Rahvapärased taimenimetused
Vaarmarjad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 302, 591/2 (398b) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Vaarmarja sahvt (vaarmarjad saab panna laasipurgi sisse, mitte keedetud, toorelt, suhkrut pääle; siis tuleb sahvt ise välja, marli sees saab välja pigistatud), see vedel juuakse. On väga hea kinnisele rinnale. Kel nögu rind on, see saab tiisikust ennemine. See on nörk rind.
RKM II 272, 386a < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1970)
Vaarmarja oksa tee on hea juua külmetuse korral.
RKM II 415, 404 (43) < Tallinn < Haljala khk., Lobi k., Rätsepa t. (1989)
Põlluosja ja muid rohte korjati. Juodi liivatied ja vaarmarja tied.
Vilbaste, TN 1, 966 (15) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Vaarmari - vahargas. Varred teeks, lehed kurgi hapendamiseks.
Vilbaste, TN 2, 276 (6) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Vaarmarja õite teed - köha ja külmetuste vastu.
Vilbaste, TN 2, 305 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Köha vastu: vaarmarja varred, pohlavarred ja -õied (tee), sibulakoored, köömned, pihlakaõied, männikasud.
Vilbaste, TN 2, 305 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Higistama panevad rohud: pärnaõied, vaarmarja varred.
Vilbaste, TN 2, 474 (4) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Vaarika (vaarmarja) vartest tehti teed ja marjad olid asberiini eest.
Vilbaste, TN 7, 146 (17) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Vaarmarja oksi korjatakse siis, kui marjad on peal alles väikesed. Nende okstest teed tarvitatakse köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 333 (3) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Vaarmarja teed tarvitakse rinnahaige jäuks.
Vilbaste, TN 7, 335 (3)< Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Vaarmarja teed tarvitakse rinnahaige jäuks.
Vilbaste, TN 7, 344 (6)< Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Vaarmarja tee on köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 345 (5) < Püha khk., Pihtla v., Kõljala k. (1930)
Kommelitee on köha vastu, vaarmarja tee on köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 610 (11) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Külmetuse vastu tarvitati vaarmarju, kadakamarju, niinepuu õisi (teena).
Vilbaste, TN 7, 687 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vaarmarja oksad köha vastu. Keedetakse vaarmarja okstest teed ja juuakse palavalt kolm korda päevas.
Vilbaste, TN 7, 703 (1) < Harju-Jaani khk. (1929)
Taimedest arstirohud.
Vanasti tarvitati taimeid arstirohuks ja mitmesugusteks nõidumisteks.
Arstirohud oleks järgmised.
Vaarmarja varre teed. Külmetamise vastu. Murtakse vaarmarja oksad tükkideks ja tehakse teeks ning kolm korda päevas enne sööki peab tassitäie teed jooma. Ta on ka köha vastu.
Vilbaste, TN 7, 717 (16) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vaarmari. Vaarmarja koortest tehti teed ja joodi selleks, et inimest kosutada. Ei ole tähtis, kuidas seda pruukida.
Vilbaste, TN 7, 725 (32) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vaarmarja teed juuakse külmetamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 737 (13) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vaarmarja oksad ja takjanupud: pistirohi. Teeks keeta.
Vilbaste, TN 10, 43 (16) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Muid rahvuslikke teena tarvitatavaid taimeosi:
Piparmündi tee, liivatee, vaarmarja lehe tee, pohlalehe tee, kääkaatsa õie tee, kaselehe tee ja teised.
RKM I 18, 180 < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Külmetuse puhul on tarvitatud higistama paneva vahendina vaarmarja (vaarika) teed.
Vilbaste, TN 5, 23 (a6) < Viljandi khk., Viljandi v. (1932)
Vaarmarja tee - külma vastu.
Vilbaste, TN 7, 617 < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930) Sisetas Raivo Kalle 2013
Punahein, vesimünt - vorstirohi.
Umalad õlle sisse, rukis - õlleks, kaljaks.
Mustikas, murakas, pohl, jõhvikas, maasikas, lillakas, sinikas - moosiks, supiks j.n.e.
Sigur - kohviks. Pihlak, vaarmarja, sõstra marjad toiduks. Kalinapuu marjad - pudruks.
Vilbaste, TN 10, 230 (3) < Pilistvere khk., Imavere v., Laimetsa (Põhja-Viljandimaa) (1964)
Marjad. Söödavad: maasikad, mustikad, murakad (ruugekollase viljaga, kasvavad rabas) - kaarlad, linnulimakad ehk lillakad (punase viljaga, kasvavd segametsas), vaarikad ehk vaarmarjad, pohlad - palukad, sinikad, jõhvikad - kuremarjad, magedad sõstrad, mustad sõstrad, punased sõstrad, tikerberid ehk karusmarjad.
Vilbaste, TN 7, 595/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks otstarbeks. Kõik puud on kütteks. Ristikhein, rohi, mõne puu lehed, kanarbik, hein - looma toiduks. Vaarmarjad, karusmarjad, punased sõstrad, mustad sõstrad, mustikad, pohlad, murakad, maasikad, jõhvikad, lillakad, punaseda toomingad ja pihlaka marjust tehakse moosisid.
RKM II 271, 423/8 d < Krasnojarski krai, Ülem-Bulani asundus (1970)
Punane sõstar. Tema oksad on punakad, kasvatavad punaseid marju, nad on kõvasti hapud. Neid võib niimoodu suhkruga süüa. Ka moosi võib neist keeta. Ainult nad nõuavad kahevõrdselt suhkurt või magust.
Vaarpuud. Need on põõsaspeenikesed oksad. Kasvatavad punased pehmed marjad. Nad on lääla magusad. Peaaegu aiamaasikate moodu.