Rahvapärased taimenimetused

Takja

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERM 168, 11 (2) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Takja juurikaid keedetakse õllega, variant: veega. Keedist juuakse. Tiisikuse vastu.

ERA II 23, 155 (16) < Rõngu khk., Elva l. < Rannu khk. < Tarvastu khk., Pikru k., Ojapera t. (1926)
Juuksed ajab kasvama takjaeli, roheline.

ERA II 26, 73 (25) < Rõuge khk., Viitina v., Paaburisa t. (1930)
Köhä vasta om pedäjäkasud, tammekooretee, takjajuurikad ja juudi kusi.

ERA II 42, 187 (17b) < Kolga-Jaani khk., Soosaare v., Vissuvere k., Kolgi t. (1931)
Takjatee on siis hia, kui pia uemane.

ERA II 113, 599 (73) < Saarde khk. (1934)
Põrutuse valu vastu olla hää, kui haiget kohta kas takja- või teelehtedega ümbert mähkida ja siis punase niidiga kolm korda ringi siduda.

ERA II 148, 249/50 (2) < Märjamaa khk., Haimre v., Orgita k. (1937)
Takjajuured on head kopsuhaiguse vastu. Takjajuuri korjatakse kas kevade vara ehk hilja sügise.

ERA II 193, 591 (55.14) < Põltsamaa khk., Rutikvere v., Asivere k. (1938)
Kui päävalu on tingitud halvast seedimisest, aitab takja (Lappa major Gaertn. ja Lappa tomentosa Lam.) seemnete tee.

RKM II 17, 188 (7) < Tõstamaa khk., Tõstamaa v., Lepaspea k., Kuuse t. (1948)
Kõõma vastu oli takjavesi ja munakollane.

RKM II 159, 388 (1) < Rakvere khk., Rakvere l. (1962)
Juuksed langevad välja.
On soovitav pesta takjaveega. Minu ema alati pesi lastel ja endal. Oli hää vahend.

RKM II 160, 119 (40) < Haljala khk., Pihlaspea k. (1961)
Krampide korral anti lapsele takjajuurika mahla sisse.

RKM II 160, 136 (51) < Haljala khk. (1961)
Juuste hallumine. Takjajuure teega pesti juukseid väljalangemise ja hallumise vastu.

RKM II 160, 146 (114) < Tallinn l. (1961)
Koleera (verine kõhutõbi). Haigel on ka hirmus peavalu. Kui raputada, siis läheb mööda. Takjajuure teed joodi.

RKM II 160, 199 (13) < Tallinn l. (1961)
Paistetuse peale pandi takjaleht, punase kapsa leht, lambanahk pandi kõige peale ja seoti kinni. Kohe ei aidanud.

RKM II 227, 424 (17) < Sangaste khk., Mäeküla k. (1967)
Kui juusse pääst vällä langese, siis tule kiita takjajuuri. Takjajuur keedetäs viiga ummusen ärä ja tolle viiga pesed pääd. Tuu om kohe proovitu. Pand juusse kasuma nigu mõts.

RKM II 229, 24 (16) < Rakvere l. (1966/7)
Juuste väljalangemine. Takjaseemne teega pesti juukseid. Teeb ka tumedaks.

RKM II 316, 321/2 < Helme khk., Riidaja k. (1975)
Juuste pesemises tii takjavett. Kuivatet takjajuure ärä ja keedät sedä vett ja selle viige peset ja tiip juusse iluses.
Ja nõgeseõie. Piat kuivateme, et päikest ei näe, mitte päikse käen ei tohi kuivate.
Ja kase viha leotet. Panet keevä vii sisse ja leotet ja kangesti hää lõhn om, juusse tiip libeves.

RKM II 380, 36 (71) < Jõhvi khk., Illuka k. (1984)
Peakõõma vastu ja juuksekasvu edendamiseks takjajuurtest keedist, millele võis lisada veel nõgeselehti ja humalaid.

RKM II 397, 444 (9) < Võnnu khk., Lääniste k. < Leningradi obl. (1986)
Haava tuleb puhastada kusega, võib panna takjalehe kah pääle või puhastada ka kummeliveega.

RKM II 397, 444/5 (10) < Võnnu khk., Lääniste k. < Leningradi obl. (1986)
Närvipõlendikule om hää takjalehti või rabarberilehtiga ümbre mässi. Takjalehe om paremba, aga egaüts noid ei kannata.

RKM II 429, 404 (64) < Kursi khk., Puurmani < Kursi khk., Kursi k. (1989)
Kui juuksed langesid, siis takjajuurt tuli keeta ja pesta.

RKM II 435, 258 (65) < Nissi khk., Turba al. < Kullamaa khk., Päri k., Allika t. (1990)
Minul on põlved haiged, panen toored takjalehed ümber põlve, võtab nagu palaviku ära.

Vilbaste, TN 2, 476 (2) < Järva-Madise khk., Albu k. (1929)
Rohuks tarvitati: takjaõisi korjati ja selle veega kaotati peast kõõma, metsviinpuu oli nõiarohi,

Vilbaste, TN 2, 639 (XX) < Torma khk., Avinurme v., Maetsma k. (1930)
Takjajuured - kasutatav kärnade vastu inimesel.

Vilbaste, TN 7, 40 (25a) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Takjas (takja). Juuri kaabiti ja hapendati sügelisterohuks.

Vilbaste, TN 7, 166 c < Räpina khk. (1930)
Takjajuurtest tehakse teed, mis on hea abinõu vere puhastamiseks, külmetuse vastu, pääkõõma ja sammaspoolikute vastu.

Vilbaste, TN 7, 166 d < Räpina khk. (1930)
Takjajuurtest valmistatud kanget teed tarvitatakse paisete vastu.

Vilbaste, TN 7, 166 e < Räpina khk. (1930)
[takja] Seemnetest valmistatud tee korraldab seedimist.

Vilbaste, TN 7, 445 (16) < Jõhvi khk., Järve k. (1930)
Takja- või koprulehed on palaviku vastu.

H I 5, 581 (11) < Kolga-Jaani khk. (1894)
Et juuksed pikaks kasvaksivad, võta takjanuppa, keeda neid ja pese selle veega juukseid.

Vilbaste, TN 7, 461c < Jõhvi khk., Kohtla-Järve (1930)
Takjajuuri keedeti ja pesti sellega pead ning arvati, et siis juuksed paremini kasvavad, ja see pidi ka kõhma peast ära võtma.

Vilbaste, TN 9, 544 (32) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
[kobru juured ?] Takjajuured vähja vastu, väliselt salv, seespoolt teena juurtest.

RKM II 362, 595 (2) < Otepää khk., Kaurutootsi k., Kellamäe t. (1982)
Takjajuure tee om kõõmendamise vastu.

RKM II 362, 594 (10) < Otepää khk., Oriku k. < Otepää khk., Vidrike k. (1982)
Vanadekodu vannu panti vankrile ja veeti talust tallu, sääl anti neile süvva ja mõni arstse siis pererahvast. Nigu une eest mäletan toda, kuis üts olli ja takjalehe kompressi tegi.

Vilbaste, TN 5, 604 (24) < Põlva khk., Põlva as. (1934)
Takjajuured. [mis haiguseks] Neeruhaiguseks ja sammaspoolele. Sisse juua. Tee.

Vilbaste, TN 7, 1089 (12) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Takjaleht - kahandab paistetust.

Vilbaste, TN 7, 1190 (48) < Kodavere khk., Pala k. (1934)
Takjanupu keedis kiirendab neerutegevust, kaotab kõhupaised.

EFA II 1, 190/1 (22) < Kalatšinski raj., Semjonovka k. (Sõrmus), s. 1932 (1995)
Ütles, et romakut kakka ja mõse, et siis juus kasus. A mõni ütles, et takjajuurt keeta.

EFA II 1, 270 (26) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. (Mutik), s. 1926 (1995)
Takjajuured ja need õienupud on, kieta neid ja oduvantsiku (võilille) juured juustele.

EFA II 1, 314 (4) < Kalatšinski raj., Ivanovka k. < Kovaljova k. (kutsutakse Mati Liisa), s. 1915 (1995)
Mul ajas vistrikud ja need vistrikud nii kõvasti sügelesid. Ja siis ma korjasin takjalehed, tulise veega leotasin ja nendega siis hõõrusin ja kadusid ära need vistrikud.

EFA II 2, 232 (5) < Omski obl., Kovaljova k. (Kati) Perman (s. Puss), s. 1916 (1995)
Takjaleht - kui valutab, ööseks panen toore takjalehe peale.

EFA II 17, 98 (36) < Martna khk., Martna k. < Muhu (1996)
Takjajuurtest pidi vett keedetama või neid leotatama - pidi juuksed kasvama panema.

EFA I 15, 24 (40) < Martna khk., Haeska k. (Miiul), s. 1909 (1996)
Seda öeldi, takjajuurika vett, kes tahtis ilusaid juukseid.

EFA I 16, 160 (16) < Martna khk., Väike-Lähtru k., Panga t. (1996)
Takjaveega ja kummeliga pesti juukseid. Neid asju ma kuulsin ema käest.

EFA I 16, 193 (42) < Martna khk., Vanaküla (nüüd Uusküla) k., Jalaka t. (1996)
Takjajuurtega pead pesta - see pidi juuksed kasvama panema.

EFA I 17, 41 (18) < Omski obl., Sedelnikovo raj., Lilliküla k. < Omski obl., Saidanga (praegune Novo-Uika) k. (Põder), s. 1909 (1996)
Suvel kästi takjalehti panda jala ümber, ku kuumus om, siss na jahutive.

EFA I 17, 67 (27) < Omski obl., Estonka k. (Pless), s. 1915 (1996)
Lillikülän om tulnu üits arst, Sarapuu Olga miis tuu om. Takjalehte, üteldass, ma ole iks hoitunu pääl, tuure lehe. Pane õdagu pääle ja hummoguni või olla. Tuu takjaleht om õkva ära kuiunu. Ku jalal nagu kuumus om, siss võtt ära.

EFA I 35, 20 (5) < Novosibisrksi obl., Karasevo k. < Novosibirski obl., Paksoni k. (Nagel), s. 1925 ja Olga Nagel, s. 1915 (1998)
Takjajuure me korjame želudka vasta. Puhastame är ja kuivatame.

EFA I 35, 20 (6) < Novosibisrksi obl., Karasevo k. < Novosibirski obl., Paksoni k. (Nagel), s. 1925 ja Olga Nagel, s. 1915 (1998)
Misukene raana om - takjajuure ja -lehe ja pitsita välla sok ja soki vala raana sisse, kärblase ei tüki nii manu.

EFA I 35, 20 (7) < Novosibisrksi obl., Karasevo k. < Novosibirski obl., Paksoni k. (Nagel), s. 1925 ja Olga Nagel, s. 1915 (1998)
Kui ljohki omma haige, ka juu seda soki. /vt. p6/
[Misukene raana om - takjajuure ja -lehe ja pitsita välla sok ja soki vala raana sisse, kärblase ei tüki nii manu.]