Rahvapärased taimenimetused

Orashein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 168, 650 (42) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Parimat maalisterohtu saadakse nii keediseks kui suitsetamiseks, kui kogutakse üheksat sorti haigusevastaseid taimi. (Kahjuks selle tarkuse omanik ei tutvusta teisi nende taimede nimedega. Tema kogus olen näinud orasheina, laukusid ja maaleseheinu. - M.M. Ka sõnajalalehti.)

RKM II 49, 330 (12) < Sangaste khk., Tsirgulinna al. < Karula khk. (1955) Sisestanud USN, kontrollis Mare Kõiva 2005, redigeeris Tuul Sarv 2008
Orashein, mis kasvab kõrgetel liivastel kohtadel, selle juure tee ajab higistama ja ergutab neerusid.

RKM II 287, 115 (15) < Rannu khk., Lapetukme k. (1971)
Orasheina juure teed joodi peavalu korral.

RKM II 338, 348 (8) < Kuusalu khk., Kolgaküla k. (1976)
Maks arvati haige olema, siis kui rinnust valutas. Sel puhul joodi koirohu, orasrohu juure, baburetski puu koore, võilille õie või nõgese teed. Teed keedeti väikestest kõrvenõgestest, millest keedetakse ka suppi.

RKM II 391, 421 (34) < Rannu khk., Rõngu v., Valguta k. (1985)
Orasheina juure teed joodi peavalu vastu.

RKM II 412, 414 (34) < Puhja khk., Engo k. (nüüd Lembevere k.) (1988)
Kui olid käsnad, siis selle piimalillega (üks vars ja selle otsas kobaras lehed ja kollane õis). Kui puruks kakud, tuleb piim välja, selle piima pandi pääle. Orasheina juurtest kaabiti, seda ka pandi pääle, see pidi kah väga hää olema.

RKM II 447, 139 (5) < Torma khk., Palastvere k. < Tomra khk., Murru k. (1991)
Kuuse küljest tuleb korjata metsatõrva, siis meevaha ja sutike ka tarupigi, kui on (see tuleb lõpus panna). Ja kui on, siis karurasva, kui ei ole, siis võid või magedat searasva. Siis tuleb orast tampida peeneks, ja parem kui rukkiorast, aga kui ei ole, siis orasrohtu ehk teelehte (küllalt vähe). Vanaema pani viina, aga mina panin piiritust veel teelusikatäis või paar. Kõik tuli omavahel läbi keeta ja see säilib aastaid. See on hea salv, haavarohi.

Vilbaste, TN 3, 704 (25) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Orashein. Tema juurikast valmistatud tee ajab kergesti higistama.

Vilbaste, TN 3, 715 (42) < Tartu l. ja Tartumaa (1932)
Orashein. Juurikatee ajab higistama.

RKM I 9, 375 (15) < Kolga-Jaani khk., Oorgu k. (1967)
Külmetus: kadakas, koirohi, krooksleht ehk käokorts, kummel, leetripuu, mõruhein, nurmenukk, põldmünt, orashein, pärn, sibul, sinilill, takjas, ubaleht, vägihein.

Vilbaste, TN 7, 1026 (33) < Vastseliina khk., Misso v. (1937)
Arstirohu taimed. Orashein.