Rahvapärased taimenimetused

Mailane

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

RKM II 257, 407a < Palamuse khk. (1968)
Hingeldamine. Joodi mailaseteed. Umbrohuna kasvab. Pikad lehed, sinised õied, roomav vars.

RKM II 257, 407b < Palamuse khk. (1968)
Kopsupõletiku vastu on [mailasetee] ka hea.

RKM II 273, 102 (7) < Paistu khk., Mõtsküla k. (1970)
Mailane on maaliserohi. Selle vedelikku pandi peale. Keedeti.

RKM II 371, 414 (5)d < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. < Kuivajõe k. (1984)
Mailane - mitme haiguse vastu.

RKM II 468, 209/10d < Ambla khk., Pruuna mõis (1989)
Mailast olen kasutanud verd puhastava vahendina.

Vilbaste, TN 11, 5h < Kihelkonna khk., Viidu k. (1960)
Veronica officinalis - mailane. Kasutatakse jooksjarohuks.

Vilbaste, TN 9, 527 (8c, 1) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Ohatiserohi, mailased. Kasutatud juure pealt nopitud taime, kuivatatult keeva vee hautisena, tupsutatud sellesse kastetud riidelapiga ohatanud kohti näol.

Vilbaste, TN 9, 527 (8c, 2) < Tallinn l., Kloostrimetsa (1963)
Ka jooksvahaige liigese ümber mähitud mailaseid.

EFA I 21, 126 (6) < Kanepi khk., Kanepi al. < Permi lähedal (1997)
Vererõhu vastu mailase teed nüüd ma kasutan.

EFA I 26, 19 (33) < Viljandi khk., Vana-Võidu k. (1997)
Mailane ravib jooksvat, luuvalu, halba seedimist.
Jaanikuus korjas vanarahvas hoolega mailast, mida kutsutakse Viljandi pool jaanirohuks või jooksjarohuks, soehambarohuks aga Lõuna-Eestis (Valga, Võrumaa, Pärnumaa). Seda taime peab tundma. Teda leidub kuivematel niitude või võsa ääres, on 12-15 cm pikkuse varrega, õied on helesinakad (mitte ära segada äraunustamislille õiega), vahel valged, on kobaras taime tipus. Mailasel on karvased lühivarrelised munaja kujuga lehed. Vars on kare ja lamavalt maas, aga õie osa hoidub püsti (oluline tunnus varrel!). Keeta sellest taimest keedis, mis jääb pruuniks nagu kohv. Juua 1 klaas seda päevas 3-4 korda, kui on jooksva, luuvalu, nõrk seedimine, samuti kopsu- ja maksahaiguse ajal. Korjata tervet taime. Teha sellest ka teed. Seda juua, kui hääl läheb ära, oled külmetanud ja põis haige, sobib ka kurgu kuristamiseks (teha siis kangem tee).
Kui teha sellest tinktuuri, siis saab sellega ravida haavu ja sammaspoolikut, ohatisi.

EFA I 86, 90/1b < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Andi t. (s. Ant), s. 1937 (2004)
Aga siis on mul see, nagu öeldakse, melissi poolõde - naistenõges, piparmünt siis. Nõgesega on mul raskusi, nõgest ma ei tohi juua enam. Kui veenid on haiged, siis tahab veri paksuks minna. Ja nõgesega peab olema väga ettevaatlik - nõgese ja raudrohuga. Raudrohuteed ma kohutavalt tahan - raudrohuteel on väga hea maitse.
Aga vaarikad, mustsõstrad. Näiteks mustsõstart mina ei kuivata. Mustsõstra mina panen sügavkülma. Aga mustsõstart ja vaarikat joon mina talv otsa niimoodi, et ma lähen ja napsan ära ühe mustsõstra oksa ladva jupi, ja kaks juppi sihukest vaarikat ja seda teed joon. Aga seda ma ei joo kuivatatult, see on kohe naturaalselt. Ja muidugi pärnaõied. Maasikapepud, ütlen mina, ma metsas ei käi, ma kardan usse, aga kodumaasikaid küll.
Ma tahaksin kangesti mailast tunda, ma olen ebausklik, ma ei ole absoluutselt millesti kindel. Vot siis ma seda ei korja. Ma ei taha seda peterselliteed - väga hea tee organismile, tema puhastab neeru. Koirohutee, väga hea tee. Kibuvitsad.

EFA I 102, 196 < Rapla khk., Raikküla v., Purku k. (2006)
Suureõieline kellukas ehk kurekatel.
Noori lehti sobib kasutada hapukapsa asemel supi sees. Raviks kogude õitsemise ajal nii lehti kui õisi. Ürt koos hariliku mailase ürdiga võtab ära uimasuse, kõrvade kohisemise, on veresoonte lupjumise vastu. Kurekatlaürdist saab abi laste põiehädade puhul. Rinnakasvajate korral on korrastatud ainevahetust kurekatla ja liht-naistepunaürdi abil, mida keeta tasasel tulel kuni 5 min.

ERA II 201, 41 (18) < Saaremaa (1880ndad)
Mailased. Piira hõbega, mailase rohuveega pese.