Rahvapärased taimenimetused
Annekollad
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H I 2, 611 (3) < Rõuge khk., Rõuge kirikumõis (1889)
Pestes panti vee sisse Annekollad, soola, siis ei hakava kade sana lapse peale.
ERA II 3, 159 (61) < Saarde khk., Pati-Ristiküla k. (1928)
Kui vastsündinud laps silmi pööritas, siis tuli võtta kolm kahetsekõlla (annekollad) õit ja 3 karva koera munakotilt. Need tulid 9 söe pääl ära põletada. Selle kohal hoiti last ja tuhk söödeti pärast lapsele sisse. Seda toimetati enne ristimist. Silmade pööritamine pidi selle tagajärjel ära jääma.
ERA II 21, 328 (4) < Häädemeeste khk., Orajõe v., Treimani k. (1929)
Kui lapsel on koerahaigus, siis võetakse koera karvu, annekollasid ja uksepaku laaste ja suitsetatakse sellega last.
RKM II 81, 301 (64) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Nõiakolladega arstimisest. - Nõiakollad on annekollad, nemad kasuvad püsti üles ja ladvas säpendab jusku kuld. Need korjataks ja kuivataks, siis keedetaks, kui tarvis. Annekollaga pestaks, ku kollatõbi olli, annekolla veega. Silmade ääre tõmmataks sulega ja tehti rätik niiskeks üle palede, ihu pääl - tehti linadest pintsel, tehti ihu üle niiskeks. Enne anti põrsastel sisse. Annekollad on suur rohi. Kuusekolladega põle midagi teha, need, mis maad kada edesi kasuvad.
RKM II 90, 359 (42) < Häädemeeste khk., Kägiste k. (1958)
Annekollad on igavesti suur rohe. Teste memm rääkis, nende tüdrik viitu võerutsel senna teise vanaema juure, nuttis, es pane suudki kinni. Vana Bärta pannu lapse tooli pääl istuma, tooli alt suitsetanu annekolladega - jusku piuga võttis nutu ära.
RKM II 360, 377 (11) < Pärnu l. < Häädemeeste khk., Urissaare k. (s. Pinsel), s. 1909 (1982)
Haavad ja kärnad.
No siis veel haavad ja kärnad, nende vastu olid jälle omad rohud, nagu annekolla okste keedis, mis kaotas täied ja ravis ka kärnasi. Raskesti mädanevate haavade puhul tehti sõnajala juurtest ravim. No neist on kõigest nüüd juba igas arstirohuraamatus kirjutatud.
RKM II 372, 249/50 (4) < Pärnu l. < Saarde khk., Laiksaare v. (1984)
Annekollad mitme häda vastu.
Annekolladega suitsetamist pidas ka minu ema heaks rohuks ja seda on juba vanal ajal teatud ja tuntud, sest temast on juttu „Kalevipojas“ ka. Aga teda kasvab harva ja võib karukoldadega ära vahetada.
Meie emal oli alati väike nutsuke neid nõiarohte sahvris seina peal kuivamas, kust siis võeti, kui vaja tuli. Väga mürgine taim, leotisega pead pestes kadusid täied ja tappis tingudki ära. Olla teda ka raseduse katkestamiseks tarvitatud. /---/
RKM II 381, 268 (4) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Annekold.
Kattekolla paralleelnimi keelejuhil, arvatavasti tulenenud rahvaetümoloogiliselt sõnast „hanekold“.
Anekollad on arstirohi. Tusti moodu püsti kasvavad, üks juur on all, tutt on otsas, puha kollase tolmuga, kui õitseb. Kole kange hais on, kui keeta. See on rohkem kahetamise rohi, pritsiti pääle ja anti sisse kah. Pallu es tohi anda, tegi kõhu lahti. Ku juused pääs lahti on, siss annekolla vesi võtab kinni, kui sellega pääd peske.
RKM II 381, 275/6 (17) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kahetamine.
/---/ Mede kodus ollid kahtekollad ehk annekollad, teised taimed on jälle karukollad. Abja keeli on kahtekollad, mede keeli [= Saarde murrakus] jälle annekollad. Kui midagi olli ära kahetud, siss keedeti neid annekolle. Selle veega siis pesti ja anti sisse ka. Pallu es tohi anda, siss tegi kõhu lahti.
RKM II 381, 277 (18) < Kadrina khk., Võduvere k. < Saarde khk., Karuküla k. (1984/5)
Kahtekold.
Annekolla paralleelnimetus Saarde murrakus. Päid pesti kahtekolla veega, siss kuri silm es mõju.
Kõõma vastu olli veel kahtekold ja kui juused lahti läksid pääs.
Karukolle on küll, aga kahtekolle on väha.