Rahvapärased taimenimetused
Kukemari
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud haiguse märksõnade loetelu:
Antud rahvapärase taimenimetusega seotud taimed:
- harilik kukemari Empetrum nigrum
- harilik leesikas Arctostaphylos uva-ursi
- harilik põisrohi Silene vulgaris
- harilik ussilakk Paris quadrifolia
- mage sõstar Ribes alpinum
Selle rahvapärase taimenimetusega seotud tekstid:
ERA II 188, 518 (96 ja 97) < Emmaste khk., Emmaste v., Küla k., Roosimäe t. (1938)
Kolm korda sülita alla, siis võib maha istuda, siis ei tule haigusi.
Kui maast istudes maalased saad, siis hõeru kukemarjaga (maas kasvav rohi), siis saab terveks.
Vilbaste, TN 1, 785 < Lääne-Nigula khk., Oru v. (1938)
Kukehari (Sedum acre L.). Kukemari. Venitamise vastu keedetud ja teena joodud.
Vilbaste, TN 2, 306 (9) < Jõhvi khk., Jõhvi al. (1930)
Kukemari (liisikas) (roosa õitega, kasvab liivasel maal). Lehti korjatakse õitsemise ajal. Tarvitatakse jooksjahaiguse vastu.
Vilbaste, TN 7, 518 (30) < Kihelkonna khk., Tagamõisa k. (1930)
Kukehari. Kukeharja marjad tarvitatakse haavarohuks. Rahvas kutsub kukemarjaks.
Vilbaste, TN 10, 43 (14) < Reigi khk., Kõpu k., Tornimäe s.jsk., Lauri t. (1962)
Ravimina tarvitatud taimi:
Kukemari. [Madal mahlane kollaste õitega taim, mida kasvatatakse kiviktaimlates. Katkihõõrutud taime limase vedelikuga hõõruti „maalaste“ puhul haiget kehaosa (vistrikuline lööve nahal), mida arvati tulevat maas kevadel tuule käes istumisest. Maalasi raviti ka rägarohu mahlaga sisse hõõrumisega.]
Vilbaste, TN 7, 1055 (16c) < Karja khk., Leisi v., Purtsa k., Pamma as. (1934)
Heintest hakand kärnu võib ka arstida heintega, maast hakanud mullaga. Võib ka määrida kukemarja (ei tea, mis taim) sahvtiga.
ERA II 139, 317 (51) < Hanila khk., Massu v., Kuke k., Küüne t. (1937)
Tedretähtede vastu tarvitati kukemarja vett, mida pigistati ja näole määriti.
RKM II 254, 345 (77) < Kadrina khk., Uduküla k. (1969)
Musti kukemarju söödi niisama, tehti keedist [suhkruga].
RKM II 254, 379/80 (15a) < Rakvere khk., Vetiku k. (1969)
Kukemarju meil pole söödud, vast mõni huvi pärast metsas suhu paneb.
RKM II 254, 419 (52) < Haljala khk., Viitna k. (1969)
Kukemarju olen korjanud, kuid midagi neist teind ei ole, niisama olen söönud.