Rahvapärased taimenimetused
Kukehari
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
- haav
- vana haav
- kasvajad
- konnasilm
- kõhulahtisus
- langetõbi
- läkaköha
- maa-alused
- soolatüükad
- tiisikus
- venitus
- vistrikud
- vähk
- haigus tuvastamata
- ekseem
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- aednelk Dianthus caryophyllus
- harilik kukehari Sedum acre
- harilik nurmenukk Primula veris
- robirohi Rhinanthus
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 193, 588 (54.20) < Põltsamaa khk., Pajusi v., Tamsi k. (1938)
Keegi mees sai langetõvest terveks, tarvitades järjekindlalt kivistel kinkudel kasvava taime, kukeharja (Sedum acre L.) keedist, seda süües.
ERA II 265, 243 (62) < Reigi khk., Kõrgessaare v., Kõpu k. (1940)
Vistrikud tulid tuulest, nimetati maalasteks. Maalaste rohud olid rägarohi (vesivirn) ja kukemarjad (kukehari).
Nendega hõõrusid (höörid) vanad inimesed haige koha korduvalt sisse, seni kui see paranes.
RKM II 52, 431 (158) < Kuusalu khk., Tapurla k. (1956)
Kukehari - maahakatiste vastu, kukeharja teega pesti.
RKM II 365, 484 (10) < Põltsamaa khk., Kaliküla k. < Põltsamaa khk., Anikvere k. (1981)
Palavikus haavadele tuleb kukehari katki teha ja linase lapi vahele panna ning sellega haava peale panna.
RKM II 371, 394 (5) < Viru-Jaagupi khk., Kantküla k. (1984)
Vähi vastu on 7 rohtu, rohkem ei mäleta kui kasekäsn, tammekoor, küüslauk ja kukehari.
(Jaani ema räägitud.)
RKM II 409, 345 (4) < Rakvere l. < Tori khk., Tammiste v. (1985)
Vähk.
Ma olin 76-aastane, leidsin, et mul rinnas tissi külje peal kõva muhk. Ei valutand, kui kõvasti vasta läks, siis oli valus. Arsti juure ma ei läinud, hakkasin jooma kukeharja teed. Iga söögi alla rüüpasin ühe suutäie ilma vahet pidamata kolm kuud, siis oli muhk kadund. Mu õde oli lugenud vanast arstiraamatust, et vähihaiguse vastu on kukeharja tee.
RKM II 468, 218/20 < Ambla khk., Mustjõe k. (1989)
Veel üks lugu end ise arstinud naisest. Ta elas Mustajõe jaama juures (Järvamaa, Ambla k/k.) See oli 1950. aasta lõpul, kui temal kasvas lõua külge väljapoole vähkkasvaja. Ta tervis oli siis päris halb. Tal oli halb süüa (lõuga liigutada), päikest ta ei talunud. Opereerida ta end ei lasknud. Ta ütles selle kohta, et sellest abi ei saa.
Teda kutsuti Mustjõe Liide. Korra kuulsin tema perekonna nime. Ei ole enam meeles. Ta oli üksik naine, siis 60 ligi. Ta hakkas end ise ravima taimedega.
Ta andis ka selle retsepti minule. Seal oli:
raudrohi, mõru kirburohi (roosade õitega), koirohi, põldosi, islandi käokõrv, paiseleht, kõrvenõges, kollane karikakar, aasristik, kalmusejuur, männikasvud, kukehari, lihtnaistepuna, ? (üks taim oli tal meelest läinud).
Põldosja, kirburohtu ja koirohtu võtta poole vähem teistest kogustest.
Neist kõigist koos valmistada tee. Seda teed võtta aasta või poolteist.
Siis sõi ta küüslauku. Ja jõi kasekäsna teed. Aaloe tükk oli tal selle kasvaja peal alati. Siis ütles ta veel, et ta ei söö liha. Liha pidi soodustama kasvaja arengut.
Ta hakkas paranema. Paistetus kadus kasvaja ümbert. Kasvaja ise hakkas väiksemaks jääma. Lõplikult see kasvaja ära ei kadunud. Sinna jäi nagu pöidla esimese liigese suurune tükk alles.
Ta elas veel peale selle üle 30 aasta.
Vilbaste, TN 1, 785 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kukehari (Sedum acre L.). Kukemari. Venitamise vastu keedetud ja teena joodud.
Vilbaste, TN 7, 45 (14) < Rakvere khk., Rakvere v., Kloodi k. (1929)
Kukeharjad. Keedeti teed, kui kõht lahti.
Vilbaste, TN 7, 148 (9) < Hageri khk., Hageri v. (1933)
Läkaköha rohuks tarvitatakse kukeharju. Need kuivatatakse ära ning keedetakse ja juuakse teena. Neid taimi tarvitatakse inimese haiguse vastu.
Vilbaste, TN 9, 544 (28) < Harju-Madise khk., Paldiski (1963)
[kollane sammal ?] Soovitakse Rootsis vähja vastu väliselt ja teena, toorelt ja kuivalt.
Kukehari ajab oksele, ettevaatust, soovitav arstilt küsida nõu.
Vilbaste, TN 7, 518 (30) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kukehari. Kukeharja marjad tarvitatakse haavarohuks. Rahvas kutsub kukemarjaks.
Vilbaste, TN 7, 714 (14) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kukehari. Kukehari seotakse haavale - parandab haava.
Vilbaste, TN 7, 728 (9) < Harju-Jaani khk. (1929)
Keedetud kukeharja veega pesti vesirakke.
Vilbaste, TN 7, 737 (4) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kukeharjad: tiisikuse vastu. Teeks teha ja juua, pääle selle soojas olla.
Vilbaste, TN 10, 369 (28) < Kuusalu khk., Kolga v., Kahala k., Oluva t. (1964)
Kukkehari - kautab soolatüikad, ka konnasilmad, hõõruda selle mahlaga.
RKM I 19, 18 (23) < Vaivara khk. (1984)
Ekseemi vastu tuleb määrida kukearja [taim] sahvtiga.