Rahvapärased taimenimetused

Meestepuned

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H II 34, 772 (19) < Viru-Nigula khk. (sünnikoht Kuusalu khk.) (1892)
Puned, kui miski katki voi ohatand.
Naestepuned kollaka õitega. Meestepuned ilma õiteta.

RKM II 159, 218 (19) < Rakvere khk., Rakvere l. (1963)
Päävalu.
Tuua meestepune teed. Meestepune kasvab metsas. Lillakad õied. Korjata tuleb rukkilõikuse ajal. Korjata ja ära kuivatada 1 oks 1 liitri veel peale. Keeta 3 tundi ja 3 tundi seista lasta. Joomisel mõjub hästi närvidele. Tarvit. nagu hiina teed.

RKM II 381, 108/9 (27)b < Haljala khk., Aaspere v. (1985)
Ka vanad inimesed tarvitasid lilla õiega punet, seda ei kasvanud igal pool ja nemad kutsusivad seda meeste puneks.

H II 11, 30/1 (3) < Rakvere khk., Kohala v. (1889)
Meestepuned, ehk punaheina õilmeid korjatakse suvel, kuivatatakse, õerutakse peeneks ja tarvitatakse vorstide sees. Ka keedetakse teevett.