Rahvapärased taimenimetused

Kobrulehed

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H III 27, 204 (7) < Tallinn l. < Hanila khk. (1897)
Kobrulehed võtvad paistuse alla.

ERA II 83, 250 (33) < Kose khk., Kuivajõe v., Kolu k. (1934)
Halvatuse vastu aidata see, kui võtta raudnõgeseid, keeta neid, pesta selle veega, riputada soola halvatud koha peale, kobrulehtedega kinni katta ja villase riidega kinni mähkida. Halvatus kaduda varsti.

ERA II 201, 421 (33) < Karja khk., Leisi v., Linnuse k. (1938)
Kobrulehti pannakse roosi villile pääle, palaviku äravõtmiseks. Köber ehk vill-takjas.

ERA II 285, 52b < Märjamaa khk., Märjamaa v., Kõrvetaguse k. (1940)
Takjas kasvab õuel ja põllupeenardel, lehta nimetakse kobrulehed. Takja juuri keeta - hea juuksekasvatuse abinõu. Takjad olid noorematel üksteise narritamiseks head: neid loobiti pähe, juustesse ja riiete külge, neist tehti teisele seljataha nööbiridasid ja muid vigureid. Kui keegi teise seltsist tüdind oli, siunas varsi: "Ega temast lahti saa" ta nagu takjas kinni."

RKM II 81, 298 (55) < Häädemeeste khk., Häädemeeste v., Kägiste II k. (s. Vaher), s. 1873 (1958)
Kobrulehe vett silmahaiguse vasta ma ei tää. Kobrulehe vett tehti piavalu vasta ja juused lahti on, kõõma vasta ja kui nahk liiga päevatab ja praguneb, need lehed on selle vasta. Kuivataks need lehed ära, siis keedavad. (Mis need kobrulehed on?) Takjad, need on kobrulehed, takjanupsid kasvavad nende varrede otsas; tääd nupud, juustes ühe viskad, katsu, kudas kätte saad!

RKM II 349, 19/20 (8) < Iisaku khk., Jõuga k. (1981)
Siga kiskus ühte, mässisivad kobrulehtede sisse, viisivad haigla. Kobrulehed tõmmasid palaviku ära.

RKM II 370, 526/7 (10) < Viru-Jaagupi khk., Rünga k. (1984)
Või kobrulehed, kui põlved valutavad.

RKM II 415, 377 (38) < Tallinn < Haljala khk., Altja k., Vanakõrtsi t. (s. Summa), s. 1908 (1989)
Eidel olid roosid jalas, kobrulehed pani sinna peale.

Vilbaste, TN 1, 478 < Iisaku khk., Tudulinna (1929)
Kobrulehed [Lappa tomentosa]. Juured keeta veega - kärnadele.

Vilbaste, TN 1, 573 (17), 512 (K36), 550 (17) < Jõelähtme khk., Ihasalu-Neeme poolsaartelt; ja Kuusalu khk. piiridest (1929)
Kobrulehed [takjad, koprulihed: takjateks kutsutakse kobrupäid (nuppusid), aga nuppude pärast kogu taime]. Hõerutakse või rullitakse käte vahel vesiseks ja pannakse ussi hammustatud koha peale ja ka eemale paistetanud koha peale (Ihasalus). Olen tarvitanud teiste nõuannete peale ka isegi seda, aga tagajärgi ei tunnud.

Vilbaste, TN 1, 1017a < Kuusalu khk., Kolga a. (1930)
Kobrulehed roosi vastu.

Vilbaste, TN 2, 458 (5) < Järva-Madise khk., Albu k. (1930)
Kobrulehtede veega pannakse jooksev veri kinni.

Vilbaste, TN 7, 428 (2) < Kullamaa khk., Leevre k. (1930)
Kobrulehed - paistetuse rohuks.

Vilbaste, TN 7, 436 (26) < Kullamaa khk. (1930)
Kobrulehed - keedetakse ja selle veega pestakse juukseid.

RKM I 18, 178 (1) < Tallinn < Haljala khk., Kõldu k. (1985)
Peavalu korral pandi peale kobrulehed vaheldumisi teelehtedega.

Vilbaste, TN 10, 40 < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
[Umbrohud aias]
Kobralehed [(takjas), kobrajuure (takja) juure keeduveega pea pesemine paneb juuksed kasvama, hävitab kõõma peast]. Takja vili - kobranupud.