Rahvapärased taimenimetused

Raudhein

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 5, 583 (8) < Kolga-Jaani khk. (1894)
Kui ennast ära lõikad ja veri mitte kinni ei jäe, siis võta puhtaid, värskeid raudheinalehti, hõeru neid käte vahel nõnda kaua, kunni neist vedelik välja tuleb, tilguta seda haava peale ja veri jääb kinni.

H I 6, 11 (33) < Tartu (1894)
Raudhein, raudrohi (Achillea millefolium). Väga pruugitav roht; kuuma teed juuakse pealahutuseks, kui "ümber käib", ja ka külmetamise vastu.

ERA II 27, 585 (13) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Rahustamiseks palderjan, puju, raudhein.

ERA II 27, 586 (19) < Nissi khk., Varbola v., Rahula k., Tammiku t. (1930)
Köha vasta põdrasammal, teeleht, raudhein.

ERA II 168, 649 (34) < Häädemeeste khk., Orajõe v. (1937)
Raudheina (raudreiarohi), vereheina (naistepuna), kumeli, maasika ja poolga õisi kuivatatakse tee tegemiseks.

RKM II 58, 300 (66) < Häädemeeste khk., Kilingi-Nõmme as. (1955)
Nüid joosevad kohe arsti juure, midagi natuke on, vanasti's nõnda olli! Raudheinu olli suur mure valmis korjata, kuivatada, hõeruti ära ja haava pääle - veri kinni (raudrohi, Achillea)

RKM II 81, 291 (45) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Raudhein on verehein, paneb vere kinni. Tend põle tarvis keeta, ütleme, sui ajal käe ehk jala ära raiud, võta kohe toorest lehte, õeru puruks, pane haava pääl, veri jääb kinni, hõeru kohe haava sisse, veri kohe kinni. Talveks kuivatad ära, hõerud seda kuiva pura, vaat sellepärast on ta nimi verehein. Tema on hää rohutee ka, sui korjad, kuivatad ära, talvel külmetamise, külmahaiguse vasta keedad teed. Märkus: See oli ka kuivatatult olemas: raudrohi (Achillea millefolium, L.)

RKM II 101, 435 (89) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste k. (s. Vaher), s.1873 (1960)
Tiisikus = tiisik. - Tiisiku vasta on mitu teed: nõmmekõrvad (= Cetraria islandica) ja tuhkpoolgad (= Arctostaphylos uva ursi Spr.) ja raudheinad (= Achillea millefolium L.), ummuses ära keeta ja juua, ikki juua.

RKM II 145, 79 (23) < Pärnu-Jaagupi khk., Kärstna k. - Lilia Briedis < Minna Kannistu, 69a.
Haavale pannakse raudheina peale.

RKM II 368, 324 (26g) < Maarja-Magdaleena khk., Hundi k. (1983)
raudheina tee - põiele;

RKM II 397, 176 (24) < Võnnu khk., Kadaja k. < Pihkva obl., Vartsi k. (1986)
Raudheina, kui nohu oli, ja vaarikatee ja pärnaõie tee.

RKM II 431, 157 (11) < Äksi khk., Koogi k. (1989)
Ükskõik, kust katki läks, võeti raudhein ja hõõruti käe peal pehmeks. See oli nagu jood. Kõige suurem ravi vere kinnipanekuks.

RKM II 458, 39 (58) < Pilistvere khk., Pilistvere kirikumõis (1993)
Raudheinarohtu, seda võis terve suve korjata. See on köharohi ja veresulgemise rohi.

Vilbaste, TN 4, 388 (3) < Hargla khk., Mõniste k. (1937)
Raudhein - köha vastu.

Vilbaste, TN 1, 897 (2) < Karksi khk., Nuia alev (1935)
[Veriheinad]
Teist kutsutakse raudhein [Allchillea millefolium]. Toored lehed katki hõõruda, seda mahla verdjooksja haava pääle panna. Võtvat vere kinni.

Vilbaste, TN 7, 489 (6) < Jõhvi khk., Kohtla-Järve as. (1929)
Raud- ehk verihein. Verevaesuse vastu.

Vilbaste, TN 5, 206 (1) < Tartu l. (1934)
Taimede tarvitamisviise.
Teesid valmistatakse paljudest taimedest. Neist teeks tarvitatavaist taimeist tunnen: raudheina tee, kummelitee, õunakoore tee, pohlaõie tee, maasikaõie tee, tümmijaani tee (saaremaa keeles), koirohu tee, osjatee, piparmündi tee.
Neist suurem osa on köha ja muude kopshaiguste vastu.

Vilbaste, TN 7, 1180 (66) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Raudhein ehk verehein. Keedis, üks klaas kaks korda päevas vaigistab verejooksu kopsust.

EFA I 19, 33 (23) < Omski obl., Tsvetnopolje k. < Omski obl., Krutinski raj., Võsokoski k. (Irina) Järvson (s. Kuuter), s. 1911 (1997)
Raudriia ein ehk raudein ehk tõsjatšilistik on kõigi hädade vasta.

RKM II 107, 57 (18b) < Halliste khk., Risti al. (1961)
Köhä vastu keedeti toorest kirsi okse. Raudheinä tee om kah hää.