Rahvapärased taimenimetused

Ämmatuss

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 74, 812 (1) < Torma khk., Avinurme (1906)
Arstimine:
Kui ära raiutud või lõigatud kohta verejooksust kinni ei saanud, siis pandi ämmatussu (ära mädanend kartul või murumuna) või ämblikuvõrku peale. Ka raudreiarohud olid vere kinnipanijad.

H II 11, 82 (34) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Mädaniku peale ämmatussu, see aitab.

H II 12, 170 (40) < Väike-Maarja khk. (1890)
Ämmatuss saab tarvitud nagu arnika.

H II 20, 541 (4) < Vändra khk., Kadaka (1888)
Värske haav. Pesti kusega. Verd suluti ämbrikuvõrgu ja tussuga kinni.

H II 58, 273 (15) < Jüri khk. (1897)
Kui kusagilt saab katki leigatud ehk raiutud, siis pannakse tuhka, ämmatussu, ämblikuvõrku, kust ja piirituse lakki peale, et veri pidama jäeks.

H III 4, 572 (13) < Hanila khk., Virtsu v. (1889)
Verejooksu kinnipanemiseks saab raudvererohu vett ja ämmatussu tarvitud.

E 46942 (3) < Palamuse khk., Kuremaa, Vinni (1909)
Silma pealt kaet arstiti järgmiselt. Otsiti ämmatoss (üle aastane vana äramädanenud murumuna) kätte, kuivatati ära. Siis hoitakse inimesel silma all ja pigistatakse äkisti lõhki, lastakse seda tolmu silma sisse kaks-kolm korda. See pidavat silma pealt kae ära võtma. (Jällegi üks pime selle tembutusega ilmas rohkem. Suur rumalus). [G. Vilberg.]

ERA II 37, 184/5 (53) < Jõhvi khk., Järve v., Valaste k., Suttovi t. < Jõhvi khk., Järve v., Ontika m. (1931)
Kui inimesel ketutab, ninda jüstkui liigalihane on, siis murumuna (ämmatussu) seest võeta tolmu, panda pääle.

ERA II 125, 216 (31) < Jõhvi khk., Illuka v., Edivere k., Otsa t. < Iisaku khk. (1936)
Verejooks pandi kinni raudrohu lehtedega, ämblikuvõrguga ja ämmatussi tolmuga. Süsi hõõruti tolmust ja raputati pääle.

ERA II 125, 427 (19) < Jõhvi khk., Mäetaguse v., Metsküla k., Mustasaare t. < Iisaku khk. (1936)
Ämmatussi tolmu raputati kõhe verele pääle, kui see haavast jooksi. See võtab vere kõige paremast kinni.

ERA II 148, 250 (14) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Ämmatuss pannakse paistetand jala peale.

ERA II 155, 691 (26) < Setu khk., Järvesuu v., Saarepää k. < Setu khk., Jatsmani k. (1937)
Verejuuskmist pandas saisma paabapussuga (nuu', mis nurmõ pääl ommava' ja kui pitsität, sis kui savvo tulõ valla, ommava nii väikese kardohka suurutsõ') ja sis hüdsega.

ERA II 200, 329 (68a) < Rapla khk., Pühatu k. (1938)
Veresulgemiseks tarvitati vanasti ämblikuvõrku, raudrearohtu ja murutussu, nimetakse ka ämmatuss.

ERA II 258, 392 (102) < Väike-Maarja khk., Vao v, Rae k. (1939)
Ämmatussi tolmu pritsiti põlend haava peale. Lõikehaava peale ka.

ERA II 266, 358 (204) < Kodavere khk., Alliku v., Assikvere k., Rätsepa t. (1939)
Murumuna, kui ärä mädäneb, one ämmäpuss. Nõgi siden. Kui assud piäle, käib kui tolm. Paab vere kinni, pantse huava piäle sedä nõge.

RKM II 229, 654 (1) < Simuna khk., Mariküla k. (1967)
Verejooksu sulgemiseks pandi haavale tossutolmu peale (murumuna, ämmatossutolmu).

RKM II 371, 159 (8) < Viru-Jaagupi khk., Saara-Allküla k. (1984)
Kui midagi veristasid või katski lõikasid, siis pandi ämmatossu (murumuna tolmu) peale. Seda hoidis ema ikka karbis.

RKM II 383, 428 (41) < Kose khk., Ardu k. (1985)
Vere kinnipanemiseks, kui kas vikatit luisates või orgi otsa astudes, võeti raudrohu oks, hõõruti vesiseks, pandi haava peale ja seoti kinni pearäti servast tõmmatud ribaga. Talvel jälle noaga lõigatud haav ämmatossuga tolmutati, see vist sisaldas joodi, ta oli pruun tolm ja ämblikuvõrguga, mida rehetoa nurgast või laest leiti. Seda ämmatossu korjati suvel tagavaraks. See oli valge murumuna. Kuivas pruuniks, kui seisis soojas. Vanaemal oli kõiki rohtu tagavaraks.

RKM II 403, 247 (8) < Juuru khk., Sonni k. (1987)
Haava peale pandi ämmatussu [seent].

RKM II 409, 17 (5) < Tallinn (1988)
Verejooksu pandi vanasti kinni ämmatossuga (kuivand murumuna) ja ämblikuvõrguga.

KKI 8, 344 (157) < Kuusalu khk., Kursi k. (1948)
Minu teada on ämmatossu peale pandud, kui veri jooksis.

Vilbaste, TN 11, 334 < Torma khk., Torma v., Vaiatu asundus (1938)
Ämmatuss.
Kui sõrme ära lõikad, siis pannakse ämmatussu värske haava peale.

ERA II 129, 474 (15) < Märjamaa khk. (1936)
Roosihaiguse vastu oli vanaste haige koha peale musti lammevillu panna, naisterahva must särk (kuuhaiguse särk), kuldraha, ämmatüss. Uuemal ajal on roosi rohuks terpentiin.

ERA II 139, 313/4 (39) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Verejooks. Verejooks suleti: pannakse peale ämblikuvõrku (vaadati seda, mis kõige tahmasem ja nõgesem).
Pandi ka peale ämmatossu, aga seda polnud igal ajal võtta.

ERA II 139, 285 (17.4) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Ämmatossu tarvitatakse haava peale panemiseks, sest see paneb vere kinni.

ERA II 195, 216/7 (24a) < Varbla khk., Saulepi v., Helmküla k. < Saarde khk., Jäärja m. < Varbla khk., Vana-Varbla m. (1936)
Haavale - ämblikuvõrku peale. Ämmatossu pulbrit, kui see on kuiv.

EFA I 6, 500 (31) < ?, kihelkond teadmata (1995)
Vere kinnijäämiseks tarvitatakse ämmatossu (kuiv murumuna).

ERA II 308, 103 (82) < Keila khk., Keila v., Ohtu k., Kasemetsa t. (1944)
Ämmatussu ei või kätte võtta, see teeb silmad haigeks.