Rahvapärased taimenimetused

Kirss

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

E 80479 (1) < Helme khk., Riidaja v. (1932)
Kadripäeval lõikavad tüdrukud kirsioksi ja panevad tuppa veeklaasi. Kui see jõuluks õitsele läheb, saab tüdruk järgmise aasta kadripäevaks mehele.

RKM II 108, 353 (86) < Tallinn l. < Kingissepa l. (s. Tamm) (1961)
Raske mestratsioonihäire (puudum.) puhul Tallinnas eideke õpetanud haigele juua kirsipunga teed ja tüdruk saandki terveks.

RKM II 107, 57 (18b) < Halliste khk., Risti al. (1961)
Köhä vastu keedeti toorest kirsi okse. Raudheinä tee om kah hää.

RKM II 246, 615 (18) < Sangaste khk. (1970)
Visnapuu ehk kirsiokste tee, must koor ära kaabitu ja siis kaabid ülejäänud koore, on väga hää vahend põiepidamatuse vastu.

RKM II 349, 29 (4) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Põlv jäi kukkumisest haigest, hakkasin arstima kirsilehtidega, panin üösest piale, üks üö kirsilehed, teine üö kaalikalehed. Sedaviisi vahetasin. Põlv praavis ära, ei tuld vesi sisse, ei kedagi.

RKM II 349, 32 (15b) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Kirsivaik ka parandab, kui on välja lüönd ehk katki kuskilt.

Vilbaste, TN 1, 482 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kirsid [Prunus cerasus] ja ploomid [Prunus domestica]. Kõhuummistuse vastu - hommikul tühja kõhuga mitte süüa neid.

Vilbaste, TN 1, 493 (1) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kirsi- [Prunus cerasus] ja tillilehed [Anethum]. Teena - neeruhaigusele.

Vilbaste, TN 2, 440/1 (8) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kui sooned olid haiged, keedeti kirsilehti mageda võiga ja määriti haige koha peale.

Vilbaste, TN 2, 664 (5) < Räpina khk. (1930)
Kirsiõite ja -lehtede tee.

Vilbaste, TN 7, 231 (2) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Vislapuu häälme. Kirsside õitest tehakse teed ja juuakse, kui köha on.

Vilbaste, TN 7, 642 (17) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kirsiõied rinnarohuks.

Vilbaste, TN 5, 314 (4) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Kirss, kuusevaik, haavadele panemiseks.

Vilbaste, TN 7, 1024 (12) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
[Kodune arstirohu valmistamine ja nende nimed.]
Vislapuu - kirss.

Vilbaste, TN 7, 1210 (23) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kuivatatud kirsilehtede tee toob neerukivid lühikese ajaga välja.

Vilbaste, TN 9, 516 (57) < Keila khk., Keila l. < Torma khk., Torma k. (end. Antonie Maasik) s. 1900 (1965)
Kurkide soolamisest Tormas. Korjati mustsõstralehti. Tünni pandi keev vesi. Kuumutati telliskivi ja pandi vee sisse. Nii kuumutati tünni, et kurkidele ei tuleks võõrast maitset - linaleomaitset. Kui oli “kahtlane” tünn ja kardeti, et “jooksma” hakkab, tehti rukkijahust ja veest kõva segu ja tõmmati praod kinni. Tünni põhi kaeti mustsõstra lehtedega. Mõnikord pandi hulka ka kirsilehti; aga neid palju ei pandud, sest siis pidid kurgid mustaks tõmbama. Lehtede juurde pandi tilli, natuke küüslauku või mädarõigast. Sageli mädarõigast ei pandud, sest neid kohapeal ei kasvatatud. Nii lasti kurgid kihtamisi (Torma murde pärane vorm) lehtede ja tillivartega. Peale valati soolaga keedetud jahe vesi. Kui kurkidel vesi peal, pandi vajutuseks puhas lauake ja sellele kivi kurke hoiti keldris.
Kurgid toodi enamuses Mustveest (kodanliku Eesti päevil). Tormas kasvatati kurke ainult nii palju, et värskelt süüa. Kurkidega käisid maal kaubitsemas Mustvee kohalikud elanikud. Kurke ja sibulaid vahetati ka vilja vastu. Sibulamüüjatel oli suur laastukorv. Korvi sibulate eest võeti tavaliselt korv või poolteist rukkeid. Kurki (murdepäraselt mitmuse osastava asemel ainsuse osastav) müüdi sajakaupa. Hind oli kõikuv, olenes kurgi saagist. Hinda ei mäleta.

Vilbaste, TN 7, 164 < Räpina khk. (1930)
Mustasõstra, kirsi ja tamme lehti tarvitakse kurkide hapnemise juurde - ajavad ennem hapnema. Ka pannakse sinna tille, mis annavad hää maitse.

Vilbaste, TN 7, 166 < Räpina khk. (1930)
Vanasti ja ka praegu tarvitatakse kirsi, mustasõstra ja tamme lehti kurkide soolamiseks. Noortest ohakatest, oblikatest ja nõgestest keedetakse suppi.

Vilbaste, TN 2, 701/3a < Räpina khk., Räpina Gümnaasium (1930)
Kirssidest, õuntest, pihlakapuu marjadest ja mustikatest valmistati ja valmistatakse ka praegu häid veine ja ekstrakte, mida joogiks ja ka viinasisse pannakse, mis annab hää maitse, nõnda räägitakse, mine tea.
Ploomidest, kirssidest, õuntest, pirnidest, mustikatest, palukanatest valmistavad perenaised väga häid keediseid, mida tarvitatakse tee juurde ja mida lapsed leivale määrivad. Teistest taimedest, millest veel jooki valmistatakse on humal ja kadakas. Humalaid tarvitatakse õlle tegemiseks. Kadakatest valmistavad ka praegu veel setukesed hääd kodukalja, mis on hariliku kalja sarnane ning selle maitsega.

Vilbaste, TN 7, 624/6 (4) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Niinepuu: pähklid söömiseks; niined kottide, vihtade ja muude asjade köiteks; kõva puu mööbliks. Pähklipuu: pähklid söömiseks; tüvi (keskmine) kuhja malkadeks. Jalakas: kõva, paenduv tüvi regedeks, kelkudeks, lookadeks, kirvevarteks j.n.e. Tamm: kõva puu; tõrud kohviks, sigadele toiduks; puu igasuguseks mööbliks. Saar: kõva puu mööbliks, kirve varreks ja muuks tarveteks. Kask: kõva puu mööbliks, kirve varreks parem kui saar; oksad luuaks ja vitsad lastele; lehis kask nelipühadel tuppa toomiseks; mahl joomiseks ja supiks; koor sarvedeks, pasunateks, siku sarvedeks, viiskudeks ja hää tule sütitus aine. Lepp: koor pasunaks. Toominga marjad: söömiseks, viina sisse, moosiks. Vaher: kõva puu mööbliks; magus mahl joomiseks ja supiks. Kalinapuu: marjad supiks, pudruks. Sõstrad: söömiseks, supiks, moosiks. Kihvtimarjad: mürgitamiseks. Hullukoera marjad: mürgitamiseks. Karusmarjad, kirsid, ploomid, õunad, vaarikad, mustikad, murakad, jõhvikad, maasikad, lillakad: söömiseks, supiks, moosiks. Sinikad: supiks, söömiseks. Pohl: söömiseks, moosiks.

E 64942 (3) < ? khk. (1930)
Samuti süües sügisel esimest korda küpseks saanud marja (vabarnat, kirsi, sõstart j.n.e.) tuleb soovida midagi ja see soov läheb korda.