Rahvapärased taimenimetused
Köömlid
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
Vilbaste, TN 7, 338 (18) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k., Jaaku t. (1930)
Köömlid on vere puhastamise vastu.
Vilbaste, TN 7, 400 (13) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Köömlid - arstimiseks rinnahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 400 (21) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Köömlid - rinnahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 409 (8) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
[Kasutatavaid taimi]
Köömleid - teeks, vorsti ja leiva sisse.
Vilbaste, TN 7, 425 (32) < Kullamaa khk., Jõgisoo k. (1930)
Köömled on maitseained ja tervisetee.
Vilbaste, TN 7, 433 (14) < Kullamaa khk., Kullamaa k. (1930)
Köömlid - arstirohi rinnahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 436 (13) < Kullamaa khk. (1930)
Köömlid - leiva sisse ja teeks.
Vilbaste, TN 7, 419 < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Köömled, tarvitatakse söögimaitseks.
Jänesekapsas, lapsed söövad.
Vilbaste, TN 7, 414 < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Köömlid, pandakse leiva ja pudru sisse.
Sigur, tehakse kohvi.
Malts, orja ajal keedeti suppi.
Apuoblik, lapsed söövad.
Umal, tarvitatakse õlle sisse.
Porsad, vanasti pandi õlle sisse ja see täitis umala asset.
Nõges, tehakse suppi.
Vilbaste, TN 2, 624 < Mihkli khk., Veltsa v., Emma k. (1934)
Raud rohu õisi teeks. Köömleid teeks ja maitse aineks.
Vilbaste, TN 7, 911 (b, 31) < Karksi khk., Karksi v. (1932)
Söögiks.
Köömlid riputatakse saiadele, korpidele j.n.e.
Vilbaste, TN 7, 390 (a) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Köömleid - pannakse leiva peale.
Jänesekapsast - söövad lapsed.
Nõgest - tarvitatakse supi keetmisel.
Humalat - tarvitatakse õlle tegemiseks.
Oblikat - söövad lapsed.
RKM II 254, 382 (28) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
Kas köömle tee arstirohuks on, seda ei tia. Vanasti panin [köömleid] leiva siss, kapsastele, tegin köömle küpsiseid (kaerahelbeid, köömleid, koort).
Vilbaste, TN 7, 532 < Kihelkonna khk., Vedruka k., Kaasiku t. (1930)
Arstirohud - tedremadarad, sopiimarohud, palderjanid, liivahummulid, kaillud, porsad, raieraud, kõirohud, arandid, metsahummelid, põirohud, köömlid, kommelid, mädareikad, liistokid, leesigud, emanõges, üheksaväälised.
ERA II 63, 304 (6) < Kambja khk., Vana-Kuuste v. (Viidalepp) < Emilie Jakobson, 46 a. (1933)
Nelipühiks tehti sõira. Hapupiim ja rõõskpiim pandi patta ja aeti keema. Siis nõristati vedel ära, pandi soola, köömlit ja koort hulka ning „kasteti segi“ (sõtkuti). Siis pandi see segu kotti ja kotiga kahe laua vahele vajutise alla. Sääl seisis ööpäeva. Siis määriti päält rasvaga ja pandi pilbaste pääle ahju, kus küpses ära.