Rahvapärased taimenimetused

Ootuss

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

harilik murumuna Lycoperdon perlatum

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

ERA II 260, 456/7 (28) < Mustjala khk., Mustjala v., Võhma k. < Mustjala khk., Mustjala v., Järise k. (s. Niit), s. 1869 (1939)
Haava peele pandi hobusetussu ehk tuhkurt (tuhkur = seen = hootuss). Selle tolmu pandi peele.

ERA II 302, 589 (393) < Tallinn l. < Valjala khk., Kogula v., Kõnnu k. (1942)
Kui käsi katki teha, noaga ära leikad, sehuke haav, et veri jookseb, köige parem ämblikuvõrku ja ootussu (sehuke kasvab, pärast tuleb pruun tolm välja). Seda sai peale panna, siis jäi veri kindi.

RKM II 170, 402 (14) < Pöide khk., Laimjala v., Audla k. (1963)
Verejooksu sulgemine haavast. Haava peale oli pandud ämblikuvõrku ja ootussu. Ootuss on seene sarnane, kasvab metsa all, sees on tal pruun pulber. Nüüd neid vahendeid enam ei tarvitata.

Vilbaste, TN 7, 351 (1) < Püha khk., Pihtla v., Kaali k. (1930)
Milleks tarvitataks taimi.
Kas arstirohuks.
Otossi tarvitatakse lõigat haava rohuks.

ERA II 201, 258 (27) < Karja khk., Leisi v., Metsküla, Tõnu t. (1938)
Haavale pandi ämblikuvõrku, kusti peale ehk pandi “ootussu” tolmu peale. “Ootussud” on “vihmamunad”.

ERA II 201, 101 (40) < Karja khk., Leisi v., Pammana k., Laidu t. (1938)
Haavale pandi ootussu tolmu, ämblikuvõrku ja tuhka.

ERA II 201, 415 (4a) < Karja khk., Pärsamaa v., Pamma as., Lepiku t. (1938)
Kui inimesel kusagilt veri jooksis, leigatud või raiutud haavast. Esimene mure oli siis kohe pääle panna ämblikuvõrku. Pandi pääle ka ootussu tolmu, kui seda käepärast oli.