Rahvapärased taimenimetused
Rauarohi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haav
- lõikehaav
- põletushaav
- vana haav
- haigus määratlemata
- kopsuhaigused
- kõhulahtisus
- kõhutõbi
- köha
- külmetushaigused
- menstruatsioonihäired
- mitme haiguse vastu
- nahahaigused
- neeru- ja põiehaigused
- rinnahaigus
- seedehäired
- tiisikus
- verejooks
- verevaesus
- vill
- värske haav
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H II 11, 31 (5) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Rauarohu õilmeid korjatakse, kuivatakse ja selle keedust tarvitatakse ka köha ja rinnahaiguse vasta.
E 39599 (8) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Äkilise köhale pruugitakse rauarohuõie vett. Rauarohud kasvavad põldute ääres, valge õiekobar otsas.
ALS 3, 766 < Rakvere khk., Kohtla v. (1931)
Köha ja rinnahaiguse vastu korjatakse rauarohtu, kuivatatakse, keedetakse ja juuakse keeduvett.
ERA II 28, 601 (20) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Sedaviisi ketutus, naha lööb lahti, niisugune valge nagu kohmatükid sedasi. Selle vasta keideti pirdirohtosi, rauarohtu ka.
ERA II 28, 601 (21) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Kunda k., Mäepealt s. (1930)
Rauarohi on köha vasta.
ERA II 125, 214 (22a) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Köharohi õli rauarohi. Tehti seda teed.
RKM II 161, 355 (252) < Lüganuse khk., Püssi v., Lohkuse k. (1963)
Lõigatud haavade ravist.
Haava pääle pandi ämeläse [ämbliku] võrku, sealiha, -nahka või soolvett. Rauaroho [raudrohu] puru. Suvel õli saada, siis pandi üle öheksame- ja äiäkaula [takjalehti], ka teetitte-, nauri- ehk kaalikalehti.
RKM II 52, 431 (163) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Rauarohuteed tarvitati köha vastu.
RKM II 89, 61 (15) < Kadrina khk. (1959)
Kõhulahtisuse korral anti musta kohvi, koirohu teed; ja ka rauarohu teed.
RKM II 214, 25 (5) < Kuusalu khk., Pärispea k. (1966)
Köhä vasta jälle täüdüs juua rauarohe teed vai petra sammalust, see avit.
RKM II 215, 399 (24) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Tiisikust (kopsuhaiguseid) arstiti et joodi kust. Võis olla oma ehk lasti lapsed kussa. Joodi päivas kaks ehk kolm kõrda. Ja kui sõnniku veeti, veedi kopsuhaige lauta, sõnniku aisu sisse engäma. (Raagiti rahva seas, et Püssi krahv käind sõnniku veo ajal ikke laudas old sääl kauem kui nauul aegul.) Aeti tüliskivi ahjus tulisest tilgutati tärgendiini kivi pööle siis engati sisse. Ka kartuli keidu vee auru engati sisse. Määriti rindu ja selgä anirasvaga ja tärpendiinigä, ahjupaistel. Joodi kõiksugu maarohtosi, keemni, rauarohto, linnumagusaga.
RKM II 215, 401 (1) < Lüganuse khk. < Jõhvi khk., Võide k. < Jõhvi khk., Ratva k. (1966)
Lõigatud haavadele kusti pääle, see õli esimine rohi, siis pandi teetitte lehti, rauarohto, rasva kelmenahka, ämäläse võrku.
RKM II 254, 398 (10) < Haljala khk., Ama k., Sepa t. (1969)
Rauarohu tee köha vastu.
RKM II 254, 399/400 (1a) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Rauarohtu pandi verejooksu, haava peale.
RKM II 254, 399/400 (1b) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Teena oli ta [rauarohi] köharohi.
RKM II 262, 192 (70) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Rauarohi - köha vastu.
RKM II 272, 386 (2305a) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Rauarohi, raudreiarohi. V. K. Тысячелистник. L. K. Achillea millefolium. Raudreiarohi on hea verevoolu vastu, sel korral, kui verejooks on sisemusest ehk naisterahval on paljuverelised kuupuhastused.
RKM II 272, 386 (2305b) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
[Rauarohi, raudreiarohi. V. K. Тысячелистник. L. K. Achillea millefolium.] Ka on raudreiarohu tee hea verevaestel ja külmetuse korral.
H II 34, 772 (25) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Rauarohud köha vastu.
RKM II 381, 500 (11)b < Järva-Jaani khk. < Jõhvi khk. (1985)
Teed tehti ka raudrohust (rauarohu tie), mis pidi olema ühäksa haiguse vasta.
RKM II 407, 8/9 (13) < Haljala khk., Vihula k. < Viru-Nigula khk. (1984/6)
Külmetus. Ema tegi rauarohust teed. Tuli juua ja teki alla minna. Teed tegi ema veel vorstipunast või punaheinast. See on harilik vorstirohi. See aitas. See oli lastele. Vanad inimesed võtsid viina ka.
KKI 65, 323 (5) < Kadrina khk., Võhma k. (1975)
Kui kole köha on, siis piab hakkama rauarohu vett jooma.
KKI 69, 293/4 (24) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Viru-Nigula khk., Ilastu k. < Lüganuse khk., Päsula k. (1975)
Rauarohu tie on köhale. Korjatakse õied kuos ruotsudega. Kuivatatakse.
KKI 69, 323 (2) < Viru-Nigula khk., Aseri k. (1975)
Kui sai loikada sorme - rauarohtu peale. Kohe veri kinni.
KKI 69, 319 (2) < Viru-Nigula khk., Oru k. < Põlva khk. (s. Kõnd), s. 1898 (1975)
Kui oli külmetand, võeti rauarohtu.
KKI 69, 387/9 (50e) < Lüganuse khk., Sirtsi k. (s. Normak), s. 1909 (1978)
[Taimedega arstimine.]
Rauarohi on köha vastu ja siedimise vastu.
Vilbaste, TN 1, 611 (5) < Haljala khk., Lahe küla (1931)
Rauarohi: kasvab kuivases maas. Taime pikkus on 2 detsimeetrit. Kasvab üksik vars ja varre otsas valge õis. Tarvitada köha vastu. Keedetakse taim ja juuakse keedetud vett.
Vilbaste, TN 1, 616/617 (8) < Haljala khk., Natturi küla, Neeme t. (1931)
Rauarohi: kõrgus 30-40 sentimeetrit. Valged pisikesed õied. Rauarohi on köha vastu. Rauarohu teed juuakse köha vastu.
Vilbaste, TN 1, 1007 (2.4) < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Rauarohi on köhä vasta.
Vilbaste, TN 1, 1010 (2) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Rauarohtu pannakse katkise haava peale.
Vilbaste, TN 1, 1028 (14) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Rauarohud: köha ja neeruhaiguste puhul.
Vilbaste, TN 2, 300 (5) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Köha vastu keedetakse teed raua- ja kaetuserohtudest.
Vilbaste, TN 7, 62 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Päide k. (1929)
Rauarohu teed - köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 253 (5a) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Rauarohi oli rinnatõve vastu, keedeti ja joodi vett.
Vilbaste, TN 7, 253 (5b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Kui inimene omale terariistaga kuhugi lõi, taoti rauarohu õied puruks, niikaua kuni vesi õitest välja tuli, ja pandi haava peale.
Vilbaste, TN 7, 261 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Rauarohi - köha ja rinnahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 263 (2) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohed on köha vastu. Sitked.
Vilbaste, TN 7, 264 (49) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohed on põletamise ja villide vastu.
Vilbaste, TN 7, 265 (12) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohed on tiisikuse vastu.
Vilbaste, TN 7, 269 (4) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohtudest tehti teed köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 269 (6) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kui lõigati käsi katki noa ehk kirvega, siis pandi haava peale katkitautud rauarohte.
Vilbaste, TN 7, 271 (1) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Rauarohud tarvitati verejooksu ja köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 272 (1b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Köha vastu on ka veel tõrvavesi, rauarohu vesi, männikasvud ja kadakamarja tee.
Vilbaste, TN 7, 274 (6) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohi on köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 276/7 (37) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Rauarohi on vana haava vasta.
Vilbaste, TN 7, 445 (2) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Rauarohu tee on köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 446 (24) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Rauarohte tarvitati köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 447 (13) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Rauarohud on rinnahaiguse ja köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 450 (11) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Rauarohud - köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 452 (11) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Rauarohud - köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 474 (30) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Rauarohu teed juuakse, kui köha on.
Vilbaste, TN 7, 475a < Jõhvi khk., Peeri k. (1930)
[Õpetaja märkus “Hästi kirjutatud!”] Vanemal ajal tarvitati taimi nõidusvahenditeks, värvideks, arstirohtudeks ja veel muukski otstarbeks.
/---/
Arstirohuna tarvitati rauarohtu, mis süljega näritult pandi haava peale.
Vilbaste, TN 7, 480 (10) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Rauarohud köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 485 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve k. (1929)
Rauarohtu tarvitati köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 580a < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstimisvahendiks.
Rauarohtu köha ja rinnahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 590 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Rauarohi - köha, rinnahaigus. Teena.
Vilbaste, TN 7, 602 (Ig) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Rauarohu õite tee tarvitakse köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 608 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Vaeselapselehe ja rauarohu teega tehti sedasama [köha vasta]. Rohi pandi nõusse ja keedeti veega.
Vilbaste, TN 7, 608 (14) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks: rauarohu lehtedest väljapressitud sahvti tarvitati haava parandamiseks.
Vilbaste, TN 7, 614 (1) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Vanemal ajal, kui apteekisid ja arste vähe oli, valmistasid inimesed rohtu.
Köha vastu võib tarvitada kuivatatud pohlalehti, kasepungasid, rauarohtu, põdrasammalt, pihlakaõisi, neid kõiki kuivatades ja teeks keetes.
Vilbaste, TN 7, 1219 (1a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Rauarohtu pannakse haava peale, kui see jookseb verd.
Vilbaste, TN 7, 1219 (1b) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Rauarohu teed juuakse verevaesuse ja kopsuhaiguse vastu.
H II 7, 841 (8) < Jõhvi khk. (1890)
Leigatud haavade parandamiseks pruukida rauaroho lehti, neid katki hõõruda ja haava pääle panna.
H II 7, 842 (13c) < Jõhvi khk. (1890)
Rinnahaiguse ehk tiisikuse vasta pruugita mitmesugusi rohtosi.
Niisama põdrasambla, rauaroho ja männikasude teed juues.
H II 6, 257/8 < Reigi khk. (1890)
Silmakivi vees ära leutatud on silma haiguse vastu, kui silmad vett jooksevad; on aga pääle vee jooksmise veel villisid silma laua äärte pääl olemas, siis tuleb veel suhkurt juure lisada ja sellega silmi õeruda. (Rõigu khlk. Ingel Viin'i käest.)
Raua rohi pannnakse värske haava pääle.
EFA I 57, 148 (4) < Uljanovski obl., Smorodino k. (s. Jaagant), s. 1915 ja Olga Maksimova (s. Varol), s. 1915 (2002)
See rauarohi on kõhutõve vasta. Kui pasavurin on, siis see aitab.
H II 6, 258 (a) < Reigi khk. (1890)
Raua rohi pannakse värske haava pääle.
Vilbaste, TN 7, 539 (1) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Arstirohuks tarvitakse taimeid. Rauaõie rohud.
KKI 67, 396 (3) < Jämaja khk., Tammuna k., Pigi t. (1976)
Rauapererohi aitas köha vastu.