Rahvapärased taimenimetused

Põldmünt

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

põldmünt Mentha arvensis

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 395, 409 (8) < Võnnu khk., Valgemetsa k. < Võnnu khk., Leevi k. (1986)
Noblu - küüslauk
Penipuss - põldmünt
Verihein - raudrohi (kui verejooks, võtvat verejooksu kinni).

Vilbaste, TN 3, 664 (6) < Tartu l. (1932)
Põldmünt [rahvapärane nimetus puudub]. Arstirohuks.

Vilbaste, TN 1, 682 (1) < Palamuse khk., Varbevere < Nõo khk., Luke v. (1933)
Saadan juuresolevalt kaks taime, mis mõlemad määrata.
Üht, arvatavasti põldmünt, kutsutakse kirbuheinaks („kirbuhain“) ja tarvitatakse kirpude vastu kas põrandale või voodisse riputatult (Luke vald, Tartumaa).

Vilbaste, TN 7, 63 (22) < Ambla ja Madise khk. (1929)
Mentha arvensis: põldmünt (köha ja jooksvahaiguse vastu).

RKM I 9, 375 (13) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Köha: jooksvarohi, koeranaeris, maasikas, mesikas, nurmenukk, paiseleht, põldmünt, raudrohi, sibul, teeleht, vägihein.

RKM I 9, 383 (18) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Põldmündi tee. 10-15 grammi 1 liitri vee kohta 1-2 klaasi päevas on külmetuse, köha, rinnahaiguste puhul. Kõhutõve ja maohaavade puhul.

RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

Vilbaste, TN 10, 257 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. < Kadrina khk., Vatku k. (end. Toomingas) s. 1882 (1965)
Põllumünt - pandi vorsti sisse ja süldi sisse.

Vilbaste, TN 1, 698 (58) < Jämaja khk., Mõntu k. < Jaani khk. (1937)
Põldmünt Mentha arvensis. Seamint (Jamaja, Saaremaa). Verekäkke keetes lõigati seamint tükkideks ja need tükid asetati verekäki taignasse maitseaineks.