Rahvapärased taimenimetused

Niin

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 23, 345 (1) < Harju-Jaani khk., Kehra v. (1895)
Jala nikastamise vastu. a) Võta niisi, pane nikastand kohale ümber; b) võta juukseid peast, keeruta äraspidi, pane üheksa sõlme sisse ja siis mässi jala ümber; c) võta nikastamise- rohtu - need rohud kasvavad kartulise vagudes ja kesal - keeda neid ja joo pärast seda vett sisse, see aitab.

H II 6, 258 (I) < Reigi khk. (1890)
Põletamise vastu on niinepuukoore vesi.

H II 58, 273 (14) < Jüri khk. (1897)
Kui põlend haavad on, siis saue, värnitsat, veisesitta, kardulekraabet, poomõli ja niinepuu lehta peale panna.

H II 68, 527 (75) < Torma khk. (1902)
Kellel ussimarjatud silmad on, see pesku neid niinekera veega.

H III 9, 170 (17) < Laiuse khk., Tähkvere k. (1888)
Kui veike laps suuga ahmib, ennast väänab ja vintsleb, siis arvatasse seda viga sellest tulnud õlema, et naene ussi on nähnud, ehk et uss teda nähnud, ja tehasse järgmist abi: 1) Püitasse madu kinni, kuivatatasse ära ja pannasse vee sisse, millega last pestasse. Kui aga ussi ei piaks suada õlema, siis 2) pannasse niinekera vette ja pestasse selle pialt, ehk 3) mähitasse last paju- või ka lõhmusniinega kinni.

ERA II 79, 135 (3) < Pärnu l. (1934)
Jooksja. Niineõied segamini poolgaõiega, seda teed juua.

ERA II 79, 133/5 (2) < Pärnu l. (1934)
Jooksja. Niineõied tulevad kuivatada, aga mitte päikese käes; kui natuke lahti läind, juua niineõie teed.

ERA II 79, 137 (13) < Pärnu l. (1934)
Verd annab niineõie tee ja poolgaõie tee.

ERA II 193, 461 (23.22) < Põltsamaa khk., Kuritsa v., Kaavere as. (1938)
Ussivea - pöörlevate silmade - puhul pesti last niinekerade vee leotisega 3 neljapäeva õhtut ja vastav viga kadus kohe.

ERA II 199, 485 (20) < Koeru khk., Rakke al. < Koeru khk., Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938). Kulka stipendium 1793/00-7L. O. Looritsa Endis-Eesti elu-olu II Kollatsioneeris Ell Vahtramäe, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Eva-Kait Kärblane 2007
Pärn või niinepuu. Sellest õitest tehti teed, oli hästi hia mekiga. Koorest tehti robuskit ja sellega siuti.

ERA II 203, 281 (63) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Pärn (lõhmus, niin) - kohapealse nimetusena esineb "lõhmus". Pärnaõite teed tarvitavad rinnahaiged.

ERA II 207, 448 (48b) < Rapla khk., Kabala v., Pühatu k., Hiiepõlma t. (1939)
Niinekaabe on ka põlend haava rohi. Kaabitakse niinepuu küllest ja lüüakse vahuks, seda vahtu haava peale panna, võtab valu ja parandab terveks.

ERA II 283, 493 (36) < Pühalepa khk. (1940) Sisestanud USN, kontrollis Eva-Kait Kärblane 2007, redigeeris Luule Krikmann 2007, parandas Salle Kajak 2007
Külmanud liikmete vastu.
Võetakse rõõsa piima koort, niinepuu sisemist koort, lastakse see üks öö koore sees liguneda, aetakse siis koor keema, läbi kurnata ja sellega sisse hõõruda.

ERA II 285, 58/61 (3t) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Põlend haava peale on niinepuu kaabe heaks rohuks. Niine koor võetakse pealt ära, koore alt kaabitakse puud, see kaabe lüüakse vahule, pannakse riidelapiga põlend haava peale. Kui ära kuivab pannakse uut vahtu peale, parandab ruttu haava.

ERA II 285, 31 (23) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Niin ehk pärn ei ole palk ega ehituspuu. Niine koortest tehti sõelapõhjad, niine pindadest sarjapõhjad. Niin on pehme kerge puu. Niine koorest olla ka köisi tehtud, aga see on vist väga vanal ajal olnud. Niine õitest keedetakse teed, on maitsev ja tervislik jook. Niinepuid kasvab vähe, metsades leidub neid harva, kasvatakse majade ümbruses ilupuudeks. Mesilastel on nende õite kallal tegemist, niine õitsemise ajal on mesilased karja kaupa ta õite ümber sumisemas. Niinekoort kasutati sidumiseks noorte õunapuude ja pookokste juures. Niinekoore nuustik oli piimapüttide, lüpsiku ja kõige puust toidunõude küürimiseks. Niinega võrreldi nõrgajõulist inimest, öeldi: "On teene nagu niine robuski."

ERA II 19, 548 (4) < Juuru khk., Kaiu v., Salutsi k., Karjatänava t. (1929)
Nari ehk rodi arstitakse: 1.Seotakse niinega kinni. 2.Pigistatakse haige käsi puu vahele, mis kasvades krigiseb. 3.Ema esimene poeg närib nari. Küsitakse: "Mis sa närid?" - "Närin nari," ta vastab.

ERA II 42, 186 (8) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Tedretähtede kaotamiseks soovitas keegi vanake nägu pesta konnakoega ja niineveega.

RKM II 17, 267 (14) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Tõhela k., Jaanimardi t. < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Kastna k. (1948) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Põlen haavale niinekoore õli ja tuleroos.

RKM II 90, 183/4 (7) < Märjamaa khk. < Ridala khk. (1959)
Mädahaavade peale oli väga hea niinepuu kaabe. Niinepuul pealt must koor ära, selle alt kaabiti noaga puu küllest kaabel nõu sisse, kus külma vett sai pandud, siis klopiti läbi, läheb kohe paksuks kloppides, see parandab vanu haavu.

RKM II 106, 145 (47) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Niinepuu õisidest tehti tied.

RKM II 175, 13 (17) < Audru khk., Võlla, v., Kihlepa k., Kalda t. (1964)
Niineõit sai korjata teeks. Raadios see Kask ütles, et olle hoopis mürgine, kui liiga kange. See on külmetamishaiguse vastu.

RKM II 175, 441 (33a) < Tõstamaa khk, Seliste v, Kõpu k (1964)
Niineõieteed tehakse. On arstirohi.

RKM II 240, 299/300 (c) < Hanila khk., Ridase k. (1967)
Väga heaks ravimiks oli niinepuu (pärn) koore alt kaabitud mähk rõõsa piima sees leotatult põlenud kohale peale panna, see oli nagu kollane saiataigen. Seda kasutati laialdaselt.

RKM II 346, 408 (5a) < Tõstamaa khk., Tõhela k. (1898-1977) ja Aleksander Kiirats, s. 1894 (1975-1979)
Külmetuse vastu on kumelid, niineõied ja nurmenukud, köömned.

RKM II 384, 408 (41) < Keila khk. (1985)
Sügeliste vastu oli kaks rohtu:
1) maavitsa vann
2) niinekoorest (pärnamähast) keedetu siirup. Selleks tuli pool katelt täita niinekoorega, valada vett peale ja keeta seni, kuni katla põhja jääb veidi pruuni löga. Selle „siirupiga“ määritigi ennast üleni kokku.

RKM II 434, 63 (38) < Harju-Madise khk., Rannaküla k. < Harju-Madise khk., Ämari k. (1990)
Niinepuu õie teed oleme köha vastu joonud.

Vilbaste, TN 1, 975/6 (7) < Kihnu khk. (1937)
Niinepuu, niin - niine (pärn).
Õitetee külmetuse ja kurguhaiguse vastu, ka lihtsalt joomiseks. Vanasti punutud ka viiske.

Vilbaste, TN 2, 358 (4) < Järva-Madise khk., Peedu k. (1931)
Kui inimene oli ennast külmetanud ja tahtis higistamisega terveks saada, siis joodi niineõite teed.

Vilbaste, TN 2, 408 (4) < Jõhvi khk., Voka k. (1930)
Niineõie ja raudrohu teed juuakse rinnahaiguse puhul.

Vilbaste, TN 2, 416 (3) < Jõhvi khk., Valaste k. (1930)
Niineõie tee on köha vastu.

Vilbaste, TN 2, 529 (4) < Vigala khk.,Velise v., Võiva k. (1933)
Niineõided.
Keedetakse teeks ja juuakse sisse kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 533 (5) < Vigala khk., Velise v., Võeva k. (1933)
Niineõied keedetakse teeks ja juuakse sisse kopsuhaiguse vastu.

Vilbaste, TN 2, 287/8 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Õunapuu õie, kanavarba, niineõie, raudrohu teed juuakse.

Vilbaste, TN 7, 428 (29) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Niineõied - külmetuse rohi.

Vilbaste, TN 7, 443 (2) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Väga häädeks rohtudeks osutusid külmetunuile niineõitest, mustikavartest ja -õitest tee.

Vilbaste, TN 7, 578h < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
[Märkus “Teistelt ära kirjutatud”, Gustav Vilbaste]
Pigistuste vastu arnikat, lavendlit, niine, pappelt, münti, sinilille, varjulille loomulikul kujul.

Vilbaste, TN 7, 636 (8) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kääkaasuksed ja niineõied keeta ja see tee on köharohuks.

Vilbaste, TN 7, 642 (18) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Niineõied tiisikuse rohuks.

Vilbaste, TN 7, 671 (8) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Niineõie tee köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 806d < Harju-Madise khk., Kloostri pk. < Keila khk. (1930)
Pihlakamarjadest ja niineõitest tehakse ka teed. Iseäralis pidid venelased pihlakamarjade teed armastama.

Vilbaste, TN 7, 842 (125) < Kambja khk., Vana-Kuuste v., “Rebase” t. (1932)
Puud ja põõsad.
Pärn. Rahvapäraselt lõhmus ja niin. Õisi tarvitatakse teeks.

ERA II 159, 590 (9) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. (Grosstein), s.1886 (1937)
Kui olid ennast põletand, siis pandi põlend riideebemeid peale. Niinekaabet klopiti ja pandi peale ja tuleroos on kangesti hea põlend koha peale panna.

EFA I 16, 49 (29) < Martna khk., Rannajõe k., Maamõedu t. < Martna khk., Väike-Rõude k., Kasemetsa t. (Birk, eestistatud Luhaäär), s. 1922 (1996)
Köömned, piparmündid, nurmenukud, niineõied - teed tehti palaviku vastu.

EFA I 16, 66 (40) < Martna khk., Keskvere k., Karingi t. (Lillep), s. 1918 (1996)
Eks liivatee ole ju külmetuse vastu ja käekatsad /nurmenukud/ niisama ja niineõied on ka külmetuse rohi.

EFA I 16, 128 (9) < Kirbla khk., Kelu k., Madismardi t. < Kirbla khk., Rannu k. (Liiv), s. 1916 (1996)
Niineõied on neerudele head.