Rahvapärased taimenimetused
Kanebi
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
H III 26, 507 (2) < Vastseliina khk., Loosi v., Kõo k. (1895)
Latse kidsi.
Kui latsel nabavars suur om ehk kogoni kõtu sisse kasunu, sis võetas kerigukündle vaha, kanebipaklit, peni kust, puutuhka, soola ja mett, mähistas neid pääle, sis sütip ära.
E 49745 < Võnnu khk., Kurista (1915)
Ütte hääd ja tarviliku plaastrid tegema. Võtta 1 nael kõllast vaha (või linnuvaha), osta aptekist ütte 1/2 naela velget pigi, ütte 1/4 naela paksu terpentiini, viis looti terpentiini piritust nink üts õlleklaasi täus kanebiõli ja lase seda kiik kokko, tulep kava poti seen sulatada ja seda iks üte puuga liiguten, nink perast saista; siis on sul üts plaaster kiige haavu ja paiside tarvis hää.
ERA II 29, 737 (3) < Käina khk., Ühtri k. (1896-1897)
Roos. Kui sa kohkud siis rüba midagid märga suhu siis pole viga midagid-end. Kui jälle roos kusse poole pääle löönd on siis veta sõõre kanebid ja pane nee pääle ehk saastasid lamba villu, ehk midagid punast villast riiet, kalevid, ehk veta käde, pane rõhud ümber siis alaneb ää. Võid ja kulla lehta.
E 5159 (114) < Haljala khk., Metsiku v. (1893) Sisestanud USN , kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Roosi arstimine. Roosi peale saab pantud: muste villu, kanebid, kriiti kaabitud, tinapaberit, jänesenahka, musta lamba nahka, siidirätikuga kinni siduda, sinist sukrupaberit, pliiatsiga üle viiruda, ja ka paberiraha, kullatud hõberaha pannakse ka peale. Rukkijahudega saab ka hautud: võetakse kahed jahud, pannakse ühed panni peale, tehakse soojaks, pannakse selle tarvis tehtud linase koti sisse ja nii tuliselt peale kui kannatab. See aeg on teised peal kui teised soenevad. Nii kaua saab seda moodi tehtud, kui valu kaub. Määritud saab ka, poomõli ja terbentiiniõli segamine, sellega saab määritud. Searasva saab ka peale pantud. Üheksat seltsi siidi, ja mutinahka pannakse peale. Märjaks ei tohi roosi teha. Kui märjaks saab, teeb augud sisse, hakkab mädanema. Lausujate juures käiakse ka, nii palju kui tean, lausuvad need searasva peale. Roosi peab üheksat seltsi olema, nimelt must roos, luuroos, punane ja valge roos jne. Roosi peale kirjotatakse ka, kirjotajaid otsitakse ka nii kui lausujaidki, need kirjotavad pliiatsiga sinise sukrupaberi peale. Roos on kõik, mis ühte kohta valu tuleb ja ka paisetama hakkab. (Need peale pandavad kraamid ei saa kõik korraga peale pantud.)
RKM II 59, 575 (15) < Setumaa, Lõkova k. (1956)
Kui kaal oll paistõt sis rohiti nii: kanebi agana leotödi inemisõ kusõga ar, sis tobti vanna hammõ käüse sisse ja panti ümbre haigõ kaala. Tuuga arvati paistust tagasi tõmbavat.
ERA II 189, 160 (138) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k., Sepa t. (1938)
Roosi peale pandi kanebid, punast kalevit, kui punane roos oli, ja maarohtusi.
Roosid on mitmet seltsi: sinine, punane ja valge. Sinise papre peale pliiatsit määrida, see on sinise roosi vastu. Naiste musta särki pandi peale. Valge roosi peale pandi maapihlaid.