Rahvapärased taimenimetused

Murumuna

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 6, 9 (6) < Tartu (1894)
Murumuna (Lycopodium gemmatum). Kui murumuna juba seest mustaks on läinud ja katkitegemise juures tolmab, siis pruugitakse teda värske haavade peale (Torma kihelkond).

H II 74, 812 (1) < Torma khk., Avinurme (1906)
Arstimine:
Kui ära raiutud või lõigatud kohta verejooksust kinni ei saanud, siis pandi ämmatussu (ära mädanend kartul või murumuna) või ämblikuvõrku peale. Ka raudreiarohud olid vere kinnipanijad.

H II 22, 190 (46) < Halliste khk., Kaarli k. (1888)
Verd paneb kinni a) piibutuhk, b) ämblikuvõrk, d) murumuna.

H II 70, 692 (20) < Rõuge khk. < Vastseliina khk. (1904)
Vananaasepuss, ehk määnü ja kuionu moromuna om ar haudunu varbastõ vaihõlõ pandõh hüä avitaja.

E 11974 (6) < Halliste khk., Kaarli v. (1888)
Verd paneb kinni: a) piibutuhk, b) ämblikuvõrk, c) murumuna.

E 59742 (7) < Helme khk., Tõrva (1927)
Verd suleti haavadel söeliimakuga, ämblikuvõrguga, vananenud murumunade tolmuga, metspähklite (maapähklite), - maapähklid leiduvad männi juurte all, - tolmuse sisemusega, õieti küll musta.

E, StK 10, 112 (18) < Paistu khk., Holstre (1922)
Kui laits ärä haudub sis pannas maojahu ja vananaisepussu ~ murumuna haudunu koha pääle.
Maojahu on mädänu puu sehen.

ALS 4, 83 < Keila khk., Vääna v., Vani k., Vabriku t. (1932)
Verevoolu võtavad kinni murumunad, kui nende tolmu haavadele riputada.

ERA II 37, 184/5 (53) < Jõhvi khk., Järve v., Valaste k., Suttovi t. < Jõhvi khk., Järve v., Ontika m. (1931)
Kui inimesel ketutab, ninda jüstkui liigalihane on, siis murumuna (ämmatussu) seest võeta tolmu, panda pääle.

ERA II 138, 403 (5) < Torma khk., Avinurme v., Sälliksaare k. (1937)
Kui kuiva murumuna panna haava pääle, siis saab haav terveks.

ERA II 196, 41 (613) < Laiuse khk., Laius-Tähkvere v., Sadala k., Raja t. (= Priidu Tammepuu) < Peeter Käär s. 1859 (1937)
Söötide peal ehk mujalgi kasvavad murumunad. Kui tema juba kaunis vanaks on jäänd või läinud, sügise poole, siis on temal pealpool kuiv pruunikas tolm muna sees. Allpool küljes on niisugust pehmet asja, mis haava peale pannes verejooksu kinni paneb.

ERA II 266, 358 (204) < Kodavere khk., Alliku v., Assikvere k., Rätsepa t. (1939)
Murumuna, kui ärä mädäneb, one ämmäpuss. Nõgi siden. Kui assud piäle, käib kui tolm. Paab vere kinni, pantse huava piäle sedä nõge.

RKM II 72, 394/7 (7d) < Urvaste khk., Kolh. "Linda" (1960)
Suvel, kui inimesed tegid heina, eriti siis, kui oli vihmane suvi, siis jalad haudusid tihti ära. Haudumise puhul tarvitati nõndanimetatud murumuna.

RKM II 229, 654 (1) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Verejooksu sulgemiseks pandi haavale tossutolmu peale (murumuna, ämmatossutolmu).

RKM II 371, 159 (8) < Viru-Jaagupi khk., Saara-Allküla k. (1984)
Kui midagi veristasid või katski lõikasid, siis pandi ämmatossu (murumuna tolmu) peale. Seda hoidis ema ikka karbis.

RKM II 383, 428 (41) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Vere kinnipanemiseks, kui kas vikatit luisates või orgi otsa astudes, võeti raudrohu oks, hõõruti vesiseks, pandi haava peale ja seoti kinni pearäti servast tõmmatud ribaga. Talvel jälle noaga lõigatud haav ämmatossuga tolmutati, see vist sisaldas joodi, ta oli pruun tolm ja ämblikuvõrguga, mida rehetoa nurgast või laest leiti. Seda ämmatossu korjati suvel tagavaraks. See oli valge murumuna. Kuivas pruuniks, kui seisis soojas. Vanaemal oli kõiki rohtu tagavaraks.

RKM II 391, 263/4 (26) < Võnnu khk., Kaarlimõisa k. (1984)
Mingisugustele haigete pääle ja ka löödud kohtade pääle lasti ka murumuna kuiva tolmu.

RKM II 409, 17 (5) < Tallinn (1988)
Verejooksu pandi vanasti kinni ämmatossuga (kuivand murumuna) ja ämblikuvõrguga.

Vilbaste, TN 11, 254 < Valga khk., Valga l. < Karula khk., Kaagjärve v. (1963)
Pussupung, ’murumuna’. Selle tolm on väga hea peale panna haavadele - tolmutada.

Vilbaste, TN 1, 241 < Rõuge khk., Haanja v. (1934)
Muromuna [Lycopodium]
/---/
Kuiva suvega tolmab seest sisu hoopis tühjaks, jääb järgi nagu katkise äärtega viinapikri. Selle sisu on kummikorgine, painduv ja vedrutav nagu pesuvamm.
Hoitakse alale verejooksu mähise pääle panemiseks, et riideräbal ei kuivaks haige külge, vaid muromuna õhuke lible.
Haige varvaste vahele ei panda, selleks on ta kare.
/---/

Vilbaste, TN 1, 908b < Karksi khk., Nuia alev (1935)
Murumutt -puss. Suvel valge, ümmargune, seene moodi. Sügise pruuni tolmu täis. Kui karjas sai käidud, pandsime seda tolmu haudunu varvaste vahel. Üteldi noorematelt, et silma ei tohi lasta, jääb pimes.

Vilbaste, TN 2, 481 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Murumunade tolmu verejooksu takistamiseks.

RKM II 208, 147 (48) < Põlva khk., Eoste k., Plaki Ala t. (1966)
Kui käsi katski lõigati, panti härmävõrku pääle. Murumuna tolmu panti ka pääle.

ERM 26, 18/9 (4, 5) < Vastseliina khk. (?)
Vere kinnipanemiseks tarvitakse süsi, ämblikuvõrku ja kohupiima. Verd pannakse kinni ka takuse riide suitsuga.
Murumuna tolm paneb ka vere kinni. Pärast tuleb haava leotada.
Haava arstimise juures on kusi ka tarvitusel.

EFA I 6, 500 (31) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Vere kinnijäämiseks tarvitatakse ämmatossu (kuiv murumuna).

Vilbaste, TN 9, 194 < Räpina khk. (1965)
Moromuna - murumuna (Noorelt on murumunad valged, vanalt läheb murumuna koor kas pruuniks või mustaks ja muna sisu hakkab tolmama. Siis on ta nimi “Vananaasõpuss” - vananaise perse gaas.”Vananaasõpussu” tolmuga tolmutati ka väikeste laste persevahet, kui see tükis hauduma ja tolmutati ka pininaklu - koeranaelu).

ERA II 143, 342 (11) < Rõuge khk., Haanja v. (1936)
Muromuna - vananaase-puss.
Karjamaal kasvas, rusikasuurune valge muna. Küsisin vanaisalt, mis see on. Vanaisa vastas: "Seda kutsutas muromuna. Noorelt on ta valgõ sisuga, vanaks saades muutub mustas, pehmes, butsus, mida pandas üüses haigide varbide vaihele, ku vihmatsõ suvõga varbavaihõ haigõs jääse. Et seda alati võtta olõsi, sis viiäs koda ja pandas sandse värehtitulba taadõ saan´a lahkõhe, sial sais alalõ!" Tõõnõkõrd löüse väikese, ümäriku, kardulasuurusõ, aga nii kerge, et ei tunnud raskust olevatki. Küsimise pääle vastas vanaisa: "Seda kutsutas vananaas´e-puss. Väliskuurt pitsida näpu vaihel, sis tuleb musta savvu seest vällä. Nio umma niisama haigõ varbavaihe rohi nigu muromunagi!" Milles ta must on? - "Selle, et um joba vanas lännü. Noorena um vananaas´e-puss niisama valgõ sisuga. Ku sõrmõ är lõikat väitsega, köüdä närtsuga pääle, saa pia terves."