Rahvapärased taimenimetused

Köömel

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 18, 221 (10) < Tallinn l. < Kullamaa khk. (1894)
Kui hammad haiged on, siis peab köömleid piibu sees ehk muud moodi suitsetama ja suitsu suus hoidma, siis saavad hammad terveks.

E 49754 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Roosile hää rohi.
Võtta tulekarva lehma piima, kel midagi muud märki es ole, üks korden ja köömnid umbpeutäis, keeda ummusin hästi, ja lase seda roosihädalisel õige kuumalt ära süia kõige köömnedega, ja lase sängin lämman olla. Nenda tee kolm päiva järgimööda. Saab tervest, kui ka mäda sees on.

EKS c, 66 (2a) < Tarvastu khk. (1891)
[Umbelliferae]
Carum carvi
Köömel. Taime tarvitatakse kõhu kobisemise vastu. Õied kuivatatakse ära, siis võetakse nendest 3 näputäit, valatakse keeva vett üks toop pääle ja lastakse ummukses seista. Vedelikku võetakse 3 tassitäit külmalt sisse. Seemneid niisama tarvitada.

EKS c, 66 (2b) < Viljandi khk. (1891)
[Umbelliferae]
Carum carvi
Köömel. Terad kõva viina sees leotatud, annavad hääd rohtu kinnises kõhuvalus.

ALS 5, 151 < Saarde khk., Voltveti v., Pikri t. (1933)
Nõrka köömlileotist tarvitada silma loputamiseks nõrevoolu ja punetuse korral.

ERA II 27, 585 (14) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Inglishaiguse vasta kalmus, köömel, tammelehed.

ERA II 28, 547 (66) < Viru-Nigula khk., Kunda-Malla v., Letipää k., Uulmanni t. (1930)
Roos hakkab tulema külmaväriga. Valutab ja punetab, tuleb ehmatamisest ja vihastamisest. Sel on palju rohtosi, ei oska loetagi: musta lamba villad ja kriiti, üheksat seltsi siidi, ussinahka. Tärgendeliga määrita. Piikivist raiuta tuld pääle tulusrauaga. Köömneid korvendada.

ERA II 113, 596 (63) < Saarde khk. (1933)
Kui kurk valutab ja seega söömine ning joomine palju takistatud, siis tarvitatakse joomiseks niinimetatud kurguvalu-rohtu, mida järgmiselt valmistatakse: kummelidest ja köömleidest segatult keedetakse teed, mida tuleb juua nii palavalt, kui vähagi võimalik ja kurk kannatab. See aitab.

ERA II 167, 176 (9) < Ambla khk., Ambla v., Jootma < Järva-Madise khk. (1937)
Köömlid - enne tehti köömlinapsi, nüüd teed.

ERA II 202, 63 (5) < Pärnu l. < Kihnu khk. (1938)
Kopsu-rinna haigusele.
Ehrenpreis, Scabiosen, Beifus, 1 Handvoll Isopen, Salbey, Acker minnig, Bethonien, Lungenraff, blaue Violen Engelsüsse 5 doth, Alan wurzel, Sussholz, Violenwurzel, Rhaberbära, Sennes, Blätter, köömleid 4 loodi, Pfefferkümmel 2 loodi. Keeta segu.

ERA II 292, 436 (88) < Tallinn l. (1941)
Köömled nende ajab higistama ja panna mitme toidu ja leiva ja hapukapsaste sisse.

RKM II 81, 300 (62) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Silmade võidmisest ja pühkimisest. Munavalge tehti kumeliteega lahjaks, sellega määriti. Kumelitee ja köömletee lapiga pühiti, kusitse lapiga ja suhkruvee lapiga.

RKM II 101, 418 (35) ja 402 < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Köha on külmetamisest ja venitamisest, külmetanu ja venitanu on, tuleb tiisikus. Kuiv köha, mis muidu kurgus kipitseb, sülgama ei pane, aga märg köha ajab rögastama, sülgama. Enne ollid küha vasta maarohud: raudrohu (Achillea millefolium L.), kumeli ja köömle tee ja müristamiseheina (Trifolium spadiceum L.) tee ja, ja sooja, sooja; saunas hautada, jalgu sooja vee sees hautada. Ja piima, rõõska piima juua nii palavalt, ku kannatab, mett sisse, ku mett olli. [Raudrohud, vereeinad, ku küha on, joo seda teed, ta on viha küll ku üks sapp, aga aitab (Märkus: see taim on Achillea millefolium L.)]

RKM II 106, 145 (43) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kiemnetie on külmätamise vasta.

RKM II 363, 156 (18a) < Otepää khk., Kassiratta k., Peebu t. < Võnnu khk. (1982)
Gripi vastu om köömetii. Kui alaliselt köömeteed tarvitad, siis rohuna ei mõju.

RKM II 384, 179 (43) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Gaasid.
Gaaside vastu söödi kasepuu sütt ja joodi köömliteed.

RKM II 391, 377 (1) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Köömled puhastavet verd, muidugi tee.

RKM II 450, 560 (31) < Laiuse khk., Kivijärve k., Norru t. (1992)
Kui ussid sees olid, võeti vist köömet.

Vilbaste, TN 3, 131 (3) < Kambja khk., Kambja v., Hama t. (1932)
Köömletee olevat samuti hää kõigi haiguste vastu, kõige rohkem aga ka köha vastu. Valmistada ja tarvitada tuleb nagu number 2. [tuleb panna kastruli natuke sõrmeotstega, mida samuti tuleb ummuses keeta. Teda võib juua samuti nagu harilikku teed suhkruga.]

Vilbaste, TN 2, 333 (9) < Ambla khk., Ambla v. (1931)
Köömlid - enne tehti köömlinapsi, nüüd teed.

Vilbaste, TN 2, 457 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Rohtudeks tarvitasid.] Köömled.

Vilbaste, TN 7, 52 (13) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Köömlid - teed keedeti, kapsaste hulka, leiva hulka.

Vilbaste, TN 7, 406 (11) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Köömel on rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 430 (7) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Köömel - arstirohi rinnahaiguse vastu.

Vilbaste, TN 7, 431 (15) < Kullamaa khk., Ubasalu k. (1930)
Köömel - arstirohuks, teeks.

Vilbaste, TN 7, 439 (5) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Köömel - tarvitatakse teeks ja pannakse pudrusse.

Vilbaste, TN 7, 443 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Köömletest, pihlakaõitest, vaarikaõitest tehti maitsvat teed.

Vilbaste, TN 7, 651a < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimenimede kogumine.
Vanemal ajal tarvitati köömelt vorstimaugu ja leiva sisse, tehti ka köömliteed.

Vilbaste, TN 7, 652a < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Taimenimede kogumine.
Vanemal ajal tarvitati köömelt vorsti ja maugu sisse, tehti ka köömliteed.

Vilbaste, TN 5, 354 (a29) < Tartu l. (1935)
Taimed, mida ma tunnen.
Rohttaimed.
Kööme (teeks).

Vilbaste, TN 7, 1134 (9) < Karja khk., Pärsamaa v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Köömel. Maitseaine, tast tehakse teed ja pannakse ka leiva sisse.

Vilbaste, TN 7, 1210 (17) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Köömel. Tee südamehaiguse vastu, vannid jalgade higistamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 417 (1) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Köömel - tarvitatakse söögiks.

Vilbaste, TN 11, 117 < Laiuse khk., Jõgeva (1964)
Carum carvi - köömel. Pandi sõtkumisel leiva sisse, nimetati siis köömle leivaks.

Vilbaste, TN 7, 388 < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Sigurid tehakse kohviks.
Köömled pannakse vorsti pudrusse.
Jänesekapsast söövad lapsed.
Omalatest tehakse õlut.
Nõgesest keedetakse suppi.

ERA II 285, 53 < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Köömel on kõigile tuntud taim, tarvitati vanasti ja nüüdki toitude juures maitseaineks. Köömli seemneid riputati võileiva peale ja pandi leiva taigna sisse, kapsaste sissetegemisel riputakse köömli seemneid ja jõhvikaid segi kapsaastjasse.