Rahvapärased taimenimetused
Pärnapuu
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 156, 215 (16) < Räpina khk., Veriora v. (1937)
Rohi verevaigistamiseks.
Selleks võetakse pärnapuu pungadest väiksed mustad terad, antakse nendest verdjooksjale sisse 3 ehk 5 tk. ja kohe sellestsamast silmapilgust jääb verejooks maha.
ALS 6, 194 < Sangaste khk., Sangaste v., Tammiku t. (1934)
Mädahaavade puhul panda pääle lõhmuse (pärnapuu) koore kollase kaape ja külma vee kompress.
ERA II 205, 405/6 (14) < Tallinn l. (1939)
Talvel saab kaabitud koore alt pärnapuu mähka: ja pane see kaabe ühe kaussi ehk taldreku peale ja vala keeva vett peale. Siis lasta liguneda, seni kui see vesi kaabest juba mingi veniva õli sarnaseks läheb. Seda võib raske köha korral juua, kuid ka katkise haava peale panna. Ja haav linase lapiga kinni siduda.
Sest see õli raske köha korral teeb köha pehmeks ja parandab ja kaitseb ka haava mustuse ja mädaniku vastu.
ERA II 274, 354/5 (19) < Laiuse khk., Sadala v. (1938)
Pärnapuu noortelt okstelt lõigati must koor ära ja pandi külma vette seisma. Saadi sülditaoline vedelik; sellega kasteti põlenud kohti.
RKM II 68, 121 (112) < Simuna khk., Rakke al. < Simuna khk., Avanduse v., Määri k. (1953)
Lietrid hoia pimedas, pärnapuu tied juua.
RKM II 111, 94 (297) < Muhu khk., Võlla k. (1961)
Põletuste puhul võeti lõhmuse ehk pärnapuu koort, kraabiti seda, tehti peeneks ja keedeti. Sai veniva siirupi ja sellega määritigi põletust.
RKM II 457, 323 (8) < Pilistvere khk., Kõo k. (end. Mõisaküla) (s. Kütsaar), s. 1918 (1993)
Pärnapuu niinekoor, see valge koor, koorealune niin, on põletiku vastu. Klaasi sisse panna ja tilgake vett ka. Ema kloppis sedasi vahule ja hakkas tema venima. Ja sedasi ala kastis ja kastis.
Vilbaste, TN 11, 83 (6) < Tallinn l. < Laiuse khk., Sadala v. (1966)
Pärnapuust saab õisi, pärnapuu õitest suab hea tee palaviku vasta, kuumalt juua ajab higistama ja muidu kua hea leivakõrvane. Pärnapuu koore niintest punuti köisi ja tehti sõelasid vai sõelapõhjasid ja viiskusid.
Vilbaste, TN 1, 465 (13) < Kose khk., Kurena k. (Raeda) s. 1876 (1929)
Metsateed.
Meie pool tehakse järgmistest taimedest teed: liivateest [(Thymus Serpillum)], maasikalehtedest ja -õitest [Fragaria vesca] (mõned pruugivad ka ühes juurtega), mustasõstra lehtedest [Ribes nigrum], vaarpuu vartest [Rubus idaeus], nurmenuku õitest [Primula officinalis], kollastest õunapuu lehtedest [Pyrus malus], pihlakaõitest [Sorbus aucuparia], niine- ehk pärnapuu õitest [Tilia cordata], raudrohust [(Achillea millefolium)], kummelitest [Matricaria discoidea] ja pohlavartest [Vaccinium vitis-idaea]. Mõnda neist pruugitakse ka arstimise otstarbeks.
RKM II 385, 635 (21a) < Vändra khk., Tootsi al. (1984)
/---/ Põletushaavade puhul tehti haavalima. Pärnapuust kaabiti mähka, seda segati veega ja klopiti, siis pandi haavale.