Haiguste märksõnad

Haav

Antud märksõna alla kuuluvad kõik kirjed, kus ravitakse haava, kusjuures on jäetud täpsustamata, millise haavaga on tegemist.

Haava all mõistetakse üheselt keha mehhaanilist vigastust, mille tagajärjel esineb kahjustunud kudedes verejooks. Enamasti on jäetud märkimata, millise päritoluga ja kui vana haavaga on tegemist.
Haava olemasolul kehtisid teatud reeglid, kuidas inimene sel ajal käituma pidi. Näiteks ei tohtinud õlut juua, eriti lahtise haava korral või pühitsetud maal käia.
Kui mõni lahtine aav või paise on, siss ei tohi mitte õlut juua, aav akkab mädanema. RKM II 24, 491 (106) < Viljandi - A. Ratas (1947)
Pühitsetud maa peale ei tohi keegi katkise haavaga minna, sest haav läheb pahaks; juhtub aga kogemata, et keegi läheb, siis võtku sealt liiva ehk mulda kaasa ning pangu seda kodu haava peale. H II 54, 212 (53) < Kuusalu - A. Ploompuu (1895)

Vaata ka: mädanev haav, põletushaav, vana haav, verejooks, viha, värske haav, lõikehaav, .

Selle haiguse märksõnaga setotud rahvapäraste taimenimetuse loetelu:

Selle haiguse märksõnaga seotud tekstid:

H I 6, 10 (16) < Tartu (1894)
Hundikurikad, soomõõgad (Typha latifolia). Haavade ja paisete roht.

H I 9, 39 (6) < Viljandi khk. (1897)
Haava puhastamise plaastert tehtakse järgmiselt: (nõret) kuusevaiku, maget võid (ehk lambarasva) ja vaha tuleb ühepaljuselt kokku segada ja siis seda paraja tule pääl keeta, nii et ta ära jahtudes paras salvipaksune on. Mida rohkem aga haav paranema hakkab, seda rohkem tuleb vaha osa - salvi keetmise juures - rohkendada, sest vaha edendab haava kinnikasvamist. Seda plaastert tuleb nagu ikka puhta linase närtsudega haava pääle panna ja kohe jälle uus panna, kui see mädaseks on saanud. Kuid peaasi on aga see, et selleks tarvitatud vaik aga ainult nõrevaik on.

H I 9, 40 (8) < Viljandi khk. (1897)
Haava rohud on: 1) takilehte seest sahvti välja pigistada ja seda haava sisse panna, 2) kuuse- ja kirsipuu nõre vaik, 3) inimese kusi.

H II 8, 70 (22) < Jõhvi khk. (1889)
Kui jalad, varbad voi sääred monel inimesel miski asja perast lahti lõid, nenda et ei tahtnud ennam terveks saada, siis kisuti kase pealt tohtu ja võeti see alumine väga õhukene kord tohtu (mis kaseihu tohuks nimetakse) ja pandi haige peale, nenda et see pool vastu haiget kohta jäi, mis este vastu kase mähket oli olnud.

H II 20, 541 (1) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Pinnahaav. Pinnahaava sisse lasti linase riide suitsu, siis ei läind haav sandiks.

H II 24, 219/20 (227) < Helme khk., Jõgeveste k. (1887-1889)
Haavarohi oli kõrvasitt (kõrvavaik) ja sool. Ka teeleht panti haava peale, et see kasvatavat haava kokku.

H II 34, 772 (19) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Puned, kui miski katki voi ohatand.
Naestepuned kollaka õitega. Meestepuned ilma õiteta.

H II 41, 187 (18) < Ridala khk., Ungru (1888)
Vere paneb kinni ja on ka haavale parandaja "raavaru rohi", kui seda lehte katke närid ja haava sisse topid. See rohi kasvab põllo äerte peal, nenda, mitu väikest haru lehekantsa külges ja lehe jäud on jälle haralised, valge õis ja natuke vänge hais.

H II 56, 1043 (2) < Rõuge khk. (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896)
Vananaisepuss (Stänbling-Lycoperdon) haava pääle, verejooksmise vastu ka härma võrku pruugitakse.

H II 56, 1043 (3) < Rõuge khk. (Manglus) Jennes (= M. Laanela) (1896)
Verihein: ka nõndasama [haava pääle, verejooksmise vastu].

H II 58, 498 (1) < Vändra khk. (1897)
Raudrohi (Eisengras) on haavarohi. Teda näritakse suus katki ja pannakse siis haava peale.

H II 65, 681 (22) < Jüri khk. (1898)
Katkise koha peale maarasva panna (kasvab maa seest välja nagu seen), siis saab terveks.

H II 70, 691 (14) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Pedäjä vaik om hüa raodu haava pehmendäjä ja kasvataja. Mõni kitt kah vislapuu vaiku hüäs.

H IV 1, 553 (4) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Mere, jõgede ja suurte kallaste ääres kasvavad ühed paksud ja laiad ning nurgelised lehed, mis aga teinepoolt karvane, kuna teine külg sile on; ja kelledele rahvas vaeselapseleht nimeks annud on. Need lehed on väga head haavade peale pedada.

H IV 1, 555 (6) < Jõelähtme khk., Maardu v., Kure k. (1889)
Pannakse ka üks veike, nõndanimetatud teeleht, kes teede peal kasvavad, haavade peale, mis väega hea öelda olevat.

H IV 8, 234 (1h) < Tarvastu khk., Tarvastu v., Ülekse k., Tossu t. (1898)
Suvel tambitagu värskit nõgessit purus ja pantagu seda putru haavat koha pääle: sii kisub säält kuuma vällä ega lase mädänemä minnä.

H, Mapp, 951 (4) < Läti (elukoht Venemaal) (1901)
Urvapiiritus. Kui kevadil kasede peal ilmuvad noored pungad, korja neid pudelise viina sisse. See piiritus on hea haavade peale, veri jääb kinni ja haav paraneb ruttu ära.

H I 6, 12 (c) < Tartu (1894)
Mesi, viin - need 2 on peaaegu kõige tähtsamad kodurohud, pruugitakse neid siis ka kõigi haiguste vastu seest- ja väljastpoolt, näit. kui "lendaja" ehk "lendav" on "läbi löönud" ja ka "rabanduse" vastu. Mett keedetakse ka kuusevaiguga kokku ehk tehakse jahuga taignaks - paisete ja haavade peale, ehk jälle "ära seedinud" haige kohtade tarvis.
Pea kärnade vastu laste juures tarvitatakse pesemise vedeliku, mis hobuse sõnnikust kuuma vee läbi saadakse.
Paks piim - pandakse värske haavade pääle.
Tina paber - ka tähtjas haava roht; seda pandakse haavade ja paistetanud kohtade peale, sest ta kiskuda kuuma välja.
Vankri määre, sammaspoole ja paisete tarvis.
Rasv - paljude loomade rasv, searasvast kuni tõukoera ja peninuki rasvani, ka mitte "inimese" ja sääse rasv välja võet on väga lugupeetavad rohud, seest ja väljastp. näit. söögiisu äratamiseks ja "kahetamise" vastu inimeste ja elajate juures.

E 29513/14 (8) < Viljandi khk. (1896)
Vägihainad jämedad nagu [---], lehed nagu takjal, kollased õilmed - pitkad hainad. 3-4 jalga juuri (suured), kaabitakse haava peale.

E 33475 (35a) < Otepää khk. (1897)
Vanatarkade rohukastikene.
Vanaaja rohud olid järgmised: Haavarohi: sool, või ja kuusevaik, kõik segi tambitud.

E 39600 (13) < Haljala khk., Vihula v., Metsiku k. (1899)
Tee- ja ka kaalikaleht pannakse haava peale.

E 49741 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Salviss kokko keeta.
1. vaha, 2. kuusevaik, 3. koort, 4. valge või, 5. sea puhas rasv, 6. seapekk, 7. mesi. Kokko kõvass keeta, siis haava määri. Olgo haav mis taht, saab terves.

E 49745 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Ütte hääd ja tarviliku plaastrid tegema. Võtta 1 nael kõllast vaha (või linnuvaha), osta aptekist ütte 1/2 naela velget pigi, ütte 1/4 naela paksu terpentiini, viis looti terpentiini piritust nink üts õlleklaasi täus kanebiõli ja lase seda kiik kokko, tulep kava poti seen sulatada ja seda iks üte puuga liiguten, nink perast saista; siis on sul üts plaaster kiige haavu ja paiside tarvis hää.

E 53815 < Vigala khk., Nurtu k. (1923)
Haavade arstimine ja õlle ~ viina viha eest hoidmine.
Plaastrit keedetakse männivaigust ja segatakse sellele keetmise ajal meevaha, magedat võid ja rasva hulka. Mõni paneb plaastrile veel õlut ja viina hulka. See hoiab haava hukkaminemise eest, siis kui õlut ja viina juuakse. Muidu läheb haavale õlle ja viina viha sisse.

E 79513 (17) < Vändra khk., Rannu t. (1932)
Kui kuskilt katki läks, pandi ämblikuvõrku, tuhka ja veriheina peale.

E 8° XII, 24 (63) < Räpina khk. (1932-1933)
Haava arstimiseks võetakse männilt vaiku ja pannakse seda nartsuga haavale.

EKS c, 46/7 (10b) < Torma khk. (1892)
Mõned keedavad kuusevaiku rukkiorase, hapukoore ja natukese rasvaga segi ja tarvitavad siis haavade pääle.

EKS c, 67 (2a) < Äksi khk. < Tarvastu khk. (1891)
[Scrophulariaceae]
Verbascum thapsus Vägihein. Üheksamehevägi (Jõhvi khk.). Värskeid lehta tarvitatakse haavade pääle; sahvtile hõõrutud värskeid lehta pannakse haudunud kohtade pääle, iseäranis jalavarvaste vahele.

EKS c, 72 (2) < Viljandi khk. (1891)
[Vilaceae]
Viola canina
Seakapsas. Sahvt hea haavadele värskelt peale panna.

ALS 2, 776 < Kadrina khk., Palmse v. (1929)
Ka raudreierohu mahl on hea rohi haavale. Mädahaavadele aga ei tohi panna seda mahla.

ALS 3, 36 < Kadrina khk., Kadrina v., Hõbeda k. (1931)
Haavade peale pannakse Soomes ja Kadrina ümbruses, Virumaal teeleht (Plantago major ja P. media).

ALS 7, 59 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1934)
Haavale on hea peale panna paiselehti.

ALS 7, 187 < Viru-Nigula khk., Pada v., Satsu k., Laiamänni 5 (1934)
Haavale panna peale kuusevaiku.

ALS 7, 255 < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1934)
Haavadele peale panna teeleht.

ERM 168, 23 (19) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Haavale hää panna musta (?) lepa lehti.

ERM 6, 18 e < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Haavale palaviku vähendamiseks pandud peale kartulikaabet.

ERM 6, 18 f < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Ja raudrohud keedetud kummelitega ummusis segi, siis asendud haavale.

ERA II 25, 80 (1) < Järva-Madise khk., Lohala k. (1930)
Öheksama-õied ehk öheksama-vägi. Sellest keedetakse salvi. Õied keedetakse koorega. Haige haava peale panna ja kui maast hakand ja katki.

ERA II 31, 318 (6) < Kose khk., Oru v., Ridaküla k. (1930)
Nahkkoi ja haavahaiguse vastu aitab, kui võta värisevad heina, liuta seda vees ja pese sellega haava. Peagi paraneda haige koht.

ERA II 39, 210 (154) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Kaseurmad viina sees on kõige parem haavarohi ("kaseurma- piiritus").

ERA II 39, 210 (155) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Haavatutid [Eriophorum] haava peale. Paneb vere kinni.

ERA II 39, 209/10 (153) < Audru khk., Võlla v., Soomra k., Jäetmaa t. (1931)
Haava peale hõõrutse raudreirohtu.

ERA II 129, 660 (52) < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1936)
Kuusevaiku pannakse lõhkenud jala ehk käe peale ja see teeb lõhkend haava terveks.

ERA II 130, 571 (22) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. (1937)
Ka noored kaselehed aitavad, ennem piirituses leotada, siis välja pigistada ja haavale panna.

ERA II 42, 186 (13) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Haavade piale pandi magedat võid, magedat sialiha, küpsetatud sibulat, savi ja tiilehte. Savi kiskus palavat haavast välja, kuna tiileht ja mage või jt. hoidsid haava pehmed.

ERA II 60, 245 (17) < Pärnu-Jaagupi khk., Kaelase v., Jakobi k., Tammiku t. (1933)
Siberi kuuse vaik, seda puud nimetakse paltsamtaan, see parandab haavu; kui vere saad kinni pitsitada, siis tema hoiab niivõrd kinni, et mustust ei lähe sisse ja kasvatab kinni.

ERA II 129, 477 (37) < Märjamaa khk. (1936)
Suurte lõhedele (pakatustele) pannakse ka sisse kuuse vaiku, saapapigi, sulatatud meevaha.

ERA II 130, 328 (6) < Muhu khk., Muhu-Hellamaa v., Lalli k., Põllu t. (1937)
Puhastatud meevaha, searasva ja kuusevaiku segamini sulatada, haava peale panna - parandab ära.

ERA II 130, 570/1 (21) < Muhu khk., Hellamaa v., Pärase k., Mihkli t. (1937)
Haavadele pannakse raudjarohtu, leotatakse enne piirituses, pressitakse mahl välja ja kui värske haav on, aitab küll.

ERA II 134, 412 (8)b < Saarde khk. (1936)
Koduseid arstirohtusid on tarvitatud. Veriheina seoti haava pääle, et see takistaks verejooksu.

ERA II 135, 399 (1) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Maikuul korjati tõrvaseid noori kaselehti, mis piirituses leotati ja pärast tarvitati värske väikse haava peale panemiseks, nt: noalõige sõrme.

ERA II 135, 403 (19) < Torma khk., Kalma k., Mutuska t. (1937)
Mustlased soovitavad suvel, kui jalg oli lõhki astutud või haudunud, peale panna tee tolmu ja sanglepalehti.

ERA II 138, 403 (5) < Torma khk., Avinurme v., Sälliksaare k. (1937)
Kui kuiva murumuna panna haava pääle, siis saab haav terveks.

ERA II 150, 431 (24) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Umbe. Lõhki aetud ehk millekagi torgatud haav, kuhu mustus sisse on läinud ja hakkab paistetama ja mäda tekitama.
Võetakse 2 osa kuusevaiku ja 1 osa värsket võid, keedetas segi ja pannakse peale. Ka mässitas paistetanud koht takjalehe sisse.

ERA II 155, 692 (34) < Setu khk., Järvesuu v. Saarepää k. (1937)
Haavalõ pandas pedäjävaikko, tuu väiga puhastas ja hoit mädänemise iist.

ERA II 167, 180 (42c) < Järva-Madise khk., Albu v., Peedu k. (1937)
[Verihein (Achillea millefolium)]
Lehti pannakse ka haavale, paneb verejooksu seisma (verihein!).

ERA II 177, 49 (39) < Jõhvi khk., Kohtla v., Kohtla k. (1937)
Haava pääle panemiseks: takjalehti, teeditelehti.

ERA II 191, 225 (56) < Muhu khk., Muhu v., Suuremõisa k., Jaaguda t. (1938)
Raudreiarohtu katki hõõruda ja haavale peale, see ep lase mädanema minna.

ERA II 193, 634 (63.41) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Küti k. (1938)
Külmetushaavandite puhul tehakse kompresse hullukoeraheinast (koerapöörirohi - Hyoscyamus niger L.) valmistatud ekstraktist.

ERA II 193, 634 (63.38) < Põltsamaa khk., Võisiku v., Nõmavere k. (1938)
Pannil sulatati kuusevaiku ja soolavõid, kurnati läbi riide. Saadud salv parandas haavad.

ERA II 193, 634 (63.39) < Põltsamaa khk., Kali k. (1938)
Igasuguste nahavigastuste, nagu tulehaavade, lõhkenud käte ja haudunud kehaosade puhul on ravimiks tammekoore (Quercus robur L.) keedis.

ERA II 196, 41 (613) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Söötide peal ehk mujalgi kasvavad murumunad. Kui tema juba kaunis vanaks on jäänd või läinud, sügise poole, siis on temal pealpool kuiv pruunikas tolm muna sees. Allpool küljes on niisugust pehmet asja, mis haava peale pannes verejooksu kinni paneb.

ERA II 199, 205 (51) < Haljala khk., Vihula v., Villandi k., Pällu t. < Haljala khk., Auküla k. (1938).
Mitmesuguste paisete, haavade ja tõbede vastu aitab üheksamaa õilest valmistatud salv. Selleks võetakse nimetatud taime õisi, kuivatatakse, hõõrutakse peeneks pulbriks, segatakse hapukoorega parajaks salviks ja määritakse haavale.

ERA II 201, 102 (47) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Head haavarohud olid veel teelehed.

ERA II 201, 102 (48) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Lepal otsiti aastakasvu otsas kõige viimane leht üles, see oli üks kõige parem haavarohi.

ERA II 201, 255 (8) < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (1938)
Haavale pandi peale "tutirohtu", "tutirohi" on piiberlehe õienupu moodustis, mis pruuni peent tolmu täis on.

ERA II 203, 217 (5) < Tartu l. < Võnnu khk., Kastre-Peravald (1938)
Paiseleht - paisete ja haavade, kui ka paistetanud kohtade pääle arstirohuna.

ERA II 203, 280 (58) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Männivaiku tarvitatakse haavale panemiseks, et takistada mustuse ligipääsu.

ERA II 203, 419 (17) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Paiseleht.
Paiselehte tarvitatakse, nagu juba nimigi osutab, peamiselt paisetele panemiseks. Ka pannakse paiselehti haavale, kusjuures lehele pannakse ka tõrva. Tõrvane lehepool läheb haava poole.

ERA II 205, 405/6 (14) < Tallinn l. (1939)
Talvel saab kaabitud koore alt pärnapuu mähka: ja pane see kaabe ühe kaussi ehk taldreku peale ja vala keeva vett peale. Siis lasta liguneda, seni kui see vesi kaabest juba mingi veniva õli sarnaseks läheb. Seda võib raske köha korral juua, kuid ka katkise haava peale panna. Ja haav linase lapiga kinni siduda.
Sest see õli raske köha korral teeb köha pehmeks ja parandab ja kaitseb ka haava mustuse ja mädaniku vastu.

ERA II 236, 415 (15) < Halliste khk., Mõisaküla l. < Saarde khk., Jäärja v. (1939)
Käsnu ja igasuguseid muid väikeseid haavu oli arstitud lepapulkadega.

ERA II 251, 382/3 (29) < Karuse khk., Kunila k. < Viljandi khk., Uue-Võidu k. (1938)
Kui sauna minnakse ja kusagilt katki on, siis pannakse vihaleht peale. See vihaleht, kellega sa vihtled, siis ei lähe vihale. Tuuleroosi eli pigistakse ka senna haava peale vahel.

ERA II 260, 456/7 (28) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Haava peele pandi hobusetussu ehk tuhkurt (tuhkur = seen = hootuss). Selle tolmu pandi peele.

ERA II 279, 186 (2) < Iisaku khk., Mäetaguse v., Pagari as. (Hallik) < Leena Saareväli, 73 a. (1940)
Tõrva [s.t. vaiku] korjati siebi hulka, keedeti tõrvaseepi. Astjad, mis jooksma hakkasivad, panime ka tõrvaga kinni. Haava pääle panna puhast klaari tõrva, siis parandab. Haudund kohtadele pandi männitõrva. Talvel, kui puid lõikavad, siis on kõige parem tõrva korjada.

ERA II 283, 484 (18) < Pühalepa khk. (1940)
Hea salv, mis haava 2 päevaga parandab.
Võetakse pekist sulatud rasva, mett ja rukkijahu, tehakse see salviks ja võitakse sellega haava iga nelja tunni tagant uueste, siis paraneb ta kahe päeva jooksul.

ERA II 283, 484/5 (20) < Pühalepa khk. (1940)
Kasulik salv vanade haavade parandamiseks.
Võetakse kibuvitsa punaseid marju, ja nimelt mihklipäeva aegu. Pandakse hea, kange valge marjaviina sisse ja lastakse nii kaua keeda, et nad nagu puder pehmeks saavad. Aetakse siis läbi rätiku või sõela, nagu hernestega tehakse. Valatakse siis poomõli, vaiku ja vaha, igaühest nii palju, nagu kibuvitsamarjugi on, sulatakse kokku ja segataks häste läbisegamine. Viimaks tilk tilga järele külma vee sisse tilgutada, et see salviks saab. Nõnda on see hea kõigi haavade ja hädade jaoks, olgu nad vanad või värsked.

ERA II 285, 58/61 (3c) < Rapla khk., Kabala v., Hiiepõlma t. (1940)
Teeleht vaigistab palavikku, teeleht võeti, pesti puhtaks, pandi haava ehk kuiva paistetuse peale, vaigistab valu.

ERA II 292, 435 (79) < Tallinn l. (1941)
Maarohud, mis taviteti haiguste parantamisest:
Aaloe kasvas potis ja selle veega pesti haavu, ja oli ka haigeid silmi hea pessa seest ja väljast, ka sissevõtmisest tarviteti seda vett.

ERA II 292, 436 (93) < Tallinn l. (1941)
Kuusetõrv, vaik. Keedeti mee ja jahudega segamine head haavaplaastrit ja neelati terasi alla, parandasid rindu.

ERA II 300, 118 (3) < Kodavere khk., Pala v., Assikvere k. (1942)
Kualike kuabet pantse huava piäle, kisub palavikku väljä.

ERA II 292, 436 (90) < Tallinn l. (1941)
Paisulehed pandi paisete ja haavade peale.

ERA II 295, 41 (11) < Tõstamaa khk., Seliste v. (1941)
Raudrirohe oli haavaparandaja ja vere kinnipanija.

ERA II 187, 256 (12) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Urge t. (1938)
Emalepa viimane ladvaleht on hea haavarohi, parandab lahtised haavad.

ERA II 189, 36 (104)a < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1938)
Haavale pandi ämbrikuvõrku peale ja tusspalli, see võtab vere pidama. Hobusesita vesi võtab ka vere pidama. Silguniiska pandi peale ja põienahaga seoti kinni.

ERA II 189, 36 (104)b < Emmaste khk., Emmaste v., Tärkma k., Nigu t. < Emmaste khk., Emmaste v., Viiri k. (1938)
Rauateerohu sahvt on ka haavarohi.

RKM II 17, 198 (25) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Muru k., Jaagupi t. (1948)
Musta lepa lehed kosutavad ära katkise haava.

RKM II 27, 335 (42) < Kodavere khk. (1948)
Ühesugune osa mett, kuusetõrva, magedat võid või searasva keedetakse. Tarvitatakse plaastriks haavale.

RKM II 52, 430 (156) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Teelehte pandi katkise haava peale.

RKM II 53, 299 (13) < Urvaste khk., Võidulipu kolh. (1956)
Paisete ja haavade arstimiseks keedeti rohtu, milleks oli tarvis vaha, searasva ehk võid, mett, vaiku, ruki- ehk kaeraorast. Need ained keedeti pudruks, hiljem määriti haigele ja seoti kinni.

RKM II 49, 227/8 (3) < Rõuge khk., Kasaritsa k/n. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Kui töö juures torgati jalg millegagi ära, siis heaks arstimiks olid loomapeedi ja kaalika lehed.

RKM II 53, 468 (3) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Haavu raviti raudrohuga, kuusetõrv koos rasvaga.

RKM II 53, 501 (1) < Urvaste khk., Antsla l. (1956)
Haavadele pandi vanasti tärpentiini, tõrva, rasvakese, lakki. Samuti kasutati arstimiseks veriheina ehk raudrohtu. Haavadele pandi veriheinast väljapigistatud mahla.

RKM II 58, 300 (66) < Häädemeeste khk., Kilingi-Nõmme as. (1955)
Nüid joosevad kohe arsti juure, midagi natuke on, vanasti's nõnda olli! Raudheinu olli suur mure valmis korjata, kuivatada, hõeruti ära ja haava pääle - veri kinni (raudrohi, Achillea)

RKM II 72, 122 (1) < Urvaste khk., Vana-Antsla v., Partsilumbi t. (1959)
Haavade puhul pandi puhast tõrva peale, rasvakeset, lakki, veriheina e. raudrohu mahla pandi peale.

RKM II 175, 408 (14) < Audru khk., Võlla v., Vanaküla, Reku t. (1964)
On üllad - valged lilled või lumelilled [= võsaülane] - käsi oli katki, panin käe peale, põletas suure augu sisse, lõi punased triibud, pärast veel hullem.

RKM II 75, 195 (6) < Mustjala khk., Vanakubja k., Kaasiku t. (1958)
Haava peale pandi tuhkrutolmu, see ei lase verd läbi. Tuhkur on vananaistepuss.

RKM II 75, 368 (8) < Mustjala khk., Vanakubja k., Maunuse t. (s. Kirs), 83 a. ja Sofia Seebart (s. Erlach), 65 a. (1958)
Haava pääle pandi teelehti, veriheina. Teelehel ikka tumedam pool haige vastu.

RKM II 91, 683 < Võnnu khk. (1959)
Veikeste haavate veresulgemisel pandi veriheinalehti haavale.

RKM II 91, 683 < Võnnu khk. (1959)
Paranevatele haavadele pandi kuusevaiku pääle, kuid see sulatati vahel mageda värske võiga segi.

RKM II 92, 288 < Kambja khk., Ani as. (1959)
Haava määriti searasvaga, kuni veri kinni jäi. Siis keedeti veel ise rohtu. Selleks toodi metsast kuusevaiku, sulatati ära, pandi viina sisse keema, sinna sisse lisati veel mett, võid ja vaha. See segu keedeti ühte ja määriti haava. Sellega kasvas haav ruttu kinni. Haava peale ei tohtinud mingil tingimusisel vett lasta, siis hakkas haav mädanema. Kõige esiteks jäi haaval veri kinni siis tõmbas kooriku pääle ja pärast kasvas kinni.

RKM II 111, 114 (376)a < Muhu khk., Lõetse k. (1961)
Haavadele pandi peale saarelehte, teelehte, purukstambitud raudriialehte, paiselehte ehk vaeslapselehte.

RKM II 111, 91/2 (287) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Haavale pandi kõigepealt joodi peale. Hea oli ka segu, mis valmistati järgmiselt: enne jaani võetud raudriia rohu lehed, millel sahvt alles sees, tambiti peeneks ja pandi viinasse. See segu pandi siis haava peale.

RKM II 111, 87/8 (270) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Haavade jaoks oli lõigathaige rohi. See on pruunide nuppudega taim, nuppude sees on pruun pulber. Seda pulbrit raputatigi haavadele peale.

RKM II 111, 82/3 (246) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Haavade jaoks korjati kevadel kaskedelt hiirekõrvu ja pandi viina sisse ligunema. Teinekord ligunes see nõnda aasta otsa. See vedelik ei lasknud haavu mädanema minna.

RKM II 111, 70/1 (190b) < Muhu khk., Vanamõisa II k., Kõue t. (1961)
[Raudrohi] oli ühtlasi ka haavarohi. Pealt seoti kinni linase riidega.

RKM II 111, 40/1 (102) < Muhu khk., Ridasi k. (1961)
Haavadele keedeti nn haavaplaastrit searasvast ja kuusevaigust. Mõlemaid pandi enam-vähem võrdsetes osades.

RKM II 108, 356 (94) < Halliste khk., Vana-Kariste k. (1961)
Vana-Karistes ja Voltvetis kasutati haavarohuks nn „plaastert“. Kirvehaavad või vahest ka püssilaengust äpardused jne. Plaaster keedeti 1/3 magedast võist, vahast ja kuusepuu vaigust. Segu selgitati ära settimise teel ja pealt kallati puhtam osa eri nõusse, millega siis raviti sidemele määrimise teel. Vaha pidi kasvatama, vaik haava puhastama ja mage või oli pehmenduseks.

RKM II 106, 145 (46) < Jõhvi khk., Kohtla k. (1960)
Kuusetõrva keideti. Mageda rasva pandi hulka, segamine keideti ja pandi lõhkend haava päälä ja paise päälä ja mädänäma mend haava päälä.

RKM II 111, 164 (534) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Haavadele pandi peale teeleht, see ei lasknud haava halvaks minna.

RKM II 111, 164 (536) < Jämaja khk., Mäebe k. (Sõrve) (1961)
Haava pesti viinaga, mille sees ligunesid kaseurvad.

RKM II 112, 423 (65) < Simuna khk., Rakke k. (1961)
Haav. Kui lõigati näppu, siis pandi haava peale ämblikuvõrku ja raudrohtu.

RKM II 138, 127 (94) < Palamuse khk., Kudina v., Aruküla k. (1958)
Raudrohu mahla tilgutati haavale, see pidi hoidma, et haav mädanema ei läheks, ja vere jooksu kinni panema.

RKM II 145, 79 (23) < Pärnu-Jaagupi khk., Kärstna k. - Lilia Briedis < Minna Kannistu, 69a.
Haavale pannakse raudheina peale.

RKM II 148, 335 (24.2) < Kadrina khk. < Haljala khk., Varangu k. (1962)
Haavad - krookleht, kummelivesi, mailasetee ja nääritee.

RKM II 160, 17 (33) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Haavale pandi peale linaseemne vett, et seda külge ei hakka. Munavalgega määriti, kui ihukoi tegi augud.

RKM II 160, 210 (29) < Rakvere khk., Rakvere l. (1961)
Haavad. Ämblikuvõrku pandi haava peale. Kaalikaleht, õunapuuleht (hõõruti pehmeks) või teeleht pandi haava peale, kui palavik sees oli.

RKM II 161, 355 (252) < Lüganuse khk., Püssi v., Lohkuse k. (1963)
Lõigatud haavade ravist.
Haava pääle pandi ämeläse [ämbliku] võrku, sealiha, -nahka või soolvett. Rauaroho [raudrohu] puru. Suvel õli saada, siis pandi üle öheksame- ja äiäkaula [takjalehti], ka teetitte-, nauri- ehk kaalikalehti.

RKM II 170, 229 (16c) < Väike-Maarja khk., Porkuni v. (1962)
Teelehed - haavale teeleht peale.

RKM II 174, 95 (6) < Kolga-Jaani khk., Leie k. (1963)
Kui oli mingisugune haav siis pandi kaselehe viina peale. Seda rohtu valmistati järgmiselt : Kevadel, kui tulid noored lehed kasele otsa (noh, üteldi kask on ju hiirekõrvul), siis korjati neid vaiguseid ja näppude külge kleepivaid lehti ja pandi pudelisse viina sisse ja olligi arstirohi käes. Seda rohtu tarvitati inimesele haava kui ka looma häda korral. Seda rohtu oli alati igas talus kodus valmis.

RKM II 175, 13 (15) < Audru khk., Võlla, v., Kihlepa k., Kalda t. (1964)
Kasepungad on haavarohi. Sisse ka võtta ja haavale peale. Kui siga mu jala ära sõi, siis sai peale panna. Viina sisse pandud liguma, siis oli ilus kollane.

RKM II 175, 142/3 (19) < Tõstamaa khk., Seliste v., Taltsi k. < Mäe k. < Audru v, Lindi k.. (1964)
Raudrohi, seda hõerutse, kui vesitses läheb, panetse haava peale. Seokesama kibe, kui kanget viina panna, aga ruttu läheb üle.

RKM II 175, 264 (15) < Audru khk. ja v., Kõima k., Valgu t. (end. Sepp), 68 a. (1964)
Raudrohi on tarvitatud loomadele punase kuse vastu. Inimesel kui haav on, siis pestakse raudrohu veega.

RKM II 175, 406 (6a) < Audru khk., Võlla v., Vanaküla, Reku t. (1964)
Teelehte haava peale panna.

RKM II 176, 343 (21) < Audru khk., Kabriste k., Koobi t. (1964)
Raudrohud olid haava pääle panemise jaos.

RKM II 176, 343 (22) < Audru khk., Kabriste k., Koobi t. (1964)
Teelehed olid haava pääle panemises.

RKM II 183, 292 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. < Väike-Maarja khk., Uniküla k. (1964)
Haav jalal.
Kui haav jalal, siis pandi kuusevaiku peale. Jutustaja isiklikult teinud. Haav paranes ruttu.

RKM II 186, 32/4 (11h) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Torma khk., Lohusuu al. (1964)
Haavu raviti teelehtedega.

RKM II 208, 148 (56) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Vaigusalv keedeti: vaik, mesi, muna, rüäorast Himmastes. Muna klopiti peräst sisse. Tuu es lasõ haaval halvas minnä. Pigi ka pandi.

RKM II 208, 149 (58) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Kõivuurva' pandi tuurõlt viina sisse, tuu ol'l haavarohi.

RKM II 222, 46 (14) < Lüganuse khk., Liimala k. < Lüganuse khk., Kaunurme k. (1966)
Lõhkend haavad.
Kui kätel olid haavad, pandi villane lõng ümber. Omatehtud salviga määriti. Salv oli tehtud kuusetõrv, või ja mesi, kõiki pandi ühepalju ja keedeti.

RKM II 222, 52 (4) < Lüganuse khk., Koljala k. (1966)
Lõhkend haavad.
Mädavinne, mädand ja lõhkend haavad parandab omatehtud salv.
Kuusetõrv, mage searasv ja vaha, kõiki ühepalju panna, sulatada kuumas vedelast, ongi salv valmis, külma panna, hangub kõvaks. Parandab hästi.

RKM II 224, 587 (16) < Tartu l. < Lääne-Nigula khk., Sooniste v., Ellamaa k., Sillasoo t. (1967)
Kuusevaik, mesi parandab haavad, ka teeleht.

RKM II 238, 68/9 (16) < Püha khk. (1967)
Haavad.
Kui oli tekkinud mingi haav, esimene asi oli peale kusta ja kinni siduda. Oli haavas tekkinud mädanik, siis minu koduümbruses keedeti „plaastrit“. Võeti võrdselt kuusevaiku, searasva ja meevaha. Sulatati segi ja pandi haavale. Oli haav väga punetava väljanägemisega, siis arvati, et peale haava tekkimist on õlut joodud ja „õlleviha on haava sisse läind“. Sarnasel puhul pandi kuusevaigu, searasva ja meevaha sekka sulatades õlut. Sarnane plaaster seoti siis haavale. Öeldi, et see kisub haavast mäda välja ja haav hakkab paranema. Mõne tunni pärast võeti plaaster ära, vaadati, kui oli mäda küljes, kraabiti see ära ja pandi uuesti haavale. Sidemete panemiseks võeti väiksem valge riidelapp, senna pääle või külge suruti need keedetud riideribad ja kui riidelapp „plaastriga“ oli haavale pandud, seoti nendega ümbert kinni.

RKM II 246, 493 (b) < Venemaa, Toropetsi l. (1970)
Haavadele pandi värsket kuusevaiku peale. Vaik hoiab haava puhta ja ei lase mädanema minna. Haav paraneb ruttu.

RKM II 246, 613 (13) < Sangaste khk. (1970)
Reburaika õietolmu pandakse ninasse, kui nina verd jookseb, või haava pääle - võtab vere kinni. (Vanast pandsid mõned ämblikuvõrku haava pääle.)
Need taimed tolmuvad rikkalikud.

RKM II 249, 574/5 (943) < Krasnodari krai, Vesjoloje k. < Sulevi k. (1962)
Kui nael torkas jalga.
/---/ Kui jalg valutama hakkas, siis tehti jalale kas tammekoore ehk lihtsalt sooja vee vanni. Pärast leotamist pandi haava poole külge viinakompress, aga jala pealepoole külge pandi soodavee lapp ehk äädika lapp, mis palaviku ja paistetust vähendab.

RKM II 252, 214/5 (10) < Karuse khk., Hõbesalu k., Antsu t. (1968)
Haavale pandi peale raudvererohu vett. Raudvererohi hõõruti peenikses ja kui vesi välla tuli, pandi see haava peale.

RKM II 254, 334 (23) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
[Ravimtaimi]
Põldhumalad, siin on teine nimi, põldvint, roosa õiega, kasvab kardulis. Paneb haava kinni [kassitapp].

RKM II 254, 399/400 (1a) < Haljala khk., Ama k. (1969)
Rauarohtu pandi verejooksu, haava peale.

RKM II 254, 414 (36) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Tieleht on haavaparanduseks väga hea.

RKM II 254, 443 (20b) < Haljala khk., Natturi k. (1969)
Tieleht pandi [haava] peale. Tieleht võttis palaviku ära.

RKM II 254, 474 (30) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Üheksamaõis - sellest rahvas pidi haavade peale plaastrit keetma, ei tea, millega kokku.

RKM II 254, 478 (46) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Haava peale pandi tielehte.

RKM II 254, 478 (47) < Kadrina khk., Ahila k., Tõnuansu (1969)
Haava peale pandi rabarberilehte.

RKM II 257, 408k < Palamuse khk. (1968)
Haavade pesemiseks kasutati kummeliteed ja raudrohu teed.

RKM II 260, 178 (36) < Ludza maakond, Vitebski kubermang, Suure-Tsäpsi k. (s. German), s. 1895 (1967)
Augustis õitsevad taimed, vene keeles „деручи“, tarvitatakse haavade puhul.

RKM II 260, 508(2215a) < Krasnodari krai, Adleri raj., Vesjoloe k. < Sulevi k. (1967)
Kask: v. k. Береза. L. K. Betula.
/---/ Eestimaal korjatakse kasepungasi kevadel, pannakse piirituse sisse, see on esimene haavarohi.

RKM II 261, 196/7 (55) < Kadrina khk., Ojaveski k., Preediku t. (s. Orro), s. 1900 (1969)
Raudrohu lehed said katki hõerutud ja seda mahla pigistasin haava sisse, sidusin pealt kinni ja paranes ära.

RKM II 262, 193 (73) < Haljala khk., Vergi k. (1969)
Tielehed - haava, paistetuse, valu vastu.

RKM II 263, 250 < Jõhvi khk., Kohtla-Järve l. < Tartu l. (1969)
Siis verihein, see on kuuseoksa moodi hein, seda pandi ka paksult verd jooksva haavale ja see sulges verejooksu. Ka kuivatati see rohi ära ja hõeruti haava peale, seda tehti talvel, sui pandi värselt see rohi haavale.

RKM II 269, 269 (19) < Rõngu khk., Elva l. < Nõo khk., Meeri v. (1969)
Vanasti ema tegi rohtu, kui midagi mädanes: mesi, kuusetõrv (vaik), või; sulatati ja pandi haavale pääle - segu nimetati haavaplaaster.

RKM II 283, 222 < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Kuusepihka ehk -vaiku panna haavale peale ja kasvajale inimestele ja loomadele.

RKM II 283, 223 < Haljala khk., Selja k. (s. Vimberg), s. 1891 (1971)
Raudnõgese mahl on ka hea rohi. Seda pannakse haavadele ja kärnadele. Mul oli üks kärn peas. Panin raudnõgese mahla kärnale peale. Küll oli valus. Kärn kuivas ära ja pea sai terveks.

RKM II 285, 180 < Pärnu khk. (1971)
/---/ Haavarohuks sai pookimisvahalaadset salvi keedetud kuusevaigust, meevahast ja magedast võist. /---/

RKM II 287, 117 (22) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Keedeti salvi.
9 ainest: 1 - rukkioras, 2 - kumel, 3 - sibul, 4 - küüslauk, 5 - mesi, 6 - vaha, 7 - hapukoor, 8 - rasv, 9 - teeleht. Kõik ained pandi korraga keema. Oli keenud, siis kurnati või lasti läbi marli, et segu puhas ja klaar oleks, ja ta tardus ja oli nii ilus selge. Seda pandi haavale peale. See tegi nii ruttu haava terveks ja kasvatas kinni, isegi puhastas haava.

RKM II 300, 480 (1) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Lahtise haava peale peab kaalilehe (kaalikalehe) panema, see kisub palaviku välja ja ei lase haaval mädanema minna.

RKM II 308, 155 (22) < Karula khk., Apja k., Liiva t. (1973)
Haava peale raudrohu lehti panda, siis jääs veri saisma.

RKM II 309, 302/3 (4p) < Lüganuse khk., Sirtsi k. < Lüganuse khk., Kiviõli l. (s. Sakslad), s. 1919 (1974)
Kui lastel olid haavad, joosti ju paljajalu, astuti vahest puuorki või klaasitükki, siis ämm määris haavaümbruse või ehk rasvaga ära, lasi koera puhtaks lakkuda, võttis maast teetitte lehti, kastis võisoolvee sisse, pani haava peale, sidus nartsuga kinni ja haavad paranesid.

RKM II 316, 303c < Helme khk., Riidaja k. (1975)
[Haab.]
Kui valu om, siss mähit takjalehtega kinni.

RKM II 316, 303d < Helme khk., Riidaja k. (1975)
[Haab.]
Kui jalg valutab, om takjaleht hää.

RKM II 316, 312/3 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Haavale tiilehte ja keeda salvi kah.
Haavasalvi retsept.
Hapukuur, meevaha ja kuusevaik. Kik pane ütekõrrage: mia ole keetan kilutopsi sihen. Niikaua, kui ta ilus selge tuleb, kui ta valmis om ja jahtus, pane haava pääle. Võib värske või vana haab kah olla.
Haavade mädanemise puhul ja kigedele haavadele võib panna.

RKM II 318, 517 (3055) < Kaukaasia eesti as. < Kuusalu khk., Loksa k. (1978)
Haava ravimine, kui see mitte liiga suur ei ole: võib värskeid lepalehti peale panna, nende abil kasvab haav ruttu kinni, ja kui muud käepärast ei ole, siis võib haava pesta ka oma märjaga, kuid pärast tuleb haav puhta valge lapiga kinni köita.

RKM II 329, 229 (23) < Rõuge khk., Nursi as., Pruuli t. (1977)
Kõige parem haavarohi on kuusevaik, mis veel pehme on. Seda haavale pääle panna. Puulehega haava pääle panna ja oli jällegi terve.

RKM II 328, 352/3a < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Värske haava pääle pandi verehainu ja veiksema haava pääle ämblikuvõrk, pandi lambiõli, värnits ja toorest kartulikaabet, kuid seda viimast vast vanema haava pääle ja takjalehti värske haava pääle.

RKM II 328, 352/3b < Võnnu khk., Alevi k. (1977)
Lambiõli sisse võtta arvati ka tiisikuserohuks, paraneva haava pääle pandi kuusevaiku. /---/

RKM II 329, 433 (11a) < Rõuge khk., Hannuste k. (1977)
Arstimisi:
Haavale pandi linane lapp ümber ja siis valati kaseurva viina peale. Kaseurva viina saadi, kui kaseurbadele valati viin peale ja siis soojendati.

RKM II 329, 433 (12) < Rõuge khk., Hannuste k. (1977)
Kui juhtusid end ära lööma ja nahk marraskil või haav, pandi kuusevaiku kaselehe peale ja see haavale.

RKM II 329, 433 (13) < Rõuge khk., Hannuste k. (1977)
Haavale pandi ka noortest veriheina lehtedest hõõrutud pulbrit.

RKM II 331, 364 (32) < Väike-Maarja khk., Männialu (end. Naraka) k., Käba t. (1978)
Salatõrv oli männi sees lõhes heake loiguke, prao sees. Seda pandi haava peale.

RKM II 347, 40 (27) < Räpina khk., Meeksi k. (1980)
Mesi ja vaik ja rukkioras ja vaha ja või - viis asja, too oll haavarohi. Too puhast ja haav sai nii ruttu tervest. Mina keedi toda, mitme käisive otsman. Tütar lõpet keskkooli ära, jala ära hõõrutu, es saa ülikooli minna eksami tegema. Mina keedi rohu ära, tütar es lase pääle panna - tuu on omatettu rohi! Paar kord sai ära pantu, silmanäten parani.

RKM II 349, 19/20 (8) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Siga kiskus ühte, mässisivad kobrulehtede sisse, viisivad haigla. Kobrulehed tõmmasid palaviku ära.

RKM II 349, 32 (15a) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Kriimustuse ehk haava piale on hia kuuse- ehk männitõrv.

RKM II 349, 32 (15b) < Lüganuse khk., Ojamaa k. < Jõhvi khk., Rajaküla k. (1980)
Kirsivaik ka parandab, kui on välja lüönd ehk katki kuskilt.

RKM II 349, 494 (118) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Haavadele pandi peale kuusevaiku.

RKM II 349, 497 (129) < Kose khk., Alavere k. (-Anni), s. 1886 (1981)
Kummeliteed joodi palaviku korral, kuristati haiget kurku ja pandi kompressideks haavadele.

RKM II 355, 444 (99) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Värske ja veega üleloputatud teeleht asetati värskele haavale. See puhastas haava. Samasuguse toimega oli ka kaalileht.

RKM II 355, 560 (38) < Põltsamaa khk. (s. Luukas), 79 a. (1981)
Kui lapsed paljajalu joostes lõid varbad veriseks, siis pandi puhas teeleht katkise koha peale. See tõmbas palaviku välja ja valu kadus kiiresti ära.

RKM II 356, 545 (44) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Haava peale asetati puhas teeleht, hoidis haava puhta ja vähendas põletikku.

RKM II 358, 197 (6) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1981)
Raudnõgesed on ka väga head. Neid tuleb keeta ja panna haava peale, see tõmbab palaviku välja.

RKM II 358, 355 (34) < Põltsamaa khk., Lahavere k. < Põltsamaa khk., Tamsi k. (1981)
Teeleht tuleb panna haava peale.

RKM II 360, 377 (11) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Haavad ja kärnad.
No siis veel haavad ja kärnad, nende vastu olid jälle omad rohud, nagu annekolla okste keedis, mis kaotas täied ja ravis ka kärnasi. Raskesti mädanevate haavade puhul tehti sõnajala juurtest ravim. No neist on kõigest nüüd juba igas arstirohuraamatus kirjutatud.

RKM II 362, 169 (30) < Otepää khk., Kastolatsi k. (1982)
Piimaohakat õpetati lastele haava peale panna. Too on mõru.

RKM II 362, 170 (31) < Otepää khk., Kastolatsi k. (1982)
Vere võtab kinni raudrohi - haava peale panna.

RKM II 363, 326/7 (21a) < Otepää khk., Laguja k. (1982)
Raudrohtu, seda panin ka pääle, kui sõrme katski tegin.

RKM II 363, 369 (7) < Otepää khk., Neeruti k. (1982)
Kui lõikad haava ja verd jooseb, siis paned verihaina pääle ja veri jääb kinni. Lapsena ikka sai pandud.

RKM II 363, 422 (8) < Otepää khk., Neeruti k. (1982)
Vaik, mesi, või, rukkioras segi segada ja keeta. Selle salviga haavasid määrida, siis paranevad hästi.

RKM II 366, 356 (7) < Tartu l. (1983)
Haava peale pannakse veel kuusevaiku.

RKM II 369, 482/3 (76) < Pöide khk., Haapsu k. (1982)
Teelehte pandi haava peale.

RKM II 370, 450/1 (6) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. < Roela k. (1984)
Ja siis raudrohi on jälle haavarohi. Ükskord ema astus vikatisse ja suur haav oli. Ja siis ütles, et minge tooge seda raudrohtu. Ja siis pühaba hommiku pani riidesse ja läks surnuaiale ja polnd midagi. Kui kevade aeg, siis panime ikka noori lehti.

RKM II 371, 394 (4)d < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Karukollad, see pulber on haavarohi.
(Jaani ema räägitud.)

RKM II 371, 400/1 (22) < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Minu isa tegi haavasalvi, mis ravis kõik haavad ära. Päeval pane pääle, õhtul võta lahti, öö kohal õhku ja uue hommiku pane jälle pääle. See segati 18 asjast (13 on meeles): mesi, vaha, taruvaik, searasv, või, sool, koor, mägrarasv, jäneserasv, rebaserasv, kuusevaik, männikasvu tolm, karukolla tolm. Loomadele ja inimestele aitas.

RKM II 371, 529 (5) < Viru-Jaagupi khk., Inju k., Loigu t. (1984)
Kuumas tuhas küpsetatud sibul pandi haavale ja konnasilmale peale.

RKM II 371, 577 (28) < Viru-Jaagupi khk., Koeravere k., Nõmme t. (1984)
Haavale tuleb tieleht peale panna ja kõvasti kinni siduda, siis jääb verejooks ära ja haav kasvab hästi kinni.

RKM II 372, 291 (17) < Tartu l. (1984)
Keedis-salv: rukiroheline, kanamuna valge ja mesi. Silmale ja haavale.

RKM II 372, 291 (18) < Tartu l. (1984)
Kuusevaik haavale.

RKM II 373, 4/5 (4) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (1983/4)
Kui oli haav ja veri jooksis ja see inimene oli kas heinamaal või karjamaal, ei läinud ta mitte koju abi järele, et seal riidetükki saada ümbersidumiseks haavale, vaid võeti raudrohu lehti, hõõruti need peo vahel pehmemaks, nii et lehemahl tuli välja. See märg leht pandi haava peale. See võttis vere kinni ja kaitses haava. Aga mõned vanad inimesed otsisid haava puhul hoopis ämblikuvõrku ja panid selle haavale peale. Ämblikuvõrk tõmbas haavast tuleva vee enda sisse. (Kanged mehed ei kartnud ei mustust ega mürki.)

RKM II 373, 609 (93) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui haav oli sõrmes või jalga sai astutud ork, siis haav paranes kiiresti, kui sai kaalileht peale panna ja alles siis riidelapiga kinni siduda. Kaalileht aidanud põletikku ära hoida.

RKM II 373, 609 (94) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Haava peale pandi ka puhas teeleht, hoidis põletiku tekkimist. Tolmust või porist teelehte ei tohtinud võtta.

RKM II 374, 118 (61) < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Vaik oli hea haavarohi. Selleks sobis kõige paremini sula puhas vaik. Kui taheti pehmemat määret, keedeti vaiku kas rasva või võiga. Kui haav tekkis metsas ja ka lappi sidumiseks polnud käepärast, otsiti kasvav kuusk, otsiti tükike sulavaiku ja pandi see sõrmega haava peale ja jäeti haav lahtiselt.

RKM II 374, 231 (63) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Haavale pandi puhas teeleht peale, kiirendas paranemist.

RKM II 375, 79/80 (8) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui juhtus olema väike haav, tuli peale panna puhas teeleht, mis võttis vere kinni ja hoidis haava puhta ja haavasse ei tulnud palavikku. Eriti vanad inimesed hindasid haava puhul ämblikuvõrku [!!!???], mis hästi vere kinni võttis. Ida Käsnapuu mäletab veel, et kui tema kodus lapsena haav tuli, otsiti ämblikuvõrku, pandi nii see kõige enne haavale ja alles siis seoti lapiga kinni. Ütleb küll, et küll võis see ämblikuvõrk must ja tolmune olla, kuid ometi tarvitati, kuid samas arvas, et ehk oli ämblikuvõrgus mõni tähtis aine, mis ravis, sest muidu oleks ju veremürgitus tulnud.

RKM II 375, 205/6 (7b) < Põltsamaa khk., Võhmanõmme k. (1985)
Vaik oli ka hea haavarohi. See sulges kohe verejooksu. Vaiku tarvitati just sel juhul, kui tekkis mõni haav metsas, heinamaal ja siis otsiti kohe okaspuu, kust võeti vaiku. Tihti jäigi vaik paljalt haavale, sest metsas ju lappi kaasas polnud. Vaiku tarvitavad praegu töökoja tislerid. Kui mõni haavake tekib, siis otsivad nad kohe kuuselaua küljest värske vaigutilga ja panevad selle otse haava sisse ja väikese haava puhul ei otsigi kinnisidumismaterjali. Seega vaik ja teeleht on vanast ajast head arstimid haavade puhul. Tuli ka vaadata, et haavad ei saaks vett, see pikendaks paranemist.

RKM II 375, 277/9 (8) < Põltsamaa khk., Pauastvere k. < Põltsamaa khk., Võhma k., Kooli t. (1985)
Haavale otsiti suvisel ajal kohe õuest puhas teeleht peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht sulges verejooksu ja vähendas valu, sest põletiku hoidis ära. Mõnes peres oli kombeks väikesele haavale kohe peale pissuda, et see hävitab pisikud.

RKM II 375, 368/9 (7) < Põltsamaa khk., Mällikvere k. < Põltsamaa khk., Taadikvere k. (s. Liiber), s. 1898 (1985)
Värskele haavale pandi raviks puhas teeleht peale. Siis ei läinud haav halvaks. Tehti siis nii, et teeleht pandi haavale peale ja siis seoti lapiga kinni. Teeleht tõmbas siis palavikku vähemaks ja siis tuli see poolkuivanud leht uuega vahetada. Ka veri jäi teelehe alla seisma, ei jooksnud enam. Parem ravimoodus oli see, kui värskele haavale sai peale niinimetatud nõrevaiku, mis otse okaspuu tüvest välja nõrgus. Sai vaiku veel sealt võtta, kus oli tooreid laudu või palke. Sealt võis veel ilusat vaiku välja nõrguda. Kui aga juhtus nii, et hooletusest läks haav rikki, tuli seda ravida määrdega, mis keedeti vaigust, rasvast ja meest. See tõmbas põletiku välja, paistetuse alla ja valu vähenes.

RKM II 375, 528 (28) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k. (1985)
Haavale tuli peale panna teeleht, see hoidis mustuse sissesattumist ja võttis palaviku vähemaks. Teelehte tuli vahetada, sest põletiku puhul muutus teeleht närbunuks. Tihti määriti värsket haava joodiga, piiritusega, siis sai haav puhtaks. Kui oli käepärast vaiku, oli see väga kasulik haavale. Halvaks läinud haavale keedeti määret, mis koosnes vaigust, võist ja meest. See parandas kiiresti. Ka pissu aitas.

RKM II 376, 522 (14) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Kui tekkis suvel väike haav, soovitati puhas teeleht peale panna. Haav paranes kiiremini.

RKM II 380, 18 (15) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Väikeste haavade puhul suruti haav kõvasti kinni, peale pandi tee- või paiseleht ning seoti kinni.

RKM II 380, 29 (38a) < Jõhvi khk., Ohakvere k. (1984)
Väikeste haavade puhul pandi peale puhas ämblikuvõrk, suhkrut, teelehti.

RKM II 380, 34 (62) < Jõhvi khk., Kuremäe k. (1984)
Üheksavägisel pidi olema üheksa „salaväge“ ja pidi aitama üheksa haiguse vastu. Üheksavägise keedist on kasutatud haavade, ohatiste parandamisel. Ka köha ja bronhiidi vastu pidi tee üheksavägise õitest aitama.

RKM II 381, 6/7 (5) < Kadrina khk., Palmse v. (1985)
Haavade ravi.
/---/ Suvel oli asi lihtne; haavast pigistati verd välja, pandi aia äärest võetud tee- või paiseleht peale ja seoti lapiga kinni. Ka raudrohu katkimuljutud lehed vaigistasid verejooksu näituseks sirbi- või vikatihaavast. Paiseleht parandas ka vana halvaks läinud haava. /---/

RKM II 381, 73/8 (6)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
/---/ Mina isiklikult tarvitan ainult kahte ravimit haavale, see on liha soolvesi ja toores sibul. /---/ Ja toorest sibulat tarvitan nende haavadele, kas astun naela jalga või pind läheb kätte. Valan algul soolveega üle ja kui valutama hakkab, haav läheb kinni, siis seon toore sibula lõigu peale. See puhastab haava ära ja möödub kõik normaalselt. Seega pole ma ühegi haava pärast arsti juures käinud ja pole ka ükski haav pahaks läinud.

RKM II 381, 73/8 (6)c < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Vanad inimesed tarvitasid toorest sibulat veremürgituse vastu seda haavale pannes, kui haav punetama hakkas. Paisetele pandi küpsesibulat peale.

RKM II 381, 73/8 (6)d < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Haavarohuks tarvitati veel teelehte, kaalikalehte ja kummelikompresse, paistetuse ja põletiku korral tehti savikompresse.

RKM II 381, 113/4 (5)a < Rakvere khk., Rakvere l. < Pärnumaa, Tammiste v., Piiri k., Otti t. (s. Juurikson), 81 a. (1984)
Haavad.
/---/ Kui sai haava suvel, siis toodi õuest raudriiarohu lehti, hõeruti lehti kahe peo vahel pehmeks, pandi haavale, seuti lapiga kinni.

RKM II 381, 122 (5) < Tallinn < Rakvere khk., Rakvere l. (1985)
Haavale pandi teeleht peale.

RKM II 382, 253 (9) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Haavasi raviti kompresside ja salvi ning karboliga. Kui oli suurem haav ja paistetusega, siis suvisel ajal pandi pääle söögikaali lehe, krooklehe ja õue peal kasvava teelehe kompresse. Tehti ka lahja viina kompresse. Salvi valmistati sulavaigu, mageda searasva ja mee segust. Kasutati ka tsinksalvi.

RKM II 382, 254/5 (11) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
/---/ Kui metsas olles kätt veristati, siis urineeriti peale, otsiti sulavaiku ja määriti haav sellega ära ning kasetohu pealt võeti õhuke kile ja kaeti sellega vaiguga määritud haav, kui muud sidumismaterjali ei olnud ja haav polnud mitte suur. /---/

RKM II 381, 270/1 (6) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Haavad.
Haavale pandi kapsaleht pääle. Lehe pääle pandi pergament ja linase lõngaga köideti kinni. Teeleht [Plantago major] on veel parem, see ei kuiva ära nõnda ruttu. /---/

RKM II 384, 136 (7) < Kaarma khk., Asuküla k. (1985)
Ravimine.
Tammekoort pandi katkise koha pele.

RKM II 384, 158/9 (6) < Tallinn < Saaremaa (1985)
Haavad, vere kinnipanemise võtted. Ennem kui midagi muud jõuti otsida, toodi lauda laest ämblikuvõrku ja laotati haavale, oli seda rohkesti, jäigi veri kinni. Teine arstimisviis oli raudriia (raudrohu) värsketest õitest ja lehtedest pigistatud puru, mida haavale puistati. Oli aga suvine aeg, jooksti õue ja pigistati teelehtedest puru värskele haavale. Kõige ennem võis haavale ise ka peale pissida. Igast ühest sai vere sulgemiseks abi.

RKM II 384, 400 (10b) < Keila khk. (1985)
Väiksemale haavale pandi teeleht, mõnikord ka kobruleht.

RKM II 384, 400 (10c) < Keila khk. (1985)
Veel mäletan, et väiksemale haavale (ka muljutusele) pandi puruksnäritud pajulehti. Suvel oli hüva rohi rohutirtsu sülg, samuti männivaik.

RKM II 385, 135 (10) < Taškendi obl. < Häädemeeste khk., Majaka k. (s. Jakobson), s. 1909 (1985)
Haavarohuks olid peamiselt paiselehed ja teelehed. Ka mädanevaid paiseid arstiti nendega.

RKM II 385, 34 (47i) < Tori khk., Levi k. (1985)
Kasepungad - teena südamehäirete ja neerutalituse parandamiseks. Piiritusleotis haavadele, desinfitsiooniks, liigesevalude puhul määrimiseks; külmetushaiguste ja pahaloomuliste kasvajate puhul vähesel määral sisse võtta.
Rootsi rahvaravimis teena paljude haiguste vastu. Kevadel korjatakse iga pereliikme kohta 1 liiter pungi.

RKM II 385, 233/7 (9a) < Pärnu l. < Tori khk., Riisa k. (1985)
Haavad.
/---/ Plaastriretsept oli järgmine: Plekktopsi sees sai kuuma pliidiraua peal võrdsetes kogustes puhast mesikärje vaha, ummpuu (männipuu koore seest võetud) nõrevaiku ja magedat searasva kokku keeta. Küll see plaaster lõhnas hästi, kattis haavu mustuse eest, hoidis haava pehme, parandas seda ja isegi Reantsil [koer] polnud järgmisel õhtul vastik. Selle plaastriga võietud haavu üle lakkuda.

RKM II 390, 122/3 (4a) < Kolga-Jaani khk., Meleski k. < Vastseliina khk. (1985)
Haavade jaoks keedeti rohi: võrdsetes kogustes kuusevaik, või, vaha, mesi ja kui oli, siis ka sea lõualuu rasv ja natuke noort rukkiorast. See rohi säilis ja võis aasta ringi kasutada. /---/

RKM II 390, 454 (9) < Topograafia teadmata (1985)
Haavadele pandi rauarohu lehti või ämblikuvõrku peale. Seda ka vere sulgemiseks.

RKM II 390, 459 (31) < Topograafia teadmata (1985)
Haavade raviks keedeti vaigust, vahast, meest, loomarasvast ja rohelisest rukkiorasest salv, mis väga hästi haavu parandas. Ka võid lisati keetmise ajal salvile.

RKM II 391, 256/7 (13) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Haavarohuks oli vanasti ämblikuvõrk ja veriheinad, lambiõli, värnits (Kavastu pool) ja vask vanemate haavade pääle, kartulikaabe (Haaslava) poolt, koera lakkumine (koera keele pääl öeldi kõik rohud olevat ja kassi keele pääl kõik tõbed), kuusevaik, terbentiin, kõrvavaik, piibupigi lastele naba pääle, lodjapuu marja sahvt, perupalsam, see küll valus värskematele haavadele. /---/

RKM II 391, 399 (80) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Minu ema keetis haavasalvi ja haav paranes selle salviga ruttu.
1. kuusevaik 2. hapukoor 3. rasv 4. mesi 5. vaha 6. rukkioras 7. kumel 8. sibul 9. või.

RKM II 396, 554 (64) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Kuusevaik segatud meega, vähesel määral juurde lisatud rohelist rukkiorast, on haavarohi.

RKM II 396, 556 (73) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Teelehed panna haavadele.

RKM II 396, 612 (9) < Võnnu khk., Lääniste k. (1986)
Paiselehte pandi haava pääle.

RKM II 397, 582 (25) < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Haavale tambiti takjalehti ja sie mahl parandas haave.

RKM II 397, 584 (16) < Kambja khk., Maaritsa k., Topsi t. < Jõhvi khk., Puru k. (1985)
Katkihõõrutud raudrohtu pannakse haavale.

RKM II 397, 584 (17) < Kambja khk., Maaritsa k., Topsi t. < Jõhvi khk., Puru k. (1985)
Ka paiselehte pannakse haavale - halli poolega pääle.

RKM II 396, 556 (75) < Rõngu khk., Purtsi k. (1986)
Veriheina tee kaotab verevaesust, parandab haavu ja vähendab krampe.

RKM II 397, 444 (9) < Võnnu khk., Lääniste k. < Leningradi obl. (1986)
Haava tuleb puhastada kusega, võib panna takjalehe kah pääle või puhastada ka kummeliveega.

RKM II 397, 578 (2)a < Kambja khk., Tatra k., Ülesoo t. < Ingeri, Leningradi obl., Krasnoselo k. (1985)
Haavale pandi võõrasema lehti.

RKM II 397, 588 (4b) < Kambja khk., Maidla k., Tooma t. (1985)
Haavale pannakse veriheina.

RKM II 401, 80 (10) < Juuru khk., Maidla k., Raja t. < Maarja-Magdaleena khk. (1987)
Teelehte pandi katkise koha peale.

RKM II 401, 436/7 (50) < Juuru khk., Tohvri k., Tohvri t. (1987)
Vanainimesed, kes maarohtusid korjasid, siis selle järgi, mis ajal ta õitses. Kuidas keegi. Teelehtesi pandi änamast haavade peale, kui paistetand ja põletand. Siis kiskus jahedamaks.

RKM II 401, 542 (5) < Juuru khk., Mahtra k. (1987)
Teeleht pandi niisuguse katkise koha peale, siis võttis, jahutas.

RKM II 403, 190 (14) < Juuru khk., Juuru al. (1987)
Haava piale sai raudrohu lehti hõõrutud ja peale pandud.

RKM II 403, 247 (8) < Juuru khk., Sonni k. (1987)
Haava peale pandi ämmatussu [seent].

RKM II 405, 740/1 (8) < Halliste khk., Kamali k. (1985)
/---/ Suvel pisemale haavale on otsitud ka veriheina - raudrohtu. Võeti raudrohu lehti ja pandi veritsevale haavale. /---/

RKM II 411, 440 (2) < Jüri khk., Saku < Lätimaa, Aluksne (1988)
Olen näinud, et haavale pandi ka küpsetatud sibulat.

RKM II 413, 328 (24) < Rõngu khk., Uderna k., Külaotsa t. (1988)
Haava pääle pandi teelehte.

RKM II 414, 298/9 (3) < Puhja khk., Järve k., Veski t. (1988)
Haavad olid mul käte peal, siis paiselehe õiega peab seda hõõruma.

RKM II 415, 28 < Simuna khk. (1989)
Teelehte tunneb või peaks tundma iga inimene, iseasi on tunda teelehe raviomadusi.
On saabas või king hõõrunud raku jalga, ravivad teelehed, kui panna neid kingadesse. Parandavad vanugi haavandeid, isegi pahaloomulisi. Puruks hõõrutud värsked teelehed ravivad herilasetorkeid, marutõbise koera puremisi, ussihammustusi.

RKM II 417, 65 (4) < Järva-Jaani khk., Jalalõpe k. (1988/9)
Teelehte pandi mitte haava peale, vaid haava kõrvale. Tädi Lisette rääkis mulle, sellest mul on meeles.

RKM II 431, 21 (4) < Kursi khk., Pikknurme k. (1989)
Haavale pannakse raudrohtu või teeleht. Nina topitakse raudrohtu täis, verejooks jääb järele.

RKM II 431, 200/1 (43) < Kursi khk., Puurmani v., Jüriküla k. (1989)
Raudrohu leht hõõruti mahlale ja seda pandi haavale peale. Kui meie lapsed olime, siis värskele haavale pandi peale, et siis tõmbab haava puhtaks. Haav oli palavikus, siis tõmmas haavapõletiku ära ja haav jääb puhtaks.

RKM II 433, 281 (5) < Harju-Madise khk., Padise k. < Pärnu khk., Surju k. (naine) (1990)
Vahtralehte pandi haavade ja põletike peale. Suvel pole mingit muret, et midagi mädanema hakkab. See teadmine on Venemaalt. Mehed käisid Venemaal metsa üles töötamas. Pöidla sidus vahtralehtede sisse kinni, kasvas tagasi.

RKM II 433, 284 (13) < Harju-Madise khk., Padise k. (1990)
Teelehti ikka pandi haavade peale. Rohkem ei tea.

RKM II 433, 637 (16) < Lääne-Nigula khk., Rannaküla k., Kõrtsi t. < Lääne-Nigula khk., Oru v., Keedika k. (1990)
Haavale pandi ikka teelehte, tehti vie sees puhtaks, pühiti kuivaks ja verejooks jäi pidama ka. Praegust pannaksegi.

RKM II 434, 259 (98) < Risti khk., Vilivalla k. (1990)
Teelehte haava peale. Vanale haavale. Vist värskele ka.

RKM II 434, 515 (17) < Märjamaa khk., Lümandu k. (1990)
Kui jalg oli katki, siis pandi teelehte peale, see puhastab ja kisub viha välja.

RKM II 434, 744 (11) < Hageri khk., Sipa k. < Hageri khk., Peraldi k. (1990)
Teeleht pidi olema hea niukse väiksema haava peale panna.

RKM II 435, 204 (63) < Harju-Madise khk., Tänavaotsa k., Kruusimäe t. < Kullamaa khk. (1990)
Haavade peale raudrohu vett, leotatakse.

RKM II 438, 42 (32) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1990)
Armilde Pajo kodus pandi ka teelehte ja kaalilehte haavale. See tõmbas palaviku välja. Eriti hea oli neid lehti siis tarvitada, kui polnud riiet haava sidumiseks käepärast.

RKM II 438, 152/3 (60) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. (s. Nurmberg), s. 1918 (1990)
Kui oli haav tekkinud ja tikkus mädanema või oli muidu suur haav, tõi ema metsast kuusevaiku ja lisas võid ning keetis sellest määret, mis kiirendas paranemist. Vahel ei hakatud määret keetma, vaid otsiti niisama väike vaigutilk ja määriti sellega üle haava.

RKM II 442, 181/4a < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
/---/ Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid: haavade ja verejooksu vastu raudrohi,

RKM II 442, 181/4f < Kadrina khk., Tammispea k. (1991)
[Üldkasutatavad ravimid minu kodukohas (Tammispea ja naaberkülad Loksa kui ka Ilumäe kolhoosis) olid:] Väiksemate haavade ja kriimustuste rohuks oli värske hele männivaik.

RKM II 443, 21/4 (39l) < Tallinn < mitmelt poolt (1991)
Teelehed on head haava peal, peavad vere kinni.

RKM II 444, 544 (14) < Urvaste khk., Antsla v., Rimmi k. (1991)
Lõike ja mõne muu haavandi raviks, eriti, kui ta kippus mädanema, kasutati tavalist kuusevaiku. Määriti linasele lapile ja seoti veritsevale haavale või mädanema hakkavale haavandile. Aitas.

RKM II 445, 270 (23) < Torma khk., Avinurme v., Laurissaare k. < Torma khk., Kärasi k. (1991)
Neesukene, kes halvast tahab minna - teelehte panna peale. /---/

RKM II 445, 327/8 (17) < Torma khk., Avinurme v., Vadi k. < Torma khk., Enniksaare k. (1991)
Kuusetõrva võeti - salatõrva, keedeti tõrvaseepi, ja salatõrv oli hea haavarohi. Vaha pandi hulka või taruvaiku. Miski paiset või niiskest, siis parandas ära.

RKM II 445, 570 (6) < Torma khk., Lohusuu (Ülejõe) k., Jaagujüri t. < Torma khk., Avinurme v., Raja k. (1991)
Raudrohtu tuli peale hõõruda ja teelehte, kui katki oli.

RKM II 446, 250 (22) < Avinurme khk., Avinurme v., Ulvi k. (1991)
Haavale ema korjas noori kaselehti ja pani viina sisse, leutas. See oli esimene haavarohi.

RKM II 446, 425 (12) < Torma khk., Lohusuu v., Lohusuu k. (1991)
Kuusetõrva peale, kui haav oli, ja oligi terve.

RKM II 446, 443 (23) < Torma khk., Lohusuu v., Lohusuu k., Jaanira t. (1991)
Tedremaran haavadele oli hea, ka teeks.

RKM II 447, 139 (5) < Torma khk., Palastvere k. < Tomra khk., Murru k. (1991)
Kuuse küljest tuleb korjata metsatõrva, siis meevaha ja sutike ka tarupigi, kui on (see tuleb lõpus panna). Ja kui on, siis karurasva, kui ei ole, siis võid või magedat searasva. Siis tuleb orast tampida peeneks, ja parem kui rukkiorast, aga kui ei ole, siis orasrohtu ehk teelehte (küllalt vähe). Vanaema pani viina, aga mina panin piiritust veel teelusikatäis või paar. Kõik tuli omavahel läbi keeta ja see säilib aastaid. See on hea salv, haavarohi.

RKM II 447, 455 (16) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1991)
Karvaleht on, see hõeruda kokku ja pigistada haava peale nagu joodi.

RKM II 449, 36 (27) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Tieleht - ka mao vasta ja haavade piale ennemalt panivad. Pigistasivad seda sõki peale.

RKM II 449, 36 (28) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (s. Kolina), s. 1936 (1992)
Aaloe on ka haavarohi.

RKM II 449, 591 (23d) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Tielehed on haavarohi.

RKM II 449, 598 (5) < Krasnojarski krai, Karatusi raj., Ülem-Suetuki k. (1992)
Haavadele, kui sui metsas olid, ühed niuksed karvased lehed, talve ei mäleta. Nood ja tielehed on ka köha jaoks - saiut tehakse. Vot kellel on rinnad haiged, et puhastavad nigu rindasid.

ERA I 4, 351 (1) < Pöide khk., Laimjala v. (1932)
Haava rohud, haav saab kusega puhtaks pestud ehk peale kustud ja haav jääb lahti sest väljaj ehk metsas miskid sidumis ainet ei ole, on suurem haav saab seda samma 2-3 korda korratud, ja sellega pareneb kinni. Minu isa oli piibu suitsetaja ja tarvitas piibu tuhka haava rohuks seda haava pääle pannes, paranes väga hästi mädanema ei läinud aga pääle selle oli mittu aastad see koht hall, ja on mõni suurem haav mädanema läind siis on kõige parem rohi puu tõrva tüma (pigi) ja peenikest soola segamini sõtkutud haav täis panna natuke valus ta on aga võtab liia liha kaotab mädanemise, ja pareneb ruttu on üks parem rohi teistest.
Ka keedetud pihelpuu koore veega pestes parandakse haavu väga heade tagajärgedega. Neid sammu rohtusi tarvitatakse inimestele ja ka loomadele.

RKM II 450, 162 (12) < Palamuse khk., Ehavere k. < Maarja-Magdaleena khk., Kõrenduse k. (1992)
Teelehte haava peale pandama, mina ka ei tea, kas ta siis aitab.

RKM II 450, 549 (25) < Palamuse khk., Vanavälja k., Vanavälja t. (1992)
Võilille salvi, rasvainet ja mett ja keeta. Seisab kaks päeva, jälle uuesti kuumutada - haavarohi, parandab.

RKM II 451, 37/8 (8) < Laiuse khk., Altküla k. < Torma khk., Võidivere k., Sepa t. (1992)
Teelehed pandi, kui lapsel midagi kuskil viga, pandi peale ja. Hästi külm tundus olema.

RKM II 451, 38 (9) < Laiuse khk., Altküla k. < Torma khk., Võidivere k., Sepa t. (1992)
Kuusetõrva pandi haavale peale.

RKM II 451, 183 (5) < Laiuse khk., Võikvere k. < Ambla khk., Pruuna mõis (1992)
Haava peale - teeleht maast.

RKM II 451, 454 (54) < Laiuse khk., Mõisaküla k. (1992)
Mina korjan teelehte haava peale.

RKM II 457, 124 (27) < Pilistvere khk., Kirivere k. (s. Lang), s. 1928 (1993)
Teelehte pandi kohe haavale peale.
Oh naela sai astuda, võtsime pekki sinna augu peale, soolapekk suus magedamaks ja teeleht otsa ja kinni.

RKM II 457, 323/4 (9) < Pilistvere khk., Kõo k. (end. Mõisaküla) (s. Kütsaar), s. 1918 (1993)
Kui nina verd jooksis, raudrohtu peeneks hõõrus, pani sõõrmete peale. Ja kui haav oli, pani ka raudrohtu, hõõrus ja pani peale.

RKM II 459, 143/4 (95) < Tomski obl., Kaseküla k. (1993)
Värske haav oli, pissiti peale, üteldi, et kõige parem rohi. Ja metsas olid juodirohud, neid pidi peale panema.

RKM II 463, 358 (58) < Viru-Nigula khk., Lontova k. < Haljala khk., Võsu k. (1994)
Küpse sibulat näpuhaava peale, hoidis haava puhta. Puuvaiku ka. Taruvaik on uuema aja mood, seda ei teatud.

KKI 8, 32 (37) < Kuusalu khk., Kuusalu k., Tiitsu t. (1948)
Haava puhastavad teelehed, paisulehed, mustasõstra, kaalika lehed.

KKI 8, 548/9 (8) < Lüganuse khk., Lüganuse k., Kääriku t. (1948)
Haavadele suvel peale rauarohtu, see võtab palaviku.

KKI 13, 581 (4) < Põltsamaa khk., Tapiku k. (1950)
Haavale pandi veriheinadest keedetud vett.

KKI 22, 286 (22) < Iisaku khk., Tudulinna v., Kesavälja k. (1956)
Kaselehest saab head rohtu. Viina sees leotati, et siis on hea haavarohi ja mitme asjale kohe. Viina sisse peab ta panema just siis, kui ta pungas on, samuti nagu värvimisega.

KKI 45, 358 (4b) < Türi khk., Lokuta k. (1967)
Ravimtaimi.
Kui paned haavale kasepunga piiritust peale, mädanema ei lähe.

KKI 57, 104 (2) < Urvaste khk., Antsla l. (1977)
Põletikku ja haavu ravitakse uppinheina (kummeli) tee kompressidega. Uppinheina tee ka hea juua, kui kõht valutab.

KKI 61, 51 (25) < Setumaa, Tepja k. (Alli) Leppoja, s. 1935 < ema, Matrjona Koplimägi, s. 1898 (1972)
Toomingahautis.
Toomeossest küll - päält tuu pruun kuur võetas ärä ja tuust rohelisest tettäs hauvotist ja keetas rohto. Hauvotis võtt valu är ja paistetust ravis, roht kasvatas haava kinni.

KKI 67, 180 (5) < Jämaja khk., Mäebe k., Metsa t. (1976)
Kaseurvad nopitakse ja pannakse viina sisse. Sellega kastetakse haavu ja saab terveks.

KKI 68, 737 (21) < Mustjala khk., Selgase k. (1978)
Teeleht tegi haava terveks.

KKI 69, 114 (2) < Kadrina khk., Korjuse k. (1977)
Teelehed pandi haava peale.

KKI 69, 114/5 (3) < Kadrina khk., Korjuse k. (1977)
Vaeselapselehed on ühelt poolt rohelised, teiselt poolt hallikad. Pandi haava peale. Nemad on külmad. Roheline pool pandi haava poole. Kiskusid palaviku välja.

Vilbaste, TN 4, 355 (b) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Haraklillest keedeti haavarohtu.

Vilbaste, TN 4, 369 (8) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Reburaika õietolm: haavade arstimiseks.

Vilbaste, TN 4, 388 (11) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Paiseleht - katkistele kohtadele.

Vilbaste, TN 4, 404 (7) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Reburaika õietolm haavade arstimiseks.

Vilbaste, TN 3, 47 < Rannu khk., Rannu v., Raudja (1932)
Teelehti pandi haava pääle. Need vähendavad palavikku.

Vilbaste, TN 3, 503 (VI f) < Tartu l. (1932)
[Taimi kasutati arstirohtudeks:]
Veriheina õisi (teeks) köha ja tiisikuse vastu, lehed haavale.

Vilbaste, TN 3, 545 (11) < Tartu l. (1932)
Mustredist kaabitada haavadele ja paistetustele.

Vilbaste, TN 3, 579 (1c) < Tartu l. < Otepää khk. (1932)
Veriheina tarvitatakse väiksemate haavade sulgemiseks. Ta kasvab meie aedades ja õuedes. Tema leht pannakse haava peale, millega verejooks seisma jääb.

Vilbaste, TN 3, 672, 676 < Tartu l. (1932)
[Taimed, mida tunnen. Milleks tarvitati vanasti taimi? Seletuseks.
Siin ei ole toodud kõik taimed, mida tunnen, vaid rohkem need, mis olen ise tundma õppinud ilma määramisabi raamatuta. Taimede nimed on rahvapärased ühes ladinakeelsete nimetustega, mis on võetud ladinakeelsete taimede nimestikust.
II osa taimed on ilma tundemärkide seletusteta.]
Kitsehein (Sedum telephium). Kasvab kinkudel ja kuivadel väljadel. Lihavast valgest juurest kasvavad välja ümmargused rohekad putked. Õied, mis on kobarates, punased ehk kollased, ilmuvad augustis. Lehed on pikergused, siledad, sahvtised.
Muljutud lehed on rohuks haavule.

Vilbaste, TN 3, 674, 677 < Tartu l. (1932)
Teelehed (Plantago major).
Kasvavad teede ääres ja kuivadel aladel. Lehed kasvavad kohe juurtest välja ja on maadligi. Lehtede vahel on karvased varred, millel on väikesed violettõied.
Tarvitatakse haavade peale panemiseks.

Vilbaste, TN 3, 676 < Tartu l. (1932)
Maarjasõnajalg (Sempervivum tectorum) [Vilbaste parandus: soboliferum].
Katkimuljutud lehti pandakse haavule peale. Noortest lehtedest valmistatakse ka suppi. Lehti pandakse ka savisse, muudavad savi sitkeks.

Vilbaste, TN 3, 701 (2) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Hiirekõrv (Capsella Bursa pastoris Much). Tema lehtedest valmistatud tee parandab lahtisi haavu.

Vilbaste, TN 3, 702 (11) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kummel (Matricania chamonela). Tema teega pesemine parandab haavad.

Vilbaste, TN 3, 704 (32) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Takjas. Parandab haavu ja paiseid.

Vilbaste, TN 3, 710 (4) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Hiirekõrv (Capsella Bursa pastoris Much). Tema lehtedest valmistatud tee parandab lahtisi haavu. On abinõu kopsust verejooksu, ninast verejooksu ja kõhuvalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 711 (9 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kask (Betula alba L). Tee on kõhukrampide vastu ja hää haavarohi.

Vilbaste, TN 3, 712 (16 a) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Kummel (Matricania chamomilla L). Teega pesemine parandab haavad ja on hambavalu vastu.

Vilbaste, TN 3, 715 (49) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Põldkannike. Tee parandab paistetushaavad.

Vilbaste, TN 3, 716 (57) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Tedremaran. Juurikatinktuur on hääks haavarohuks.

Vilbaste, TN 11, 79 (1 b) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kevade korjati kasepungasid ja pandi viina vai piirituse sisse likku. Pungadest sai head haavarohtu, kui viina sees ära ligunesid. Siis pandi seda viina haava peale ja mõned panid kua napsutamise aeg viina hulka, kiideti, et palju parem kui paljas viin.

Vilbaste, TN 11, 84 (9 a) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Kuusepuu. Kuusepuu koorest suab parki. Kui palju see jutt tõele vastab, et vanast neil sirenski saia nahkasearega suabastel on kuusekoorest pinsulid sees õlnud laadatöödel.
Kuusetõrvast tehti seepi, pandi seebiperale natuke rasva juure tõrva hulka ja sai väga hea tõrvaseep, käsi pesta ja riideid pesta. Kuusevaik on hea haavarohi.

Vilbaste, TN 11, 90 (26) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Suur teeleht, seda tarvitati kua arstimiseks, aga põle enam meeles, misjaust. Ainult niipalju on meeles, et teelehte pandi värske haava peale, kui muud rohtu käepärast ei õlnud.

Vilbaste, TN 11, 147 (9 c) < Iisaku khk., Sõrumäe k. < Narva l. (1965)
[Raudrohi] Lehed katkihõõrutult vaigistavad verejooksu ja hoiavad haava mädaniku eest.

Vilbaste, TN 11, 211b < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Haavadele pandi värsket kuusevaiku peale. Hoidis haava mädanemamineku eest!

Vilbaste, TN 11, 254 < Valga khk., Valga l. < Karula khk., Kaagjärve v. (1963)
Pussupung, ’murumuna’. Selle tolm on väga hea peale panna haavadele - tolmutada.

Vilbaste, TN 11, 279 < Nõo khk., Elva l. < Laiuse khk., Sadala v., Sadala k. (1963)
Teeleht. Teelehte pannakse haavadele ja paisetele peale. Hoiab nad puhtad ja parandab haavad.

Vilbaste, TN 11, 372 (10) < Iisaku khk., Liiva k. (1961)
a) palesok, b) karukõllad [kirjakeelset nime pole märgitud] [Lycopodium clavatum karukold].
”Kasvab metsas, maad möeda väädid. Talvelgi roheline ja nigu okkaline. Palesoki õiledel on nende ku jahutolm, seda jahu raputavad haava piale.“

Vilbaste, TN 11, 434/5 (5) < Iisaku khk., Sälliku k. (1962)
Paiseleht - vaiselapseleht.
Vaiselapselehed panevad haavade vai paisede piale. Vaiselapselehe õiledest tehtud tee on tiisikuse vasta.

Vilbaste, TN 11, 444 (5b) < Iisaku khk., Vaikla k. (1962)
Ku teelehti panna haava vai paise piale, siis teelehe sahvt kiisub paised jooksma, haava jälle nigu puhastab. Muudkui neid lehesi tuuleb natuke katki piigistada, et sahvt paremast välja tuleb.

Vilbaste, TN 1, 468 (9) < Keila khk., Saue v. (Friedrich) Kochtitsky (Kohava) < õpilastelt (1928)
Kortsleht - krookleht (tarvitatakse haava pääle).

Vilbaste, TN 1, 468 (14) < Keila khk., Saue v. (Friedrich) Kochtitsky (Kohava) < õpilastelt (1928)
Teeleht (tarvitatakse haavadele).

Vilbaste, TN 1, 481 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Männitõrv [Pinus silvestris]. Haavale.

Vilbaste, TN 1, 486 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kumelid [Matricaria discoidea]. Vann teha - krampidele, palaviku vastu; kompressid - krampide vastu, paistetusele, haavaplaastriks; teena (õitsemise ajal korjata) - köhale, väikestele lastele, tiisikusele, külmetusele, väheveresuse korral.

Vilbaste, TN 1, 489 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Karukolla pulber [Lycopodium clavatum] - haudumisele; haava parandamiseks.

Vilbaste, TN 1, 490 (7g) < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
[Üheksmaõied [Verbascum thapsus]] värskelt rohtu - haava peale.

Vilbaste, TN 1, 574 (20)a < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kuusk. Vees, milles palju kuusepuid sees liguneb, nagu puumasse vabrikutest pealpool tammi, pestakse haavu, mis muidu visad paranema on. Ka suplemine niisuguses vees mõjuda parandavalt haavadele, katkistele nahahaigustele, isegi seesmistele (liikmete) ja luuhaigustele.

Vilbaste, TN 1, 604 (1) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi talu (1931)
Tiilehte pannasse haava piale, kisub haava puhta(k)s. Kui tiileht liiga kõvasti kisub, siis pannasse võililleleht haavale.

Vilbaste, TN 1, 656 (2) < Mihkli khk., Veltsa k. (1929)
Teeleht [Plantago major]. Kas sõidutee või joogitee - ei ole teada. Leht pannakse mitte enam verd jooksva haava peale, edendab haava paranemist, kiirustab kinnikasvamist.

Vilbaste, TN 1, 745 (2) < Kose khk., Äksi (1930 ?)
Lychnis flos cuculi L. - tõrvakannike, õit tarvitatud haavade paranduseks. Mõnede teadete järgi tarvitatud vanasti tervet taimest jaaniööl salavaranduste otsimisel.

Vilbaste, TN 1, 963 (32) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Teeleht (ainult siledalehelised). Leht paisele ja haavale.

Vilbaste, TN 1, 965 (2) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Kuusk. Hõbekuusk, Saksamaa kuusk (=lehis). Vaiguga tehtud harju, pannakse seebisse, vahaga segatult plaastriks. Koor nahaparkimiseks. Käbist rohelist värvi.

Vilbaste, TN 1, 965 (3c) < Tõstamaa khk., Pootsi k. (1942)
Kask. Tippude (pungade) tee jooksva vastu ja viin haavale.

Vilbaste, TN 1, 974 (2) < Kihnu khk. (1937)
Kuusk - kuusõ (harilik kuusk).
Üksikute ilupuudena õuedes. Koort tuuakse nahaparkimiseks mandrilt. Vaiku kasutatakse nagu männigi oma. Eriti umbvaik - puu seest - hea pakatanud haavale. Vaigust keedetakse ka plaastrit. Vaik keedetakse puhtaks, lisatakse vaha ja püülijahu.

Vilbaste, TN 1, 975 (5b) < Kihnu khk. (1937)
Kask - kasõ. Kasepunga viin haavadele rohuks.

Vilbaste, TN 1, 1010 (2) < Kuusalu khk., Tapurla k. ja Leesi k. (1930)
Rauarohtu pannakse katkise haava peale.

Vilbaste, TN 2, 222 (4) < Setumaa, Värska v., Värska k. (1937)
Paiselehte pannakse paisete, haavade, konnasilmade peale.

Vilbaste, TN 2, 233 (VI) < Setumaa, Värska v. (1937)
Kuusevaigust valmistatakse rohtu: kuusevaik, mesi ja püüdlijahu keedetakse kokku, siis pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 2, 254 (10) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Kaseurvad kuivatati, hõõruti peeneks, pandi piirituse sisse, kurnati läbi ja seda vedelikku (joodi) pandi haava pääle.

Vilbaste, TN 2, 254/5 (11) < Jõhvi khk., Jõhvi v., Tammiku as. (1929)
Võeti rukkiorast, kuusetõrva, searasva, sinist silmakivi, pandi kindlasse anumasse ja ahju. Kui juba küllalt hea arvati olevat, võeti välja, aeti läbi riide. Siis pandi purkidesse ja sellega määriti haavu ja haigeid kohti.

Vilbaste, TN 2, 260/1 (10) < Jõhvi khk., Jõhvi gümnaasium (1929)
Tamme- ja pajukoor on parimaks nahaparkimisvahendiks nahavabrikus. Nende leotist on soovitav tarvitada kuristamis-, suupesemis- ja kümblusvees kui vere kinnipanijat, haava ja naha desinfitseerijat.

ERA II 26, 423b < Rõuge khk., Tsooru v. (1902)
Haavade puhastamiseks pruugiti ka soolaga kokku tembitud kuusevaiku ning kui haav värske, siis seda selget vaiku, mis kesk puu sees raiumise ehk hööveldamise aeal leida on. See parandanud kohe ega olnud muud rohtu enamb tarvis.

Vilbaste, TN 2, 276 (1b) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Raudrohu lehtede mahl paneb vere kinni ja parandab haavu.

Vilbaste, TN 2, 280 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Palaviku vastu tarvitati järgmisi taimi: teelehe kompressi, kartulikaape kompresse (mõlemaid tarvitatakse iseäranis haavade pääle), kummelivee kompresse.

Vilbaste, TN 2, 283 (17) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Teelehtedega arstiti haavu.

Vilbaste, TN 2, 283 (18) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Haavu arstiti veel männitõrvaga.

Vilbaste, TN 2, 283 (19) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Lõhkenud haavadele tarvitati kuusetõrva.

Vilbaste, TN 2, 284 (3) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Raudrohtu pannakse ka haava pääle.

Vilbaste, TN 2, 292/3 (4) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1929)
Kõiksuguseid haavu arstiti järgmiselt: puhastati haava koht puhtaks ja asetati sinna teeleht, mis haavast palaviku ja ka paistetuse ära võttis. Nii oli taim tähtsaks olevuseks inimesele.

Vilbaste, TN 2, 313 (16) < Kanepi khk. (1929)
Paiselehte tarvitatakse haavade ja paistetuse vastu, samuti ka teelehte.

Vilbaste, TN 2, 315 (42) < Urvaste khk. (1929)
Kõourvad piirituse sees võtavad vere kinni ja ei lase haava mädanema minna.

Vilbaste, TN 2, 330 (37) < Ambla khk., Nõmmküla k. (1931)
Üle-üheksamaaõis - tarvitetakse haavale. Õied võtta, panna pudelisse, mille pääle kallata rõõska manti. Kui leiba tehti, pandi pudel kõva korgiga väikese leiva sisse ja ahju. Siis küpses ja haudus hää haavasalv, mida tarvitada sammaspoolile ja nii edasi.

Vilbaste, TN 2, 383 (1) < Hageri khk., Hageri (1933)
Taimede tarvitamine endisel ajal.
Haavad.
Raudrohtu tarvitati haavadele.

Vilbaste, TN 2, 383 (2) < Hageri khk., Hageri (1933)
Kapsa-, kaalika- ja teelehti seoti haavadele.

Vilbaste, TN 2, 383 (3) < Hageri khk., Hageri (1933)
Aloelehtedest pigistati mahla haavadele.

Vilbaste, TN 2, 383 (4) < Hageri khk., Hageri (1933)
Kuusevaiku segati vaha ja rasvaga ning saadi head haavaplaastrit.

Vilbaste, TN 2, 390 (19c) < Hageri khk., Rabivere k. (1933)
Kui oli palavik haavades, pandi peale kummeltee kompresse.

Vilbaste, TN 2, 399 (1) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Raudrohtu, kapsa- ja kaalikalehti, tarvitati haavade parandamiseks.

Vilbaste, TN 2, 401 (6) < Hageri khk., Hageri k., Tammiku t. (1933)
Paiselehed on ka ühed hääd haavarohud, mis kasvavad aedade ääres. Alt on valged ja päält rohelised. Neid tarvitatakse mõnel pool ka paisete vastu.

Vilbaste, TN 2, 421 (1) < Lihula khk., Lihula v., Peanse II k. (1930)
/---/ Rohtude tarvitamise kohta korjas teateid õpilane Aleksander Kullerkupp oma vanaemalt Mari Kullerkupult, umbes 80 aastat vana. Lihula vallast Peanse II külast:
Harilikud teelehed - pannakse haava peale, see kisub haava puhtaks.

Vilbaste, TN 2, 426 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Teeleht on meil sagedam taim, kasvab jalgtee äärtes. Rahva seas on tuntud haava puhtahoidmise ja paranduse rohi.

Vilbaste, TN 2, 431 (7) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Kuusevaiku ehk -tõrva pandi haige haava pääle, siis sai see kohe terveks. Keedeti mitmesuguseid salvisi ja määriti nendega haigeid kohti, vahest aitas see, aga mõnikord ei aidanud. Ennemal ajal tarvitati taimeid lihtsamalt arstirohuks kui nüüd.

Vilbaste, TN 2, 471 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Teeleht.
Teelehte tarvitatakse haige haava puhastamiseks kui ka puhtaks hoidjaks.
/---/

Vilbaste, TN 2, 480 (1) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
„Taimede tarvitamine vanemal ajal.“
Taimeid tarvitati vanemal ajal õige palju. Praegugi valmistatakse taimedest palju arstirohtusid. Tarvitatavad taimed olid näiteks teeleht, mida haige haava peale pandi, ka üheksamalehed.

Vilbaste, TN 2, 492/3 (6) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
[Ärakirjutatud kustki] [Ei]
Tedremaran. On kui kõige harilikum taim meie heinamaa rohustikus - kõrgel mullarikkal metsaveerel kasvav. Õied väiksed, kollased, lühikeste 30 sentimeetri pikkuste peente varte otsas. Juur kräsuline, pruunikas. Arstirohuks tarvitatakse taime juurikat pulbrite ja viinatinktuurina, mis hea kõhu lahtioleku vastu on. Tedremarana juurikast valmistatakse veel hambapulbrit, kuna piiritusetinktuur hea haavarohi on.

Vilbaste, TN 2, 577 < Mihkli khk., Veltsa v., Sõniku k., Vainu t. (1934)
Endisel ajal tarvitati taimi arstirohtudeks, värvimiseks, igasugu nõiarohuks. Haavarohuna tarvitati vanasti raudrohtu: võeti õied ja lehed küljest ning pandi patta, keedeti ära, siis lasti ära jahtuda. Kui tarvis oli, siis kallati haavasse, mis pidi haava parandama.

Vilbaste, TN 2, 581 (1) < Mihkli khk., Veltsa v., Emmu k. (1934)
Taimede tarvitamine arstirohuks.
Teelehed pannakse haavade pääle, et haava ei läheks mustust sisse.

Vilbaste, TN 2, 630 (3) < Pöide khk., Kõrkvere k. (1931)
Kaselehed. Kasevõsa lehed, mis kännust kasvavad, pannakse paisete ja haavade pääle. Pihla- ja maripuu lehed niisama.

Vilbaste, TN 2, 638 (VI) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Teelehed - pannakse haavade peale. Kisub palaviku välja.

Vilbaste, TN 2, 638 (VII) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Südamevalu juured - haavast kisub välja palaviku.

Vilbaste, TN 2, 640 (3) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kumelid - tarvitati haavapalaviku vastu.

Vilbaste, TN 2, 646 (11) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Haava vastu tarvitati kaselehti.

Vilbaste, TN 2, 665 (8) < Räpina khk. (1930)
Ubinhein - teeks ja kompressideks haavadele.

Vilbaste, TN 2, 672 (2) < Räpina khk. (1930)
Noored kasepungad leotatud piirituse sees tõid abi haavadele, mis peale valades verejooksu kinni panid.

Vilbaste, TN 2, 672 (3) < Räpina khk. (1930)
Ka teelehti tarvitati haavade ja paisete kinnisidumiseks.

Vilbaste, TN 2, 685 (5) < Räpina khk. (1930)
Haava pääle pannakse jälle kuusevaiku, mis vere seisma paneb ja haige terveks teeb.

Vilbaste, TN 2, 693 (10) < Räpina khk. (1930)
Tamme- ja pajukoor on kibeda maiguga. Tema leotist on soovitav tarvitata kuristamis-, suupesemis- ja kümblusvees kui vere kinnipanijat, naha ja haava desinfitseerijat.

Vilbaste, TN 2, 698 (12) < Räpina khk. (1930)
Tamme- ja pajukoore leotist haava ja naha desinfitseerimiseks.

Vilbaste, TN 2, 702/3 (12) < Räpina khk. (1930)
Kuusevaiku tarvitatakse haava peale panemiseks, sest siis ei pääse bakterid haava, kus võivad suured mädanikud tekkida.

Vilbaste, TN 2, 702/3 (14) < Räpina khk. (1930)
Ka haavad, kust veri jooksis, seoti paiselehega kinni. Haavu seoti enamasti kinni ämblikuvõrguga, see küll siia teema alla ei kuulu, aga tuleb ette. /---/
Ka inimesed tarvitavad taimi toiduks, ilma taimedeta oleks maakeral elu võimata, sest iga elav organism tarvitab taimi toiduks, kui just otse, siis kaudsel teel.

Vilbaste, TN 2, 704 (5) < Räpina khk. (1930)
Haavarohuna tarvitati kuusevaiku ja vahast, vaigust ja masinaõlist keedetud segu.

H II 43, 359 (15) < Suure-Jaani khk. (1892)
Arakjalg /---/ Thlapsi arvense (Familie Crusifereä). Selle vedelikku pandavat haige haava pääle (valged).

Vilbaste, TN 7, 47 (21) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. < Kadrina khk., Vohnja v. (1929)
Kaalikas. Värskeid lehti haava pääle parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 52 (6) < Rakvere khk., Rakvere v., Laanemõisa k. (1929)
Teelehed - hoidsid haava puhta ega lasknud mädanema.

Vilbaste, TN 7, 78 (12) < Martna khk., Martna v. (1929)
Plantago major L. (teeleht). Värskeid lehti pandi haavade pääle, samuti nad olevat parandanud paiseid.

Vilbaste, TN 7, 87 (10) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Raudrohi - köha, jooksva vastu, haava peale.

Vilbaste, TN 7, 87 (11) < Kose khk., Palvere k. (1929)
Teelehed - haava peale.

Vilbaste, TN 7, 161 (Ia) < Räpina khk. (1930)
Ka mänd oli arstirohutaim. Ta noori kevadisi kasve võeti teeks köha puhul ja vaigust keedeti rohtu mitmesuguste haavade arstimiseks. Samasugune tähtsus oli ka kuusevaigul. Ka nende mõlemate mähja söömisest arvati tervisele kasu.

Vilbaste, TN 7, 223 (5) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Pedaja- ja kuusevaik. Tehakse plaastrit, mis haava kinni kasvatab ja puhastab.

Vilbaste, TN 7, 223 (10) < Setumaa, Kremesova k. (1930)
Kaseurvad. Tarvitatakse kaseurbe viina sees haava arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 226 (14) < Setumaa, Väike-Rõsna k. (1930)
Kuusõvaik. Kui kuskil on haav, siis pannakse kuusõvaiku peale, see puhastab ära ja kasvatab.

Vilbaste, TN 7, 233 (7) < Setumaa, Mäsovitsa k. (1930)
Pedäja- ehk kuusõvaik. Tarvitatakse haavadele.

Vilbaste, TN 7, 237 (6) < Setumaa, Võpolsova k. (1930)
Männi- ja kuusevaik. Männi- ja kuusevaigust tehakse plaastrit ja pantakse haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 239 (3) < Setumaa, Masovitsa k. (1930)
Kuusevaiku tarvitatakse haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 244 (11) < Setumaa, Slobodka k. (1930)
Takjaleht ja morohaina leht. Pigistatakse lehest leent välja ja pannakse klaasi, on hea haavade rohi.

Vilbaste, TN 7, 247 (12) < Setumaa, Värska al. (1930)
Pedäjä- ja kuusõvaik. On hea haava peale panna.

Vilbaste, TN 7, 253 (5b) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Kui inimene omale terariistaga kuhugi lõi, taoti rauarohu õied puruks, niikaua kuni vesi õitest välja tuli, ja pandi haava peale.

Vilbaste, TN 7, 259 (33) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Tammistu k., Kolga-Leesi (1930)
Noored lepakasvu lehed, mis hästi vaigused olid, parandasid haavu. Lehed pandi haava peale.

Vilbaste, TN 7, 264 (58) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Teelehed haavadele ja paistetusele.

Vilbaste, TN 7, 265 (33) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Sookuused on haava puhastamise jauks.

Vilbaste, TN 7, 269 (30) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Kaalika- ja teelehed haava peale.

Vilbaste, TN 7, 272 (5) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Lepavõsu lehti pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 275 (18) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Koprulehed on vanade mädahaavade vastu.

Vilbaste, TN 7, 275 (19) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Kolga k. (1930)
Teelehed on haavade vastu.

Vilbaste, TN 7, 279 (15) < Kuusalu khk., Kuusalu v., Leesi k. (1930)
Lepavõsu lehed haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 326f < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Teelehed on haavaparandaja.

Vilbaste, TN 7, 381 (3) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Voka k. < Jõhvi khk., Kohtla v., Hiie kiigu t. (1929)
„Tammekoor.“
Noore tamme koort keeta ja selle veega pesti haavu.

Vilbaste, TN 7, 388 (7) < Kullamaa khk., Vaikna v., Kasterma k. (1931)
Taimed.
Teelehti pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 390 (15) < Kullamaa khk., Vaikna v., Üdruma k. (1931)
Teelehti pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 393 (22) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1931)
Teelehte pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 395 (30) < Kullamaa khk., Vaikna v., Päri as. (1931)
Raudrohi - hõõrutakse puruks ja mahl pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 401 (37) < Kullamaa khk., Vaikna v. (1930)
Teelehed - haava peale.

Vilbaste, TN 7, 411 (22) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Teeleht pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 414 (12) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Teeleht: pandakse haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 418 (41) < Kullamaa khk., Koluvere v., Laukna küla (1930)
Teeleht - pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 420 (15) < Kullamaa khk., Koluvere v., Kalju küla (1930)
Teeleht, haava peale.

Vilbaste, TN 7, 422 (14) < Kullamaa khk., Koluvere v. (1930)
Teeleht - haava puhastamiseks.

Vilbaste, TN 7, 428 (3) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Teelehed - haava peale.

Vilbaste, TN 7, 436 (22) < Kullamaa khk. (1930)
Teelehed - haava peale.

ERA II 199, 483 < Koeru khk., Rakke al. < Liigvalla m. (s. Gleis), s. 1869 (1938)
Kuuselt võeti tõrva [vaiku] ja siis seda tarvitati seebikeetmise juurde. Kasudest tehti rohtu, rõõsa piimaga keedeti ja tehti ka teed. Tõrva pandi haava piale. Vana käbidega värviti riiet ja lõngu; tegi tumepruuniks, kui hästi kasteti; vahepial lasti riie ära kuivada.

Vilbaste, TN 7, 440 (28) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Teeleht pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 440 (33) < Kullamaa khk., Jõgisoo v., Pähküla k. (1930)
Tuliroosi vett pigistatakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 443 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Igasuguseid haavu kätel ja mujal hõõruti takjalehega ning tilgutati haava lehemahla ja asetati teelehti peale.

Vilbaste, TN 7, 445 (17) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teetite lehed pannakse haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 448 (19) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Tamme- ja pajukoore leotist on tähtis tarvitada kuristamiseks, suu pesemiseks ja vere kinnipanijaks haava parandamisel.

Vilbaste, TN 7, 450 (1) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati vanemal ajal arstirohtudeks, värvimiseks, nõidusvahenditeks ja muuks otstarbeks.
Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi: obuhaplikad (hapumandiga) - haavasalv.

Vilbaste, TN 7, 450 (6) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Heinputke juurikas - haavarohi.

Vilbaste, TN 7, 450 (8) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 451 (8) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Kasemähk - haava peale.

Vilbaste, TN 7, 452 (1) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
[Gustav Vilbaste märkus “Ära kirjutatud Pupilt”]
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Taimi tarvitati vanemal ajal arstirohtudeks, värvimiseks, nõidusvahenditeks ja muuks otstarbeks.
Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi:
Obuhoplikad (hapumandiga) - haavasalviks.

Vilbaste, TN 7, 452 (6) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Heinputke juurikad - haavarohi.

Vilbaste, TN 7, 452 (8) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Arstirohtudeks tarvitati järgnevaid taimi.
Teetite lehed ja kaalikalehed - paistetuse ja haavade peale.

Vilbaste, TN 7, 453 (33) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Kasemähk - haava peale.

Vilbaste, TN 7, 458 (1) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Taimede tarvitamine vanemal ajal.
Arstirohtudeks, nõiavahenditeks, värvimiseks või muuks otstarbeks.
Arstirohtudeks.
Kärnalill haava parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 458 (15) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1930)
Sibul haava parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 462d < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Teelehti pandi haavadele, see võttis palaviku ära.

Vilbaste, TN 7, 464f < Jõhvi khk., Kohtla v., Järve as (1930)
Teelehti pannakse haavadele, siis ei hakka haavad mädanema.

Vilbaste, TN 7, 471 (3) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Teelehti pandi haavade peale ja ka muhkudele, mis olid lahti läinud.

Vilbaste, TN 7, 471 (5) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Arnikatee on hea sisemiste haiguste vastu, siis kui inimene on ennast ära venitanud, kõhuvalu vastu tarvitatakse ka neid. Piirituses olevaid arnikaid tarvitatakse paistetamise ja haava määrimiseks. Arnikapiiritus on ka hea arstirohi väänamise ja põrutamise vastu.

Vilbaste, TN 7, 472 (17) < Vaivara khk., Narva l. (1930)
Kasulikuks haavade määrimiseks tarvitatakse kaselehe ja kasepungade piiritust.

Vilbaste, TN 7, 475a < Jõhvi khk., Peeri k. (1930)
[Õpetaja märkus “Hästi kirjutatud!”] Vanemal ajal tarvitati taimi nõidusvahenditeks, värvideks, arstirohtudeks ja veel muukski otstarbeks.
/---/
Arstirohuna tarvitati rauarohtu, mis süljega näritult pandi haava peale.

Vilbaste, TN 7, 477c < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Haavade määrimiseks tarvitati kaselehe piiritust. Selle koosseis on noore kase pungad ja piiritus.

Vilbaste, TN 7, 478h < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Noori raudrohu lehti pandi hõõrutult haava peale.

Vilbaste, TN 7, 480 (25) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Käva kaevandus (1929)
Vaeslapse lehed paisete ja haavade vastu.

EKS 2, 190 (1) < Torma khk., Avinurme v., Piilsi k. (1908)
Arstimised. Haavadele pandakse kuusetõrva pääle, siis paraneb ruttu ära.

RKM II 355, 330 (100) < Kolga-Jaani khk., Võisiku k. (s. Vilt), 82 a. (1981)
Vaiku võeti suvel kuumaga. Vast ehk võeti ka talveks tagavaraks, ei mäleta. Vaiku tarvitati salvide tegemiseks. Sai siis haput koort ja vaiku segamine keedetud, võid ka lisaks. Hangunult määriti rikkiläinud haavadele.

RKM II 379, 386/7 (2) < Viru-Jaagupi khk., Aruküla k. (1985)
Keedeti salvi. Võeti searasva, meevaha ja vedelat puu seest tilkunud vaiku. Noh, igaühte natuke. Jao pärast. Tahtsid rohkem salvi, tuli rohkem võtta. Pandi kokku ja keedeti. Mitte kaua. Just nii palju, et kui segada ja ühtemoodi laiali läks.
Seda salvi tuli panna haava või paise või koeranaela peale ja oi jutas, see aitas, jah, küll!

ERA II 260, 457 (29) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Haavale pandi ka umbse puu vaiku.

Vilbaste, TN 2, 474/5 (7) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Haavade parandamiseks tarvitati plaastrit, millesse segati mitmed asjad, nagu meevaha, mage või, tõrv (vaik), ja see parandas hästi kõik haavad.

Vilbaste, TN 2, 658 (4a) < Räpina khk. (1930)
Haavarohuks tarvitati vaiku. Vaik keedeti vaha ja masinaõliga ühte ja pandi haavale.

H II 21, 27 (25a) < Tori khk. (1888)
Haavade parandameses tehasse nõrevaigust (ka muidu puhas vaik) soola ja veega segamini sõkkudes tainasarnane plaaster ning pannasse seda haava piale. (See plaaster tõeste hia.) Niisama parandase haavu ka siarasva, tõrva ja “kolstenpants” - eliga, viimane on värske haavade jaus.

ERA II 29, 739 (14) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Raiut haava sisse pantaks uue haava rohu vett vei umbse puu vaiku.

H II 52, 42/3 (10) < Kanepi khk., Vana-Piigaste m. (1894)
Vaik haavamisen - mää puhastamisen. Tõrv - varba haudumisen. Lävealonõ müda - palava koogi viisi ülesajanu pääle. Savi - kuuma vällä kiskmises. Külmänü hobõsõsitt - päävalulõ. /---/

Vilbaste, TN 9, 49 (12) < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kuusevaiku pandi haavadele.

Vilbaste, TN 9, 114 (1) < Järva-Madise khk., Mägede k. < Tartu poolt (1965)
Ravimtaimed.
Raudrohi - sügavamatele haavadele peale panemiseks.

Vilbaste, TN 9, 348 (5) < Pühalepa khk., Kassari k. (1962)
Paju - koortest vann - 40-50 minutit, parandab pideval tarvitamisel kroonilisi lahtisi haavu (minu isal lahtine säärehaav).

Vilbaste, TN 9, 525 (5b) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
[Haavad] Sibul küpsetatult tulises tuhas anti soojalt kinnise köha puhul rögalahtistajana, ka niinimetatud koeranaela ja paise peale pandi küpsetatud sibulat.

Vilbaste, TN 7, 492b < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Kasepungasid tarvitati piiritusega joodi asemel haavadele.

Vilbaste, TN 7, 492h < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Alue (kaktus), lehed lõigatakse lõhki ja pannakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 494 (5) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Kuusetõrv - haavade rohitsemiseks.

Vilbaste, TN 7, 494/5 (7) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve, Järve m. (1930)
Teetitelehed - kõrvaldab haavadelt palaviku.

Vilbaste, TN 7, 498e < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Kuusetõrv - haavade rohitsemiseks ja salvideks.

Vilbaste, TN 7, 498g < Jõhvi khk., Järve m. (1930)
Teetiteleht kõrvaldab haavadelt palaviku.

Vilbaste, TN 7, 499 (4) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve kaevand. (1930)
Teelehti paisete ning haava peale.

Vilbaste, TN 7, 507 (3) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1930)
Kuusetõrv - haavade rohitsemiseks.

Vilbaste, TN 7, 518 (29a) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kadakas. Kadakakoored tarvitatakse värvaineks. Kadakarasv parandab haavu ja hõõrund kohti.

Vilbaste, TN 7, 518 (30) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kukehari. Kukeharja marjad tarvitatakse haavarohuks. Rahvas kutsub kukemarjaks.

Vilbaste, TN 7, 519 (43) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Haavarohud. Pannakse haavadele.

Vilbaste, TN 7, 565 (6) < Kihelkonna khk., Rootsiküla k. (1930)
Teeleht - haava puhastaja.

Vilbaste, TN 7, 584 (15) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Kuusetõrv haava peale.

Vilbaste, TN 7, 584 (16) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Teeleht haava peale.

Vilbaste, TN 7, 595 (1c) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Teelehed, punase peedi lehed, takjalehed, vaeselapse lehed, kopro- ja kaselehed tarvitatakse haavade parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 607 (15) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Männitõrv määritakse haava peale.

Vilbaste, TN 7, 607 (16) < Vaivara khk., Riigiküla pk. (1930)
Teeleht haava peale.

Vilbaste, TN 7, 608 (14) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Muuks: rauarohu lehtedest väljapressitud sahvti tarvitati haava parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 621 (22) < Vaivara khk., Narva-Jõesuu al. (1930)
Tamme- ja pajukoor - vere kinnipaneja, haava ja naha puhastaja.

Vilbaste, TN 7, 638 (2) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Teelehti pandi haava pääle.

Vilbaste, TN 7, 638 (5) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kameteed pandi haava peale ja tarvitati köha vastu.

Vilbaste, TN 7, 642 (6) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Raudrohi haavarohuks.

Vilbaste, TN 7, 642 (10) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Teelehed haavarohuks.

Vilbaste, TN 7, 642 (11) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Sõstralehed haavarohuks.

Vilbaste, TN 7, 667 (5a) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Hiirkõrv [Gustav Vilbaste märkus “Ei”].
Hiirkõrva tee on abinõu lahtiste haavade (pesta kange teega ja niisked teelapid pääle panna)

Vilbaste, TN 7, 691 (3) < Harju-Jaani khk., Anija k. (1929)
Raudrohi. Õied ja lehed mahlaseks hõõruda ja värskele haavale panna. Võtab verejooksu ja palaviku.

Vilbaste, TN 7, 714 (14) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kukehari. Kukehari seotakse haavale - parandab haava.

Vilbaste, TN 7, 724 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Vaeselapselehed pannakse haige haavale.

Vilbaste, TN 7, 724 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teelehed pannakse ka haige haavale.

Vilbaste, TN 7, 731 (8) < Harju-Jaani khk. (1929)
Teelehed. Haava parandamiseks.

Vilbaste, TN 7, 790b < Harju-Madise khk., Põllküla k. (1930)
Ilane mustjuur on muljutult hea abirohi haavadele.

Vilbaste, TN 7, 834 (3) < Võnnu khk., Ahunapalu k. (1932)
Teeleht - tarvitatakse ka mingi haava pääle palaviku vastu.

Vilbaste, TN 7, 987 (3) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Verihaina tarvitati haava pääle pandmiseks, mis vere seisma pani.

Vilbaste, TN 7, 1001 (13) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Kuusk -tarvitatakse vaiku haava peale panemiseks.

Vilbaste, TN 10, 272 (38) < Rakvere khk., Rakvere l. (1966)
Lina. Linaseemne vett pandi haavale peale, et side külge ei hakkaks. Seda vett joodi, kui maohaavad olid. Tundsin seda inimest, kes terveks sai.

RKM I 9, 674 (g) < Urvaste khk., Antsla l. (1968)
Kaseurva tinktuur on heaks haavapuhastamise vahendiks, ka vana haava korral. Enne lehteminekut korjatakse vaigused lehepungad, kuivatatakse vilus ja pannakse viina sisse. Pärast seismist valmib kollakas tinktuur.

RKM I 18, 96 (9) < Iisaku khk. (1984)
Teelehed - paisetele ja haavadele.

RKM I 18, 96 (10) < Iisaku khk. (1984)
Raudrohi - õied haava peale, tee köha ravil.

RKM I 18, 96 (20) < Iisaku khk. (1984)
Pihlakaplaaster - haavale.

RKM I 18, 106 < Iisaku khk. (1984)
Väiksematele noahaavadele pandi purustatud puusüsi, pihkaplaastri, magedat rasva teelehega, vankrimääret, raudrohu õisi, mett, vaiku. Pihkaplaaster tehti nii, et puuvaik sulatati rasvaga kokku.

RKM I 18, 118 < Tallinn (1984)
Kuldjuur ja zen-zeni juur on kõige efektiivsem vahend ja universaalne vahend jõuetuse, üleväsimuse, hüsteeria, kehvveresuse, neeruhaiguste, neurasteenia, sugulise võimetuse, öiste kurnavate higistamiste, veresülgamise, suhkrutõve, kopsutuberkuloosi, naistehaiguste, kõhuhaiguste, kesknärvisüsteemist tingitud peavalude vastu. Juurt kasutatakse haavade ja muljumiste puhul. Ta pikendab eluiga.
Valmistamine - 50 grammi juurt koos koorega asetatakse üheks tunniks külma vette. Peale seda pesta harjaga, seejärel lõigata rõngasteks, panna läbipaistmatusse tumedasse nõusse ja valada üle 0,5 liitri 50-kraadise viinaga ja asetada kümneks päevaks pimedasse ruumi. Seejärel võib kasutada. Hoida tumedas või läbipaistmatus pudelis.
Tarvitada - eespool mainitud haigusnähtude korral 10-20 tilka päevas või 3 korda päevas 5-7 tilka supilusikatäie veega. Nii võtta 10 päeva, siis pidada 10 päeva vahet ja nii edasi. Olenevalt organismi tugevusest võib esineda juhtumusi kõhulahtisusega.
Madala vererõhu, astma, südamevereringe häirete korral 10-20 tilka 3 korda päevas.
Märkus - päikesevannide ja päevitamise, see tähendab kuuma päikese kätte minnes ei ole soovitav ekstrakti kasutada.

RKM I 18, 176c < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Haavale on pandud ka lömastatud raudrohutee lehti. Seoti valgesse linasesse rätikusse. Peale pandud rohi pidi haavast palaviku välja kiskuma. Nõndamoodi on tehtud ka igasugu paistetuse puhul.

RKM I 19, 24 (36) < Vaivara khk. (1984)
Haava ravimiks pani lahtisele käehaavale vedelat okaspuu vaiku.

RKM I 19, 24 (37) < Vaivara khk. (1984)
Haavale pannakse teelehe [suurteelehe] leht.

RKM I 19, 25 (38) < Lüganuse khk., Voorepera k. (1984)
Lõin kirvega põlve ja panin haavale raudrohu pulbrit. Haav kasvas hästi kinni.

RKM I 19, 25 (39) < Lüganuse khk., Tarumaa k. (1984)
Tarumaalt pärit Taruma Mart sai halva künni eest (sündinud 1820. aastal) Purtse Hiiemäel (võimatult kivine põld, kus ühe päeva normi kündis kolm päeva) Sakka mõisas haakrehti käes 40 hoopi. Mees oli nii tugev, et keegi ei saanud teda peksmiseks pikali. Keegi kohal olnud juhuslik venelane viskas Mardile selja tagant silmuse kaela, alles siis saadi meest peksa. Kodus noppis naine mehe seljast haavadest vitsaraagusid. Suvise aja tõttu oli karta, et selg läheb mädanema, kuid naine määris mehe haavu salviga, mis valmistatud puhtast linnuvahast, hapukoorest ja valgest kuusetõrvast. Selg paranes hästi.

RKM I 23, 202 (8a) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
Väikestele haavadele pannakse peale veriheina (harilik raudrohi - Achillea millefolium). Leht tuleb näpu vahel katki hõõruda. Võib ka haava katta ämblikuvõrguga, aga see on natuke mürgine.

RKM I 23, 202 (8b) < Nõo khk., Peedu k. (1990)
[väikest haava] Ka pesta kummeliveega.

RKM I 30, 313/4 (3a) < Kanepi khk., Ihamaru k. (1993)
Karukolle ja temast tehtud haavadesalv. Salviks on vaja kuusetõrva (mida värskem, seda parem), vaha, karukollet ja puhast võid, mida tuleb sulatada imaleeritud kaussi, kuuma vee peal.

RKM I 30, 313/4 (3b) < Kanepi khk., Ihamaru k. (1993)
Ja karukollet kasutame väikelaste haudumise korral, märgade haavade peale ja suvel haudunud varvastele vahele panna.

RKM I 31, 243/6 (1h) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Väiksematele haavadele pandi peale paljast kuusevaiku.

RKM I 31, 243/6 (1i) < Viljandi l. < Maarja-Magdaleena khk., Vara k. (s. Truu), 71 a. (1993)
Mingisugune haavarohi oli keedetud kuusevaigust, rukkiorasest, meest ja searasvast.

Vilbaste, TN 5, 3 (13) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Teelehte haavade pääle panemiseks.

Vilbaste, TN 5, 4 (23) < Rannu khk., Rannu v. (1935)
Männi- ja kuusevaiku haavade pääle panemiseks.

Vilbaste, TN 5, 32 (12) < Viljandi khk., Viljandi l. (1934)
Kumel (kompressid). Paistetuste puhul, ka haava pesemiseks.

Vilbaste, TN 5, 103 (10) < Tartu l. (1933)
Männi noored kasvud, rukkioras, kuusevaik, või ja mesi kokkukeedetult on hää haavarohi.

Vilbaste, TN 5, 197 (17) < Põlva khk., Mooste v. (1934)
Rüaoras. Tehakse plaastrit.

Vilbaste, TN 5, 314 (3) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Kask, kaselehe viin haavadele panemiseks.

Vilbaste, TN 5, 314 (4) < Äksi khk., Sootaga v. (1935)
Kirss, kuusevaik, haavadele panemiseks.

Vilbaste, TN 5, 541 (a8) < Otepää khk., Pühajärve as. (1934)
[Taimed, mida ma tunnen]
Puud.
Kuusk. Kuusetõrva tarvitatakse haavade võidmiseks.

Vilbaste, TN 5, 547 (d26) < Otepää khk., Pühajärve as. (1934)
[Rohttaimed]
Veriheinad. Tarvitatakse haavale selleks, et verejooksu seisma panna.

Vilbaste, TN 5, 604 (7) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
(Lambakeelehain). Haavade pääle nagu verirohu lehti.

Vilbaste, TN 5, 604 (21) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Kaseurb. Kõhukrampide, jooksvahaiguse ja haavarohi. Pandakse piiritus urbadele peale.

Vilbaste, TN 7, 1044 (3.2) < Iisaku khk., Jõhvi v., Uhe k., Posti talu (1935)
Kevade korjati lepamähket koore alt ja pandi lahtinaste haavadele, parandas ruttu ära.

Vilbaste, TN 7, 1054 (12) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Eksikombel teatasin, et rahvas tunneb "teelehe" ja "saanirohu" all ühte taime. Ei, kumbki on ise taim.
Teelehte tarvitatakse üldiselt lahtisele haavale, paisele ehk muule kohale peale panemiseks. Ennetsi muljutakse lehte natuke puruks, et mahl lehest saaks haavaga kokku puutuda.
Saanirohtu ehk ka "Saanituttisi" tarvitavad ainult lapsed, mängusaanide valmistamiseks.

Vilbaste, TN 7, 1090 (2) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Rasketele haavadele olevat heaks abinõuks olnud järgmine segu.
Searasva (mage), võid (mage), rukkiorast, kuusevaiku (puhas), haput koort, vaha, mett, kuusekasvusid (hästi noori), kust.
See “salv” on puhtas nõus keedetult läbipaistev, hästi selge, puhastavat haava mädanikust, nagu tõendatakse. Õivaline rohi haavadele, põletishaavade ja nii edasi arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 1161 (7/1) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kuus. Kuusk. Picea Link. Kuusevaigust keedetakse haavarohtu (salv): kaheksa osa vaiku, kaks osa searasva, kaks osa soolata võid, üks osa mesilase vaha.

Vilbaste, TN 7, 1162 (24b) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Kõiv, kask. Betula. Sookõiv B. pubescens , arokõiv B. verrucosa, Maarjakõiv B. nana. Kasepungi pannakse piirituse alla - hää haavarohi.

Vilbaste, TN 7, 1165 (87b) < Võru l. < Räpina khk., Kahkva v., Kuivamäe t. (1929)
Verihain. Raudrohi. Achillea Millefolium L
Tarvitatakse ka haavarohuks, verevõtjana, haava kinnisidumise ajal pannakse taimelehti haava pääle (kuulu järele, teine juhus).

Vilbaste, TN 7, 1210 (13a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Kuusevaik haavade ja konnasilmade arstimiseks.

Vilbaste, TN 7, 1217 (4a) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1929)
Vaeselapselehed: haava peale.

Vilbaste, TN 7, 1240/1 (II, VIII) < Lääne-Nigula khk., Taebla p.agent. (1934)
Puju [Artemisia vulgaris].
Too taim on osaldi ka sugulane koirohuga = Artemisia absinthium, sest temagi asub pujude liigist. Puju kasvab kuivil mahajäätud maa-alul. Näiteks söödistunud põldel ja põldäärtes, omab punase koorega tüve, mida katavad ahtakesed lehed. Ta on põesastaim. Õitseajal kannavad tüved väikesi valvakaid õisi. Kuid siinne rahvas Lääne-Nigula ja Noarootsi Eesti-poolseis kihelkondes ei tunne nüüd ega muistseltki “puju” nimelist taime, seda kuulub vaid üliharva inimeste suust, kelleil tuntum on kirjakeel. “Orjavits” - nii kutsutakse teda siin. See nimetus on mujal kibuvitsa suhtes tarvitatav old, võiks mainida näiteks Virumaal ja mujal, niisiis oletan, et Eestis üliharva või üldse ei leidu, kus nimetatakse puju orjavitsaks. Selle nime algupärane kodu tolle taime suhtes asub siinses ümbruskonnas. Keegi rahvamurraku uurija nimetas kord, et tema arvates olevad selle nime algupärane kodu Läänemaa N.V. ja N.O. rajal vastu Harju maakonda või vähemast seal ümbruses, sest kõige rohkem on kõneldud (nimetud) nii sääl. Ja veel praegaltki ei ole see säält hääbunud. Kaunis salapärasena paistab vaid nime mõiste. Selle kohta liiguvad mitmed arvamised, milleist ühestki faktilist tõde omastada ei või. Toon siin paari niisuguse arvamuse.
Nagu mainisin eelpool, on puju punakakoorse tüvega taim, mis ladva pool tarretanud verd meelde tuletab. Samuti omab ta väedse sitkuse, mis tuletab meelde vitsa. Üldises mõistes näeb ta välja kui verest nõrretav vits. Niisiis vast selles mõttes “orjavits”. Teine, veidi kummalisem arvamus on järgmine. Mõnelpool nimetatakse puju ka “põldvererohuks”. Ja et ta muistselt olla old tarvitatav päälis arstimisvahendina verdjooksvaile haavule, mida eelpool käsitsen. Sellest oletakse nii, et temaga raviti orjusajul peksasaanute haavu. Faktiliselt tõele vastav on, et teda tarvitadi ravimisvahendiks välishaavule, kui need verd välja ajasivad, juba vanasti, ent siiski võisivad ka rahvajutud tema tarvitusala suhtes teed leida, nii ei tea viimastki kuigi tõele vastavaks lugeda. Tarvitusainena arstimisvahendiks töötadi ta ümber leotiskeediseks = infusum decoctum, millega pesti veriseid haavu selles üldmõttes, et nad hukka ei lähe. Kõneldakse ka, et ta valu vähendanud ja verd kinni pannud, kuid noil arvamustel puudub faktiline tõde või üldises mõttes kindel alus.

Vilbaste, TN 7, 242 (3) < Setumaa, Kostkova k. (Hanson) Haring < Vassili Lall, Värska algkooli IV klassi õpilane (1930)
Vaik.
Kui käe ar lõikad, siss pandas vaiku pääle.

Vilbaste, TN 2, 642 (19) < Torma khk., Avinurme al. (1930)
Kuusepuu vaiku pandi inimese ehk looma haava peale.

Vilbaste, TN 7, 1314 (1) < Noarootsi khk., Osmussaar (1938)
Arstirohutaimed Osmussaarelt. Tõlge.
Kámäls - błømar (Matricaria discoidea). Seda tarvitatakse mitmeks asjaks [tõlk: see tähendab mitmel juhtumil]. Niihästi väliseks kui ka seespidiseks [tõlk: arstirohuks], muuseas haavade pesemiseks. Tarvitatakse ikka edasi.

Vilbaste, TN 7, 1314 (3) < Noarootsi khk., Osmussaar (1938)
Ráinfanø-gräss (Tanacetum vulgare) [tõlk: ráin - põllupeenar]. Kõlbab mitmel pool. Puhastab vere, annab söögiisu, kõhuvalu vastu. Kui keegi endale haava lõikab, pigistatakse taimemahlast haavasse. Tee juuakse külmalt, ilma suhkruta. Tarvitatakse ikka edasi.

Vilbaste, TN 7, 1315 (9) < Noarootsi khk., Osmussaar (1938)
Sipøł (sibul). Pannakse paisele. Sibul peab tuline olema. Peale selle ka haavadele. Tarvitatakse ikka edasi.

RKM II 111, 535 < Pöide khk., Saareküla k. (1961)
A. Orase andmeil pandi torkehaavadele vanasti võileivapuru (suus segi mälutud või ja rukkileiva nämmu) selleks, et haav enneaegu pealt kinni ei kasvaks, vaid põhjast paranedes haavavedeliku välja imbumiseks seisab.

ERA II 139, 285 (17.4) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Ämmatossu tarvitatakse haava peale panemiseks, sest see paneb vere kinni.

ERA II 159, 590 (8) < Lääne-Nigula khk., Palivere v., Allikma k., Räägu t. (Grosstein), s.1886 (1937)
Haavaga on nisuke hull asi, et kui sa õlut jood või viina võtad, siis läheb hukka. Aga kui enni joomist haavale õlut või pärmi peale, ei siis lähä hukka ühti, võid juua küll.

ERA II 193, 630 (63.23) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tapiku as. (1938)
Haavadele pannakse piibuvirtsa ja tubakat.

ERA II 195, 216/7 (24a) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Haavale - ämblikuvõrku peale. Ämmatossu pulbrit, kui see on kuiv.

ERA II 201, 258 (27) < Karja khk., Leisi v., Metsküla, Tõnu t. (1938)
Haavale pandi ämblikuvõrku, kusti peale ehk pandi “ootussu” tolmu peale. “Ootussud” on “vihmamunad”.

ERA II 201, 101 (40) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Haavale pandi ootussu tolmu, ämblikuvõrku ja tuhka.

ERA II 260, 426 (35) < Mustjala khk., Mustjala v., Tuiu k. (1939)
Haavale kusti peale, ämblikuvõrku pandi ja tuhkurt (tuhkur = tolmav seen).

H II 6, 257/8 < Reigi khk. (1890)
Silmakivi vees ära leutatud on silma haiguse vastu, kui silmad vett jooksevad; on aga pääle vee jooksmise veel villisid silma laua äärte pääl olemas, siis tuleb veel suhkurt juure lisada ja sellega silmi õeruda. (Rõigu khlk. Ingel Viin'i käest.)
Raua rohi pannnakse värske haava pääle.

ERA II 170, 681/4 (1) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Arstitaimedest ja arstimisviisidest punktid 1-19 on neli aastat tagasi kirja pannud Gustav Valgma (Weismann), Uus-Sauga 12 Pärnus, sünd. 1917. a. Liisu Pulstilt, elukoht Vana-Sauga tänav 10 Pärnus. Liisu Pulst on pärit Audru vallast, sündinud 1860. a. Gustav Valgma on andnud andmed edasi vennale Veljo Valgmale, kes omakorda on andmed edasi annud Evald Priskele. Punktides 1-19 Gustav Valgma kirjapaneku viis on jäetud muutmata.
/---/ Käesolevas vihus leiduv materjal on ümber kirjutatud E. Tammisoo poolt
Arstimistaimed ja arstimisviisid.
Arnikas. Arstirohuks tarvitatakse arnika juuri ja õisi, millest valmistatakse pääasjalikult tinktuuri ja ka teed. Tinktuuri valmistamiseks võetakse pulbriks hõõrutud juured ja õied ja pannakse 1 (üks) osa 10 (kümne) osa viina kohta. Mõne päeva pärast kurnatakse läbi ja kallatakse pudelisse, mis suletakse kõvasti korgiga. Tinktuurilahuga mähised ja tinktuuriga hõõrumine parandavad haavu, mädapaiseid, muljutud ja nikastatud kehaosi, halvatust ja jooksvat. Hääle kähisemise puhul tuleb tinktuurilahuga kuristada. Ka sisemiste haiguste ja venituste ning krampide vastu aitab arnikatinktuuriga määrimine ja sissevõtmine.

ERA II 170, 691/2 (12) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
Raudrohi. Üheks tähtsamaks arstitaimeks tuleb pidada meil kasvavaist taimist raudrohtu ehk veriheina. Ta õied ja lehed on mõjuvaks takistuseks verejooksule vähemast haavast, kuna suure haava juures ta enam ei aita.

ERA II 170, 696/7 (17b) < Pärnu khk., Pärnu l. (Weissmann) s. 1917, kirjapanekud Liisu Pulstilt s. 1860, mis on kogujale hiljem edasi andnud tema vend Veljo Valgma (1937)
[teeleht] Mahla saadakse värsketest lehtedest surumise teel, mida sellejärgi läbi puhta linase riide pigistatakse. Seda mahla vähese veega segatult võetakse sisse 2-3 teelusikatäit korraga paar korda päevas kopsulimastuse puhul. Haavad paranevad selle mahla abil kiiresti, samuti kaitseb see veremürgituste eest.

H II 58, 570 (10) < Vändra khk. (1897)
Haavarohi on veel umbse puu vaik.

EKS c, 118 (3) < Tartu l. (1912)
[Haavarohud olla hääd]
Ka olla õige hää segu männitõrv piimakoore ja muna punase rebuga kokku keedetud.

EFA II 1, 121/2 (14) < Okonešnikova raj., Zolotaja Niva k. (s. Lõks), s. 1916 ja Ludmilla Avtušenka (s. Lukksepp) s. 1953 (1995)
Лапух, takjas. Minul vennas oli laps. Käisime metsan, tõime kotiga hainu. Ja pandsin vikati värava peale. A vennas lõikas siit tagumiku pealt selle pehme liha kuni luuni. Viisime tohtrile, kinni küll litsus ja mähkis ja määris, a ei paranend. A Koloniast üks vanainimene ütles, et võtke see lapuh, pesege puhtaks lehed, lõigake peenes ja tampige vesi välja, pange lehega haava pääle. Ja kuu ajaga paranes ära, nii et midagi ei ole. Ei lonka ja käis, ainult arm on veel.

EFA II 1, 189 (17) < Kalatšinski raj., Semjonovka k. (Sõrmus), s. 1932 (1995)
Me kakkasime поgoрoжник'ut ja kaalilehte puistase peale [haavale].

EFA II 1, 224 (16b) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Makarka k. < Rosentali k. (Teder), s. 1920 (1995)
[Aaloe, see on rohi.]
Ja kui katki on, panen aaloelille peale ja seon kinni. Vanad inimesed ütlesid niiviisi. Või pigistan vee sisse.

EFA II 2, 232 (4) < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Tieleht - kui siest valutab, haavade vastu.

EFA II 2, 447 < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Teerohi (teeleht). Seesmise valu vastu. Aitab ka haavade vastu.

EFA II 2, 447a < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Ka takjaleht (toores) aitab haavade vastu.

EFA II 4, 175 (22) < Valjala khk., Kogula vallamaja < Valjala khk., Lööne mõis (1995)
Kui on mingisugune haav, siis pannakse teelehte peale, siis võtavad viha ära.

EFA II 17, 84 (19) < Martna khk., Niinja k. < Vormsi < Pihkva kub. Tonkino eesti k. (1996)
Mage või ehk seaploomirasv, kuusevaik, vaha, takjamahl (seda ei või palju panna, see kasvatab liiga kiiresti kinni, siis võib mädanema minna). See on väga hea rohi, haavarohi, teeb terveks kohe. Näe, mul on siin purgipõhjas veel, mis ma olen teinud. See on minu emal olnud juba, see rohi, ja mina olen ka seda tarvitanud.

EFA II 18, 195/6 (31) < Rõuge khk., Lompka k., Tsukimäe t. (1995)
Salvi olõ kiitnü: võid, rüäorast, kupõrust (toda saa apteegist), kuusõvaiku, mett. Hää salv, tuud oll alati kotun ja tuud olõ kasutanu. Haava pääle panti. Kuusõvaik puhastas haava, kupõrus võtsõ batsillid, rüäoras arstsõ ja või võtsõ pehmeks.

EFA II 21, 18 (16b) < Rõuge khk., Mäessaarõ k., Järvesuu t. (1997)
Paiseleht panti peale, see ju ravib kõiki haavu.

EFA II 25, 396 (a) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Kuusevaiku pandi haavadele.

EFA II 25, 401/2 (h) < Järva-Madise khk., Mägede k., Hundiaugu t. (1998)
Kummeliteed joodi palaviku korral. Kuristati haiget kurku, pandi kompressideks haavale.

EFA II 26, 21 (26) < Paistu khk., Anikatsi k., Härma t. < Puhja khk., Ängu k. (1998)
Tõrva pandi haava pääle. Kõige parem oli sulavaik, kui kuuse küljest tilgub.

EFA II 26, 107 (11) < Helme khk., Jõksi k., Nägutsi t. (1998)
Haavadele oli kuusevaik. Keedeti ära sibula ja searasvaga. Seda tehti küllalt sagedasti, ikka lapsed saadeti korjama. Kutsuti saksamaa kuused, hästi pehme okstega. Tumerohelise läikiva okkaga, alumine pool matt, selle vaiku me korjasime.

EFA II 30, 55 (5) < Tarvastu khk., Tarvastu k. (1999)
Teelehte isegi mina usun. Kui mul ikka käe katki ajab ja sidet ei saa, siis panen peale. Teeleht on jahe ja võibolla aitab ka.

EFA II 35, 145 (1) < Simuna khk., Salla v., Tammiku mõis (end. Laidsalu), s. 1917 (2000)
Kuusevaiku pandi haavadele.

EFA I 12, 96 (3) < Rapla khk., Purku k. < Saaremaa (1996)
Et haavadest ei jääks armi.
Kui sa saad haavata ja kardad armide jäämist, siis püüa neil hoida kompressi, mis saadud naistepuna tee keetmisest. Kui seda hoolikalt kasutad, kui haavad pole veel kinni kasvanud, siis saad ilusa puhta naha.
Rääkis Ilse Varvas (1935, Saaremaa; elab Purkus, Rapla mk) mulle 1995. a suvel, kui ta käsi oli saanud haavata ja pidas peal naistepuna kompressi. Seda õpetust oli ta kuulnud ühelt Purkus elavalt vanalt naiselt, kes tundis maarohtude kasutamist.

EFA I 16, 65 (38) < Martna khk., Keskvere k., Karingi t. (Lillep), s. 1918 (1996)
Teeleht on selle haava rohi, kisub kõik haava puhtaks.

EFA I 16, 65 (39) < Martna khk., Keskvere k., Karingi t. (Lillep), s. 1918 (1996)
Paiselehed on jälle haava peale panna.

EFA I 16, 71 (16) < Martna khk., Väike-Rõude k., Madise t. (Gilden), s. 1909 (1996)
Saialillest keedetakse salvi, haavad parandab nii ruttu ära. Panin 250 grammi searasva, peoga saialilli, keetsin 10-15 minutit, kurnasin ära, jäi puhas vedelik. Panin seda jala peale valu vastu.

EFA I 6, 498 (4) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Kuusepuu salatõrv parandab haava.

EFA I 6, 498 (5) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Hõõrutud raudrohi parandab haava, iseäranis, mis sirp lõiganud.

EFA I 6, 500 (35) < ? khk. (1995)
Haava parandamiseks tarvitatakse kaselehe viina (tee moodi keedetud).

EFA I 16, 113 (57) < Ridala khk., Puise k., Jaagu t. (Koplika), s. 1915 (1996)
Kui meie lapsed olime, kui kriimustus oli, panime kohe teelehte peale. Raudeina rohtu pandi ka, aga seda harvem.

EFA I 16, 223 (4) < Martna khk., Ehmja asundusküla (end. Võidu k.), Kalda t. (1996)
Minu ema, kui lapsed juhtusid kriimustama, siis võttis raudrohu lehti, pigistas raudrohu mahla peale - see oli täitsa hea rohi.

Vilbaste, TN 7, 451 (10)< Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Salatõrv - haava peale.

Vilbaste, TN 7, 453 (35) < Jõhvi khk., Kukruse k. (1930)
Salatõrv - haava peale.

EFA I 18, 140 (11) < Omski obl., Lilliküla k. (Miili) Ventr (Maasik), s. 1939 ja Jaan Ventr, s. 1934 (1996)
Haiglas üts vanainimene oppas: kui sul on aalot ja puhast mett, lase läbi, pane poolest ja siis pane haava pääle. Mul selle sõrmega oli, jäi ferman keti vahele ja võttis palavuse sisse. Ma käise arste manu ja tehti operaatsia ja viimas võeti otsast mahagi tükk ja ikka tervest es saa. Siis see vanainimene oppas ja õde oli ka niipalju hea inimene, et kui sidus, pani seda pääle. Ütles veel, et ma arstile ei kõnele, mis rohtu ma saa. Ta seda es paneki, mis arst käskse. Ja nakass paranema ja paranema ja saigi tervess, a ükski arstirohi ei avitanud.

EFA I 19, 17 (35) < Omski obl., Tsvetnopolje k. (s. Püks), s. 1923 (1997)
Elav puu - živoje derevo, kirja järgi on ta nimi galanhoe. Haavade piale panna. Võta leht ja kraabi see kord pealt ära ja saab terves. Tambi see leht purus ja pane peale. Kui on nohu, võib ninasse tilgutada seda.

EFA I 20, 10 (7) < Omski obl., Azovo raj., Tsvetnopolje k. < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. (Liiv), s. 1925 (1997)
Mamma pandis mett ja sibulat. Sibul praaditi kuivalt pliidi all ära ja mett pääle ja kohe palavalt haava pääle.

EFA I 21, 50 (40) < Kanepi khk., Jõgehara k., Koke t. < Kanepi khk., Erastvere k. (Hiir), s. 1931 ja Valentin Sool, s. 1927 (1997)
Haav ol'l - panti kuusetõrva, midagi hulka ka: vaha, mett, kampferiõli, aga panti puhast tõrva ka.

EFA I 26, 19 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1997)
Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

EFA I 38, 81 (12) < Omski obl., Nikolajevka k. (s. Kevvai), s. 1915 (1999)
Kõourva kuivatatas vähe är ja pandas viina sisse. Ta om kõge haiguse vasta. Või sisse võtta, ku kõtust vallale olet ja ku määne haav om, määrid päält haava.

EFA I 51, 34/6 (3j) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2001)
* Rivanool ka sisaldab kummelit - see rohi võiks kodus olla, et puhastada haavu, paistetusi. Koos viinaga saab teha häid kompresse, kui seda on vaja teha (lisada keedetud vett).

EFA I 85, 253/4 < Võru l. (2004)
Nõges. See harilik niinimetatud kõrvenõges. Lugesin rohuraamatust, kui hea asi see nõges on, kuidas inimest turgutab ja mis head see kõik teeb.
Ükskord arvasin siis seda endale ka ravi otstarbel tarvis minevat.
Astusin roostetanud okastraati ja mu varvas hakkas umbes ööpäeva pärast hirmsasti valutama. Otsisin aianurgast umbes poole vaksa pikkuse noore nõgesekasvu, panin kuuma vette, lasksin natuke aega seista ja jõin tassitäve nõgeseteed ära. Varsti kadus mu varbavalu ära. Järgmisel päeval jõin veel, läks igatsorti mustust haava sisse, ma küll pigistasin, et verd välja tuleks, aga torkehaav ja sinna jäi ikka sisse igasugust sodi (arvatavasti). Mul oli palju tegemist ja ei olnud nagu aega arsti peale mõteldagi, aga nii umbes 3-4 p hiljem oli mu jalg üleni haige ja hakkas nagu kangeks jääma. Mõtlesin, et nüüd on otse teetanus ise kallal ja olin sedapuhku arstijaoskonnale üsna ligidal, siis läksin arsti juure, rääkisin, mis juhtus ja ütlesin, et tehke mulle nüüd teetanuse süst. Tehtigi. Haavale, mis küll üliväike torkehaav oli, pandi vaigusalvi peale (vaat see oli küll vale ravi, sest see parandas küll pealt ära), aga varvas oli ikka haige, noh nii 6-7 kuud hiljem veel. Ja mädanes varba külje pealt, nii et see haava sattunud asi tahtis ikka sealt välja tulla ja kui oli mäda välja tulnud, siis hakkas paranema ka. Nii et liiga vara paranes vaigusalviga pealt kinni.
Nii palju siis nõgesest ja vaigusalvist. Head on need mõlemad, aga kange põletiku või teetanuse vastu ei saa.

EFA I 92, 28 (1) < Tomski obl., Kaseküla k. (s. Kurss), s. 1934 (2005)
Aaloe, ta pane haava peale, praavitab kergesti.

EFA I 101, 178 (1) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Lilledega saab ravida.
Olen palju kuulnud ja lugenud lilledest, millel on ravivõimed. Õigesti öeldes on enamus rahvameditsiinis tuntud ravimtaimi õistaimed, seega lilled, mida paneme vaasi, kasvatame potis või näeme aias, põllul, niidul ja metsas enda ümber. Nüüd toongi näiteid lilledest, mida tunneme raviomadustega.
Aaloe kasvab aknal potilillena (troopikataim) - leiab kasutust tulehaavade ja põletusnähtuste korral nahal. Sellise tinktuuriga hõõrutakse värskeid ja mädanevaid haavu, samuti mesilaste pisteid. Taimest valmistatud keedist (pooleks veega ) on tarvitatud tiisikuse korral, aga ka bronhaalastma, haavandtõve ja silmahaiguste raviks. Droogiks sobib kogu taim, millel ilusad punased, roosad ja valged õiedki. Olen tulehaavade ja mesilaspistete puhul seda kasutanud alati ise ja ravinud oma lapsigi. (Teave kuuldud Raplast 1930.-40. aastail.)

EFA I 101, 185 (30) < Rapla khk. (2006)
Raudrohi (Achillea millefolium) - teeäärtel, võsades jne kasvav rohttaim, mida kasvatatakse nüüd aiaski. Keedis mähistega arstib paiseid ja paistetusi; mahl on iludusvahendiks, ravides ka lõhestunud ja krobelisi käsi ning nägu, muutes selle pehmeks, naha painduvaks. Tee (5-10 g 1 l vee kohta, 2-3 kl päevas) on rahvarohuna tuntud tiisikuse, kopsuhaiguste, jooksva, migreeni, valgetevoolu ja valusa kuupuhastuse puhul. Lastele antakse vähem leetrite, sarlakite, krampide ja verevaesuse korral. Vannid kosutavad nõrganärvilisi ja paranevaid haigeid. Värskelt panna droogi (lehti, õisi) väiksematele haavadele. (Teave pärineb oma emalt (1899-1950), 1930 a.-il Raplas.)

EFA I 101, 186 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Saialill (Calendula officinalis) - lill kasvab iluaedades, eestlastele hästi tuntud lõikelill ja ravimatim. Droogiks õied ja lehed. Kasutatakse keedist (õitest) higistamiseks. Juuakse kollatõve, näärmetõve, kõhuusside ja kuupuhastuse seiskumise puhul. Sidemete abil pannakse soolatüügastele, konnasilmadele ja näärmemuhkudele. Mahla võidmiseks kriimustustele ja tulehaavadele. Salve, keedetud õitest searasvaga, paisete puhul (ka loomadele). Tinktuuri, mis valmistatud õitest ja lehtedest võrdses koguses, võetakse sisse 10 tilka päevas maokrampide, hüsteeria ja nõrga kuupuhastuse korral, aga veega segatult igemepõletiku puhul. (Teave saadud emalt ja tädidelt Raplas 1930.-40. aastail. Hiljem täiendatud lugemise kaudu 1960.-70. a.-l.)

EFA I 101, 190 (44) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (2006)
Vägihein (Verbascum) - kasvab looduses raiestikel, kruusaaukudes jm kuni 2 m kõrguseks, aias aga ilutaimena, olles rivaaliks päevalillele; kollaste õite kõrval on ka valgeõielisi. Rahvas kutsub seda taime raviomaduste poolest üheksavägilaseks. Droogiks korjatakse õisi nii värskelt kui kuivatatult. Keedisega pestakse vanu haavu, ohatisi ja kuristatakse kurku. Pulbrit tõmmatakse ninna, kui see on kinni, samuti raputatakse mädanevaile haavadele. Salvi keedetakse rõõsa koore või võiga, millega ravitakse haavu, sammaspoolikuid, ohatisi, sügelisi, hemorroide. Teed (10 g õisi, 1 l vett, 2-3 kl päevas) juua külmetuse korral, köha, rinna- ja kopsuhaiguste puhul mõjub rögalahtistajana. On arstinud neeru- ja põiehaigusi ning peavalu. Tinktuur on rohuks kõhutõvele, kõhuvalule ja venituse puhul. Värskeid lehti pannakse lömastatult haavadele ja haudunud varbavahedele. Kappides hävitab riidekoisid. Hobustele tehakse kapjade kompresse ja sarvloomadele antakse kopsuhaiguste puhul.
(Teave meediast, kirjandusest ja rahva seast aastatel 1930 kuni 2000.)

Vilbaste, TN 9, 69b < Ambla khk., Aegviidu nõudmiseni, Krani as. (1964)
Kuusevaiku pandi haavadele.

Vilbaste, TN 10, 99 < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Kevadeti korjati puhkevaid kaseurbi (pungi). Urvad kuivatati ja pandi neid “suur pihutäis” pudelisse poole toobi viina hulka. Viin muutus mõne aja pärast pruuniks ja kole mõruks. Seda kasutati siis kõhu ja haavarohuks. Kõhuvalu ja -lahtisuse korral võeti seda pitsike sisse ja usuti, et aitab alati. Urvaviina hoiti rohuks igas talus.
Kevadeti, kui lumi läks, hakati meil paljajalu käima ja käidi kuni lumi jälle tuli. Ja seda mitte vaesuse ja puuduse pärast, vaid nõnda oli hõlpsam, kergem ja parem. Kodavere kirik oli meilt 18 versta kaugel. Halva tee ajal ei hakatud sinna hobusega kolistama, vaid lipati jala, palja jalu, saapad “näpiõtsan”. Enne Kodavere küllä jõudmist pandi jalad kinni. Peale kirikusolemist ja külast välja jõudmist istuti jälle kivile, võeti jalad lahti ja liduti kodupoole, et kannad välkusid .
Kas siis ime, kui vahel varvas või tallaalune ka katki astute. Vigastus puhastati urvaviinaga, pandi värsket kuusevaiku peale, seoti kinni ja varsti oli terve. Pudel urvaviina pidas vastu sageli paar aastat.

Vilbaste, TN 10, 97 < Kodavere khk., Assikvere, Pala ja Alliku kooliringkond (1964)
Raudreiarohi. Raudrohi. Selle noori lehti muljuti näppude vahel tompu ja asetati värskele reiale, et verd sulgeda.

Vilbaste, TN 7, 1206a < Pühalepa khk., Pühalepa k. (1929)
Kuusk. Kuuse koor katuse parandamiseks , mesipuu katused. Kuuse vaik oli tarvilik peaharja tegijal. Umbse puu vaik haavade peale, umbpaisete, paisete, umbvalu vastu. /---/.

ERA II 156, 134 (16) < Kodavere khk., Pala v. (1937)
Keedeti veel tõrvast ja rasvast salvi, pandi pääle haavadele, see kiskus haavast välja mustust ja mäda, seda keedavad veel praegugi vanemad inimesed.

H II 51, 733 (6) < Halliste khk.(elukoht Ida-Karjala) (1894)
Vaik, mesi ja pigi kokkusegatult olevat ka hää abi paisete kautamiseks kui ka muude haavade parandamiseks.

RKM II 373, 485/6 (231-232) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Haavaraviks tarvitati värsket vaiku, mis toodi kohe metsast. Kodust puuhalgude küljest ei võetud. Kui juhtus metsas õnnetus ja käsi või jalg sai viga, kuid riiet kinnisidumiseks polnud, siis esimene abi oli see, et otsiti tükike vaiku ja pandi värskele haavale peale.
Haavadele pealepanemiseks keedeti vaigu ja rasvaga segamine määre, see oli pehmem, pehmendas haava.

RKM II 374, 231 (61) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1984)
Kõige esimene rohi tekkinud haavale metsas: vaiku peale panna.

RKM II 375, 79/80 (8a) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Mällikvere k. (1985)
Kui oldi metsas heinamaal ja siis tuli haav, pandi ruttu vaiku peale, see hoidis haava puhta, veri jäi kinni ja parandas haava ära.

RKM II 376, 520/1 (9) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Arisvere k., Tumma t. (1985)
Vaik oli igal ajal haavarohi ja vanade haavade parandaja. Kui juhtuski, et metsas läks jalg või käsi katki ning kui polnud sidumismaterjali, sai kohe panna kuuse küljest vaiku haavale. Kui mõni vana haav mustusest ei tahtnud paraneda ja põletik oli sisse tulnud, siis keedeti vaigust rohtu, kuhu lisati kas rasva, võid või hapukoort. Peaasi, et vaik muutus pehmemaks rasvainega. Selline pehme salv tuli haava peale määrida.

RKM II 385, 36 (48c) < Tori khk., Levi k. (1985)
Okaspuu kasvud, vaik.
Kasvud teena ja toorelt närides hingamisteede haiguste, sealhulgas ka tuberkuloosiraviks. Okaste keetmisaur - hingamise parandamiseks; okkavann reumaatiliste haiguste raviks. Okaspuuvaik otseselt haavale ja salvide valmistamiseks.

RKM II 385, 39 (49n) < Tori khk., Levi k. (1985)
Umbse puu vaik - määrdunud haavale.

RKM II 329, 370b < Rõuge khk., Leoski k. (1977)
Metsavaiku pandi haava peale.

RKM II 356, 545 (46) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Umbusi k., Kooli t. (s. Jürgens), 79 a. (1981)
Vaiku peeti väärtuslikuks ravimiks. Pandi nii värskele haavale kui ka vanale rikkiläinud haavale.

RKM II 373, 250/1 (143) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k., Joosti t. (1983/4)
Kui metsas juhtus õnnetus ja polnud isegi riidetükki kaasas haava kinnisidumiseks, siis otsiti tükike pehmet vaiku ja pandi see haavale peale. Oli kui hea arstirohi kohe ja hoidis haava riknemise ära.

H II 3, 569a < Setumaa < Vastseliina khk. (1889)
Verehaina kasusõ kuivev, moiso´ maa pääl, saarõ lehe muoedu, väikeste kõllotside häermidega, noidõga pandas haaba kinni, kui veri juosk.

ERA II 203, 390 (23) < Otepää khk., Vastse-Otepää v. (1938)
Haavale peale panemiseks tarvitatakse pea kõikjal tõrva õigemini vaiku (selge, läbipaistev), mida pannakse haavale harilikult linase lapiga. Kui on olemas lakki, siis tarvitatakse tõrva asemel seda. Ka tarvitatakse haava peale panemiseks värnitsat ja „täüdäst“ (täüdäs = tökat).

RKM II 355, 445 (106) < Põltsamaa khk., Umbusi k., Surva t. (1981)
Mesi segati nisujahuga ja määriti haavadele ja paisetele peale. Siis seoti lõpuks riidega kinni.

RKM II 21, 101 (12) < Vigala khk., Vigala v., Manni k., Välja t. (1947/8)
Naestepuna - olnd vanaste rohuks jooksva aiguse ja liikmevalu vasta. Parandand nikastuse, väänämise- ja pigistusega saadud aigused, kui sellest keedetud vee kompressid pandud. Aavade pesemese tarbis eä rohi. Kõhu rohi.

RKM II 413, 522/3 (4) < Puhja khk., Tännassilma k., Tinni t. (1988)
Kunagi lõi ta (memm, Miina Hallik. E. K.) jala ära ja ei kasvand kinni. Siis võeti mett, kuusevaiku ja talivilja orast ja seda siis vist keedeti ja segati segamini, nisukene salvitaoline, aga ta väga hästi mõjus. Tol ajal apteekrirohtu toodi ju vähe ja polnud ju kombekski.

Vilbaste, TN 7, 549b < Kihelkonna khk., Vedruka k., Otsa t. (1930)
Mailiserohi tarvitakse lammunud [katkise] koha peal.

Vilbaste, TN 7, 527 (14) < Kihelkonna khk., Liivaküla k. (1930)
Üheksaväälised - lammust [katkine koht] ja rinnahaigust.

ERA II 158, 309 (33) < Jämaja khk., Torgu v., Soodevahe k., Pilmani t. (1937)
Rauabrerohi (raudrohi) - seda antakse lehmale, kui ta verd kuseb. Noorte lehtede mahla pannakse haava peale.

ERA II 42, 291 (5) < Kärla khk., Tehumardi t. (1932)
Haava rohitsemine. Kui haav ajab õisvett välja (lammumise puhul) siis kaabitakse noaga linase riide päält, saadud linane kaabe (lina vatt) pannakse haavale pääle.

RKM II 372, 50/1 (4) < Pöide khk., Laimjala v., Kurdla k. (1984)
Haavad ja verejooksud. Haave ja verejookse pandi kinni „ämbliku võrgu“ ja lehtpuu tuhaga. Kui haavasidet ega mardlit ei juhtunud käepärast olema.

RKM II 445, 36 (24) < Torma khk., Avinurme al. < Torma khk., Lepiksaare k. (1991)
See tõrv, mis puu sees oli, mitte väga välja ei ajanud, seda pandi haava peale ja sellega keedeti igasuguseid rohtusid, pandi võid hulka ja mis rohtusid. Keedeti salvisid. See tõrv oli vedelam, ei olnud päikese käes nii kõvaks kuivanud.

RKM II 373, 486 (232) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Haavadele pealepanemiseks keedeti vaigu ja rasvaga segamine määre, see oli pehmem, pehmendas haava.

ALS 1, 362 < Pöide khk., Laimjala v. (Grünthal) < Johannes Pukk, 66 a. (1928)
Haavad. Haavade puhul, olgu need raiumise või muul teel tekkinud, tuleb neid pesta pihlakoore veega ja määrida palava hülge rasva eliga. (Jutustaja on seda arstimist tarvitanud 1927. a. olla „kõige parem rohi.“)

EKS c, 59 (2) < Rõngu khk. (1891)
Lappa tomentosa = takjas.
Takkäs. Takjaseemned tambitakse peenikeseks ja joodakse veega sisse pistja vastu rohuks. Lehtede mahl on, igasugu haava pääle pigistatud, hää rohi haavu parandama.

Vilbaste, TN 7, 1049 (19) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Põdrakeelelehed. Tarvitatakse arstirohuna haavadele. Lisan paar lehte siia juurde.

RKM II 349, 51 (11) < Jõhvi khk., Liivakünka k. (1979-1980)
Raudrohi on köha ja tiiskusse vasta. Kui lõikad sõrme või miski haava, pigistada natuke ja panna haava piale, ka aitab. Haudund varbavahele ka hia.

EFA II 5, 314/5 (82/83) < Püha khk., Sepaküla k., Loigu t. < Püha khk., Reeküla k. (s. Oeselg), s. 1924. Näitab õues taimi, millest räägib (1995)
Ämbliku võrku pandi siis, kui laps kuskilt vere oli lahti teind. Siis korjati ämblikuvõrku ja pandi sinna peale, et veri kinni jääb. Ma lõikasin omal sirbiga Tornimäel sõrme ära. Ja vanatädi ütles kohe nõnda: „Kui sul pissihäda on ja kui ei ole katsu, et piss tuleb. Et siis paneme peale“. Ja muljus kohe siia peale ja sidus kinni taskurätikuga. Ja on minu sõrm korras. Pole mitte enam salvi ega midagi peale pandud. Ja pärast teeleht veel, aga arstirohtu pole pandud.

ALS 1, 195 < Jämaja khk., Torgu v., Ranna t. (Grünthal) < Liisa Meri, 67 a. (1928)
Haavaparandamine. Haavadele pandi pääle valge poolega lehti (alumine pool valge) - kuue haava lehtedeks ka kutsutud.