Vaiselapselehed panevad haavade vai paisede piale. Vaiselapselehe õiledest tehtud tee on tiisikuse vasta.
Vilbaste, TN 2, 272 (1) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Milleks tarvitati taimi endisel ajal.
Endisel ajal tarvitati taimi väga mitmesuguseks otstarbeks. Näiteks arstiti paljusid haigusi taimedest valmistatud vahenditega või jälle otsekohe taime endaga. Nii tarvitati paiselehe ehk vaeselapselehe õie teed kopsu ja rinna rögast puhastamiseks ja tema lehti lahtiste paisete peale panemiseks, sest need kaotasid palaviku ja tõmbasid kahjulikud ained välja.
Vilbaste, TN 2, 338 < Järva-Madise khk., Lehtmetsa-Risti algkool (1931)
/---/
Paisuleht - Tussilago farfara, Lehtmetsa külas tarvitetakse mädapaisetele päälepanemiseks, leht olla ühelt poolt soe, teiselt külm. Kehra jaama ümbruses Harjumaal nimetatavat ka vaeselapseleht.
Vilbaste, TN 2, 412 (12) < Jõhvi khk., Voka k. v., Pühajõe k. (1930)
Vaeselapselehe õied: tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 608 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaeselapselehe ja rauarohu teega tehti sedasama [köha vasta]. Rohi pandi nõusse ja keedeti veega.
Vilbaste, TN 10, 251 (3) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Paiseleht - vaeselapseleht. Külm pool pandi paisetele peale ja sooja poole all magas vaenelaps.
ERA II 139, 284 (17.2) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Vaeslapse lehti pannakse haavale, sest ta kisub mäda välja.