Rahvapärased taimenimetused

Kaali

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:

Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:

Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:

H I 6, 12 (a) < Tartu (1894)
Nimetan veel mõned väga tuttavad haiguste ravitsemise juures kodus pruugitavad abinõud:
Savi, muld; niiskeks tehtult hoitakse paistetanud kohtade peal. Hoitakse ka päevi kaupa haigeid käsa ja jalgu maa sees, sest maa "kiskuda viha välja."
Hiire ja mutta nahad on paisete peale väga pruugitav.
Kapsa- ja kaalilehed, hapukoor, hapud kapsad tarvitatakse värsketele ja vanadele haavadele.

RKM II 244, 590 (b) < Suure-Jaani l. (1967)
Kaalilehte pandi haudunud jalgadele, võttis ka palaviku.

ERM 6, 20 < Kursi khk., Puurmanni (1921)
Arstitakse paise kaali-, teelehtede pealepaneku abil. Magus kaalilehega olla paisete kaotamiseks mõjus.

ERM 168, 11 (5) < Tõstamaa khk. < Audru khk. < Mihkli khk. (1921)
Kaalilehed kisuvad haavast mäda välja, kui neid pääle panna.

ERA II 18, 284 (5) < Jõelähtme khk., Viimsi v., Randvere k., Seljandiku t. (1929)
Nari arstiti kuldimunarohuga, vaskrahaga või vaskketiga.
"Kuldimunad" kasvavad siin me karjamaal. Neil on niisugused munad all nagu kuldimunad ja sellepärast neid nimetatakse nõnda.

ERA II 256, 470 (19) < Kolga-Jaani khk., Võisiku v., Kaavere k., Toi t. < Kolga-Jaani khk., Kolga-Jaani al. (1939)
Villatse viha kisub kaalileht hästi välla. Sui aeg on kaalileht kõege vägevam kiskja. Kui seda saada ei ole, siis kaalikaabet piale panna.

RKM II 8, 82/3 (4) < Rakvere khk., Rakvere l. (1947) Sisestanud USN, kontrollis ja redigeeris Mare Kõiva 2005
Soetõbi arvati pandud olevat. "Tagasi saadi touka," kui haigele kaali(kaalika)kaabet noa otsa täis püssirohuga sisse anti.

RKM II 21, 223 < Pärnu-Jaagupi khk. (s. Sommer), s. 1902 (1950)
Paised: pidid hakkama, kui oo paha verd ihos. Arstimise jaos pandi peäle paiselehti, teelehti, kaalelehti, koera lasti lakku, et koera keelel olla üheksamät rohtu.

RKM II 178, 196 (39) < Tõstamaa khk., Seliste v., Kõpu k. (1964)
Meie vanal mädanes käsi ja suurema jao ta parandas kaale- ja teelehega ära.

RKM II 194, 331/2 (17) < Järva-Madise khk, Pullevere k. (1965)
Kui jalg punetab ja palavik on, siis pannakse kaalileht või tieleht tervelt peale. Tieleht pane piale, kui katki on või musta sisse läinud, kisub kohe puhtaks ja valgeks jala.

RKM II 197, 144 (61) < Järva-Jaani khk., Kuksema as. < Järva-Jaani khk., Võhmuta v., Kagavere k. (1965)
Kui haav mädanes, pandi kaalileht piale, sie kiskus puhtaks.

RKM II 300, 480 (1) < Häädemeeste khk., Treimani k. (s. Siiman), s. 1923 (1972)
Lahtise haava peale peab kaalilehe (kaalikalehe) panema, see kisub palaviku välja ja ei lase haaval mädanema minna.

RKM II 359, 382 (9) < Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Kamari mõis (1981)
Kui mõni mädanik, haav oli või sellist, siis raudrohi hõõruti katki ja pandi siis seda peale. Haavade ja paisete peale pandi teelehti ja kaalilehti. Need kiskusid haava puhtaks.
Sibulad hautati ära ja pandi peale.

RKM II 373, 609 (93) < Põltsamaa khk., Põltsamaa l. < Põltsamaa khk., Lahavere k. (1983/4)
Kui haav oli sõrmes või jalga sai astutud ork, siis haav paranes kiiresti, kui sai kaalileht peale panna ja alles siis riidelapiga kinni siduda. Kaalileht aidanud põletikku ära hoida.

RKM II 382, 253 (9) < Koeru khk., Abaja k. (1985)
Haavasi raviti kompresside ja salvi ning karboliga. Kui oli suurem haav ja paistetusega, siis suvisel ajal pandi pääle söögikaali lehe, krooklehe ja õue peal kasvava teelehe kompresse. Tehti ka lahja viina kompresse. Salvi valmistati sulavaigu, mageda searasva ja mee segust. Kasutati ka tsinksalvi.

RKM II 403, 96 (9) < Rapla khk., Seli k. (1987)
Paise peale pannakse kaalilehte või teelehte.

KKI 39, 14 (3e) < Türi khk., Väätsa k. (1966)
Kaalileht on hea peavalurohi. Tuleb pea või paistetuse peale panna.

Vilbaste, TN 2, 430/1 (3) < Järva-Madise khk., Aravete al. (1929)
Kui jalg ehk käsi katki oli ja mädanes, pandi kaali- ehk teeleht peale, see kiskus mäda välja ja haav hakkas paranema.

Vilbaste, TN 7, 661 (9) < Rapla khk., Valtu k. (1930)
Kui käsi ehk mujalt põlend on, siis pannakse kaalilehtesid peale.

Vilbaste, TN 7, 721 (7) < Harju-Jaani khk. (1929)
Kaalileht. Kaalileht pandi mädaneva haava pääle, et ta säält mustust välja kisuks.

RKM II 360, 407 < Põltsamaa khk. (1982)
/---/ Kui minul häda, tuleb kohe vanaisa abistamine meelde. Ta võttis tarvitusele praaga sees vannitamise. Äädika, pipra raviviin. Soe kaerakott. Soe ahi. Paa aur. Kaalileht. Tubakas. Raudrohi. Koirohi. Toomingakoore vesi. Kummelivesi. Köömnevesi. Soolavesi. Uriin. Tangutumm. Sinep. Sibul. Piparmünt. Palderjaanijuur. Mädarõika juur. Must kohvi. Muna. Sai. Searasv. Kitsepiim. Soolavõileib. Leivatainas. Võimänd. Männiseep. Kuljus kivisammal, hall. Mesi. Küünal või parafiin. Noahigi. Kibuvitsa marjad. Mustikad. Mustad sõstrad. /---/

Vilbaste, TN 7, 1089 (9) < Võnnu khk., Mäksa v., Vana-Kastre k. (1934)
Kaalileht on väga hää haavapalaviku raviks. Tambitult ehk ka lõigatult pannakse haavale. Praegu siin väga tarvitatud arstirohi.

EFA II 1, 189 (17) < Kalatšinski raj., Semjonovka k. (Sõrmus), s. 1932 (1995)
Me kakkasime поgoрoжник'ut ja kaalilehte puistase peale [haavale].